Friedebert Tuglas.

Liivakell





Pool pime vanamees toetas end vastu seina. Ta hall s?rk oli rinna eest lahti, s?rgi august paistis veel hallem karvane rind v?lja. Sees aga k?lises, korises midagi, nagu oleks s??l isesugune masin liikunud ja suur sepikoja l??ts puhunud. Pikad, k?hnad, sinisoonelised k?ed hoidsivad suurest puulusikast k?vasti kinni, v?risesivad kangesti ja j?udsivad vaevalt pudrut?kki suu juurde t?sta.

K?ikide pereinimeste palged olivad kortsulised, t?is j?medaid habemet??kaid. Isegi perenaisel mustendasivad nad palge p??l. Suur tuul ja k?lm olivad nad kasvatanud.

Nii istusivad nad s??l, ja eemalt n?is, nagu oleks salk n?idasid p?lise metsa s?gavuses salatule ?mber miski ?ige t?htsa kallal s?nalausumata ametis olnud: Sammaldunud kivi p??l seisavad k?rged kausid rohelise ja halli vedelikuga k?verate muistsete kulpidega liigutavad n?iad vedelikku ussid on end kausside ?mber kerasse t?mmanud ?leval taevas s?rab ?ksainuke t?ht ja heidab puulatvade vahelt v?risevat valgust On s?gav, s?gav ?? ja n?iad keedavad elurohtu

Laua ?mber istusivad aga v?sinud, roidunud inimesed. Neil ei olnud n?ias?nu, et oma viletsat elu ?mber muuta. Nagu veskikivi lamas see nende seljas, surus nad maani maha, ei lasknud hingatagi. T?htede asemel vaatasivad ?levalt ahned silmad ja k?sisivad: Kas teie mitte liiga palju ei s??? L?hete viimaks veel uhkeks

N?lg t?? vaev ja mis on viimaks?.. Surm ?rakadumine, ilma et midagi j?rele j??ks

Nii jah on meie elu! ?tles korraga kandimees kui m?tetest ?rgates. Jumal ei anna meile midagi, mitte kui midagi. Oma vaev ja oma higi. Ei anna tema nendelegi, kes kiidavad, et k?ik ikka jumala k?est tulla. S??l on ?petaja, s??l on m?isnik. ?tlevad, et jumal neile nende h?? p?lve andvat. Valetavad puha! Kandimees ja moonakas annavad, mitte aga jumal.

Mis sa n??d ikka! hakkas naine r??kima. Ega sina hooli ei jumalast ega kirikust!

Kandimees ja moonamees on nende jumalad, kes omast vaesusest annavad, lausus mees m?ttes edasi. Aga sellest jumalast ei hooli nemad mitte kui midagi. S?litavad sulle n?kku, vaat mis!

Kurrradid! pigistas noorem mees, kantniku vend, hammaste vahelt.

Ta noorev?itu n?gu l?ks viha p?rast punaseks ja ta silmad v?lkusivad. Ainult temal n?is veel j?udu olevat vihastada, veel omale viletsale elule julgelt vastu astuda, veel lootust.

N?lg on sul n??riga kaelas, r??kis kandimees edasi. Maalapp see on kui porihaud. Ja selle eest tee kas v?i aasta aega p?ivi ja maksa maksusid. Ennem toitis linagi. N??d ei saa sellest ka enam midagi. M?isnik ei lase maha tehagi: kurnata maa ?ra! No tohoo kurat s?h, kas ma ta siis taevasse pean k?lvama, v?i? Orja, orja ja orja ja lauldakse veel: Priius kallis anne, taeva kingitus Vaevle ja vingerda aga selle ilma v?gevate jalgade all Isegi teises ilmas lubavad nad su keeva t?rva sisse pista, sest et siin ise ka s??a tahad

Oh-oh-oh! ohkas vanamees laua otsas oma valutavat selga painutades. Mis sa hing teed? Ela ja ?ra piiksata! Ei vastu hakata tohi, poeg, ei tohi!

Noo, seda alles vaatame! ?tles noorem mees.

Ega siis meiegi viimased sead ole ja nemad taevas jumalad. Kurrrat, kaua sa ennast ikka puua lased! Nende kaelad on niisama j?medad v?i veel j?medamadki, kannavad n??ri v?lja k?ll

Ja j?lle v?lkusivad ta silmad.

Mis sa hing teed! lausus kandimees. J?ud ja v?imus on nende k?es. Ei ole sul kohut ega kedagi.

Kus sul kohut n??d! ?tles vanamees. Mina otsisin ka noorelp?lvel kohut ja ?igust. Sada viisk?mmend vitsa sain aga. Ei suuda nendega maadelda. Kus sa n??d v?ikene inimene suure saksaga kohtusse l?hed! Ei tule tollest midagi v?lja. Kannata parem aga, kannata aga

No kaua sa siis kannatad! h??dis noorem vend ?ritatult. Kas kord ometi igavaks ei l?he! Poovad sind kogu su eluaeg, ?ra ei poo ka veel: vinskle kui orgi otsas!

Minutiks oli toas vait. Kostis ainult lusikate ja hammaste kl?bin; see oli, nagu oleks lambakari kobinal ?le k?lmanud k?nni l?inud. Viha ja meeleheitmine v?lkus kandimehe ja ta venna silmis. Kurja kuulutasivad nende tumedad n?od. Lapsed aga lamasivad hirmust laiade silmadega ja kuulasivad ning ?ppisivad elu Ja otsekui m?rki j?ivad ka nende hinged seda uimastavat viha ja meeleheitmist juba maast-madalast eneste sisse

Raske on see meie rahva asi, ?tles viimaks Remmelgas. Oleks laiemal hulgal rohkem haridust, arusaamist

Ta j?i peatama. Kandimees vaatas vihaselt naerdes tema otsa.

Haridus, arusaamine! muigas ta. Ei tea, millest muust sa siin aru saad, kui et su k?ht t?hi on. Oo, sellest saab ka iga tola aru! Aga kust s??a saada, vaat seda ei tea. Haridus! Haridus olla n??d k?igile lahti. Mis haridust v?ib aga vaene inimene saada? S??l, ta n?itas lusikaga laste rea p??le, suur on nende haridus? Hahaa! Ei vanas?na valesti ?tle: Kes rikas, see tark. Vaesel aga ei ole rohkem tarkust, kui et ta viis ja viis kokku oskab arvata ja teab, et tal k?mme s?rme on, milledega t??d peab tegema. Ei ole julgust, ei ole tarkust. Rikas aga oskab sind niiviisi n??rida, et sa arugi ei jaksa saada, kuidas su vaskviielised tema kotti veerevad. Vahel hakkad isegi selle ?le naerma, kui osavasti sind petetakse.

Mis sa s??l veel naerad, lausus perenaine, kui omal s?rki seljas ega pudru k?hus ei ole: paljas ja vaene kui kiriku rott!

N??d on leibagi, lausus vanamees m?ttes, karvast p??d k?hna k?e p??le toetades. Kui mina kasvasin ei olnud siis. Hagana kakku s?ime ei olnud sedagi nii palju, et k?hu t?is oleks saanud. Olin peres karjas vald pani ei olnud isa ega ema. Perenaine saatis mind ahju hagana kakku matiga v?lja t?stma: oli nii rabe, et muidu v?lja ei saanud v?tta kuiv ja kale oli. Minul kasukas seljas, v?? p??l. Miks sa kasukaga ahju l?hed? k?sib perenaine. Et l?mmi manu ei tuleks, vastan ma. Ise aga toppisin p?ue ahjus hagana kakku t?is sai paariks p?evaks karja juures v?tta. N?lg oli muidu n?lg N??d on leiba, lapsukesed leiba ja kartulid

Ei tea, kas need leivad ja kartulid sulle taevast sadavad! viskas kandimees k?ega. Selle leiva ja nende kartulite eest murdu m?isa v?ljal p?ivi tehes kas v?i pooleks.

No siis aja ometi end sirgu kord! ?tles noorem vend. Nemad k??navad sinu kas v?i umbs?lme, kui sa aga j?rele annad.

S?lme k??navad, lapsukesed, m?mises vanamees, s?lme, nii et oimugi ei liiguta. Mis sa s??l veel sirutad! Nende k?es on kohus ja ?igus. Kes saksa vastu tohib? Ei tohi, lapsukesed, ei tohi

Noorem vend tahtis nagu midagi ?elda, viskas aga siis pudruse lusika vihaselt laua p??le, istus nurka ja hakkas pastla n??risid lahti arutama. ?ksteise j?rele langesivad p?randale muda sed suuad, siis pudenesivad ka mustad jalgr?tid maha.

Laste uudishimulikud ja kartlikud silmad ei v?lkunud aga enam; lapsed magasivad

4

Enne magama j??mist t?usis vanadel jutt uuesti.

Eh, vahel tuleb m?ttesse, lausus kandimees, et viskan siin k?ik maha, reisin Siberisse, otsin enesele t?ki maad ja elan kui inimene kunagi. Aga need t?id ripuvad mu k?ljes. Ta t?hendas naise, laste ja vanamehe p??le. ?ksinda oleksin ma,ammu oleksin juba siit kadunud. Aga kuhu sa sarnase karjaga l?hed? Reisi rahagi ei ole. Ise roomaksin kas v?i nelja k?pa p??l p?rale, aga mis peavad nemad p??le hakkama?

K?ik olivad juba pikali heitnud, lamp kustunud; ?hus tundus petroleumi vingu.

Kui kord juba s??l oled, unistas kandimees edasi, ei siis ole enam midagi viga. Maa saad ilma hinnata. Kroonu aitab majad ?les ehitada. Metsad kubisevad metshobustest: p??a aga kinni ja pane adra ette. Soldatiks enam ei v?eta. M?ni leiab maa seest kulda, nii korraga rikas mees!

Remmelgas naeratas omal asemel.

Ega see Sibergi t?otatud maa pole, mis piima ja mett jookseks, lausus ta.

Eks s??l ikka parem ole kui siin p?rgus! vastas kandimees.

Hingemaa on s??l, lapsukesed oma maa!.. l??tsutas vanamees.

Tundus, kuidas ta h??l sisemisest liigutusest v?rises, nagu oleks ta midagi v?lja ?elnud, mida eluaeg hinges oli kannud, oma k?ige kallima, k?ige suurema m?tte. Hingemaa! Missugune s?na, mis tema k?ik t?hendab! Ta t?hendab hobust, lehma, oma p??varju, vabana olemist maksudest, vabana raskest orjusest Hingemaa! Missugune kurvatooniline s?na, mis k?ige raskematel ikalduse ja mure-aastatel kui leinakella h??l ?le kodumaa on kostnud! Lapsed jooksivad s?rgiv?el k?latanumis, r??giti: Kui isa saab hingemaa, siis ostab ta mulle saapad ja ema teeb p?ksid. Lapsed t?usivad, k?isivad m?isat orjamas, r??giti hingemaast. Inimesed saivad vanaks, surivad, viimne ?hkamine oli aga: Hingemaa! Terved p?lved kasvasivad selles lootuses ?les, et ?kskord tuleb kroonu maa. Uskugi vahetati, et aga saada maad.

Hingemaa!.. ohkas vanamees. ?ra l?heks siit Siberisse Krimmi Samarasse Oleks aga j?udu!.. Oma p?ld oleks, ei oleks m?isnikku Oh-oh-oh!.. Eluaeg olen ootanud Ei n?e vist silmad teda Aga k?ll tema tuleb, kui kuningas kuulda saab, et meil nii suur viletsus on Tarvis oleks Peterburi ?igust otsima minna Aga v?i kessi seda talu poega laseb Peterburi?.. Ei lasta, lapsukesed, l?bi peksetakse

Kes see n??d ikka peksma hakkab! ?tles kantnik. Aga v?i mis kasu s??lt Peterburistki tuleb: saksad s??l niisama kui siingi. Kuid siit oleks tarvis ?ra minna: viletsus kasvab siin ?le p??. Iga?ks, kellel k?vem k?ri, see on su k?skija.

Ei tea, mis sa s??l Siberiski p??le hakkad! lausus noorem vend. K?llap s??lgi k?skijaid leidub, ?ra karda, et puudus tuleb! Ega sa siis veel maailmast v?lja pole p??snud. Mine sinna maailma taha v??ra rahva sekka, kas s??l parem on n?lga surra kui siin? Parem v?ta siin teivas pihku ja katsu, kas saad enese jaoks s??a v?i mitte!

Pimedas toas oli vait. ?hk oli raske, aurune, sumbunud.

Aga mis sa siin teed? ?tles siis j?lle kandimees. 135 rbl. v?tab ta aastas renti, 20 vakamaad on p?ldu. P?evades tasu talle see raha ?ra. Kas see p?evategemine nali on! Naise p?ev maksab 30 kop., mehe oma 40 ja 45. See on raskel suvisel t??ajal, p?ikese t?usust loodeni, 17 tundi, rohkemgi veel, ja kui jaot??, siis murrad ka ??sel pimedas. Ja ega sa ometi siis l?he t??le, kui sa ise tahad, vaid siis, kui tema kutsub. Enesel seegi vilja natukene variseb maha, v?i hein kopitab ja p?leb luha p??l, sina aga kombi m?isa poole, sirp v?i vikat ?lal

Tuled koju, lausus naine vahele, ja pisarad kostsivad ta h??les, s?da t?mbab valust kokku, kui oma p?llulapikest n?ed. T??d teed sa selle vilja v?hekese eest, nii et k??nte alt veri peaks tilkuma, aga oma silma all l?heb see vili hukka. T?navu aasta oli: Oder kasvas ?ige kange, m?e p??l pani mahagi. Aga mis tast sai! Pani maha, terad pudenesivad, hakkasivad uuesti kasvama, ja meie ajasime viimaks kui s?nnikut hunikusse, tegime t??d, nutsime ja palusime jumalat

Ning vandusime! l?petas kandimees. Mis jumalat sa siin veel palud v?i oled, kui n?ed, et ta ainult rikast aitab ja sinul viimase suut?ie k?est ?ra v?tab!

Mis sa n??d j?lle! ?hkas perenaine. Mis see ikka aitab! Oled juba kord vaesusele ja viletsusele m??dud. Ei ole kusagiltki abi

M??dud? p?rutas noorem vend. Ei tea, kes mind siis m??nud on? Ehh, kurat!..

Jumalast on puha jumalast on rist p??l jumalast on saksad hoigas vanamees. Jumalast patu p?rast

Vanakese h??l kustus sosinaks.

Keegi ei vastanud temale enam. Iga?he ajus p??rles pime, raske k?simus: miks on elus nii palju vaeva, viletsust, n?lga?.. kuna see ometi l?peb?.. kas siis enam millegi p??le lootust pole?..

M?te p??rles ja p?letas, aga ei olnud kedagi, kes nende raskete k?simuste p??le vastust oleks annud. M?te p??rles ja p?letas, kuni ta laiali veeres ja ?ra kustus. V?sinud inimesed j?ivad magama.

Ainult Remmelgas k??nles ?he k?lje p??lt teise p??le, ?ht ja sedasama m?tet haududes. Ta n?gi aga, et kandirahvas temast ega tema neist aru ei saanud.

Milles on selle viletsuse p?hjus? p?ris tema v?sinud, unine aju. Kas on nad kunagi selle ?le j?rele m?telnud?

M?isnik n??rida. No kas ta siis metsaline on, et tal inimese s?dant sees ei ole! Kantnikud v?iks ta kord eneste poole kutsuda ja n?idata: Vaadake, herra, nii vilets on meie elu, nii raske on meie orjus ja nii sandid on meie p?llud, kergitage teie, sest muud kergitajat meil ei ole! Kas ta siis selle j?rele ka ei peaks aitama! On ta ju ometi inimene! Ta v?iks ju end ka kandimehe seisukorras ette kujutada. Siis tuleks tal hale meel, ta j??ks m?tlema ja aitaks viimaks t?esti

Vaja oleks m?isniku ja ta sulase vahel rohkem l?bik?imist, s?prust, seltsimehelikku vaimu, elavad nad ju m?lemad ?hest ja sellestsamast p?llust Haridust ja iseteadvust oleks tarvis, see on p??asi Siis muutuks asi, siis j?tkuks k?igile leiba ega oleks enam vaesust ning viletsust

Ikka roosilisemateks muutusivad Remmelga m?tted, ja nii kerge n?is korraga olevat maailma ?mber p??rata, ainult tahta oleks tarvis! Viimaks aga ujusivad m?tted korratult p??s laiali, ja mees j?i sooja ahju k?rval magama.

?mberringi hingati raskelt. Lapsed sonisivad l?bi une.

Tunni v?i pooleteise p?rast ?rkas Remmelgas ?kisti ?les ja sirutas. Uni oli raske, haiglane olnud, kondid valutasivad.

L?bi neljakandilise akna paistsivad kaugel mudalagendikul ?ksikud kollased tulukesed kui pisikeste tontide kavalad silmad kesk p?hjatumat kuristikku. S??l nendes onnikestes oldi veel ?leval, tehti veel t??d

Missugune s?gav, pilkane s?gise ??! Kusagil mudalagendikul istuvad inimesed valutavate selgadega onnides ja teevad veel t??d et ainult oma k?htu t?ita seda m??tmatut, ahnet k?htu

Juhan Remmelgale n?is, nagu oleks kogu maakera pind ilm??retu mudalagendik. Sellel lagendikul seisavad pisikesed savi ja haoonnid punakas-kollaste neljakandiliste akendega. ?levalt mustavast, t?hjast taevast niriseb k?lma vihma alla. Maa p??l l?iklevad aga suured muda loigud, ja onnides kollase tule valgel teevad k??rus inimesed t??d

Ikka sajab vihma ikka v?risevad ja vabisevad kollased tulukesed ja igavesti teevad inimesed t??d

Kui Remmelgas teine kord virgus, siis olivad tuled lagendikul juba kustunud, kuid metsa tagant t?usis kuu kollane verine nagu m?ne metsalise silm, ja ta luuras, kas veel m?ni elab Remmelgal oli hirm, ja ta arvas n?gevat, kuidas see metsalise silm ikka l?hemale ja l?hemale tuli, ning n??d oli ta ju otse selle mudalagendiku kohal kollane verine

5

Kui taevas valgemaks hakkas l??ma, t?usis kandimehe pere jalule. K?ik olivad veel v?sinud, roidunud, unised. Nohisedes ja urisedes kisti narmendavad, poolm?dad riidehilbud selga, m?hiti mudased r?balad jalgade ?mber ja nende otsa topiti lapitud pastlad.

S??di sedasama, mis eilagi. Noorem vend viskas kirve ?lale ja l?ks kusagile t??le. Kandimees v?ttis ka leivakoti selga ja astus m?isa poole: veel viimased p?evad olivad teha.

Remmelgas l?ks temaga kaasa, oli ?hine tee.

Eh-eh, seda elu! ohkas kantnik ja kergitas leivakotti ?lal. N?nda ta l?heb, aga parandust ei n?e kusagiltki. Hommikust ?htuni, ?htust hommikuni, kuni viimaks pikali langed ja k?rvad! Uut ega paremat ei tule midagi.

Siin on need p?llud, algas ta natukese aja p?rast uuesti ja n?itas k?ega ?le lagendiku.

Nagu sea songermaa. Kevadel ja s?gisel ei kanna jalga, kuivades vajud p?lvini sisse. Ega ta muidu kandile poleks antudki, kui mitte nii vilets ei oleks. Aga pead pidama, kui n?lga ei taha surra.

Kas ei saaks mitte m?nd teist ametit ?ksk?ik, mida mis aga kergem ja kasulikum oleks? t?hendas Remmelgas.

Teist? M?isa moonakaks saaksin veel, mujale mitte kuhugi. Sinna aga l?hen alles siis, kui n??r poomiseks kaelas on Kui inimene juba kord p?rim?ge minema hakkab, siis ei aita teda enam ?ks kurivaimgi endisele j?rjele. Teie ?rge arvake, et mina kogu eluaeg kandimees olen olnud. Ei ole. Olin kord ka renditalu peremees. Naisega sain paarsada rubla ?hes, enesel oli ka poissmehe p?lves natukene kogutud. Selle rahaga v?tsingi talu. Kuid mis sa maidaga teed! Rent k?rge, vili odav, ikalduse-aastad Kolm aastat maadlesin ?ra. Siis ei olnud enam muud j?rele j??nud, kui ainult osa talu kraami. Ei olnud midagi teha, asusin kandikohale. Siin orjad p?evast p?eva ja aastast aastasse, kuid n?ed, kuidas ikka vaesemaks ning viletsamaks j??d. Talu loomad on ammu kadunud, reed-rattad kaovad, isegi riided seljas kuluvad ning rebenevad, uut aga ei ole enam kusagiltki v?tta. Vaesus tuleb! Purele kas v?i hammastega vastu, tuleb aga teine ja tuleb! Miski ei aita. Tunned, nagu vajuksid aegam??da rabasse, rabeled ja kisendad vastu. Rabelemine ajab veel s?gavamale sisse, appi aga ei tule keegi

Kaua siis niiviisi vaevlema peab? lausus Remmelgas m?ttes. Kole lugu, t?esti kole!

Kaua? Moonakaks tuleb viimaks ometi minna. See on aga viimane koht. Ei s??lt enam v?lja saa, sinna oled nagu kinni tinutatud, ehk kui l?hed, siis ainult veel vaestemajasse, kui vald v?tab Oma jala p??le s??lt enam ei p??se. Praegu olen siin veel kandimees, olen veel nagu vana usu p??le. Teises kohas ei suudaks sedagi olla. Ei usalda ennast sellep?rast enam liigutadagi.

Mehed sammusivad m?ttes roopalist teed m??da hommiku h?maras.

Praegu m?tleb minu vend veel m?negi asja p??le, ?tles kantnik siis j?lle. Las aga saab vanemaks, v?tab naise, tuleb pere, tervis kaob, k?ll siis n?eme, kui kaugele tiivad kannavad! Moonakaks l?heb tema niisama nagu minagi. Kuhu sa kahe palja k?ega ikka j?uad!

Kas ei paraneks siis lugu, kui maad kergemini saaks? p?ris koolmeister.

Eks ikka paraneks muidugi. Aga kust ja kuidas kergemini? J?udu on ikka tarvis. Osta ma ei suuda. Rentida? Noh, mina ju ka praegu rendin. See ei ole rentimine, see on v?llas k?ikumine! Ostmiseks on palju raha vaja; rentimisega oleks teine lugu, kui aga maksud teist sugused oleksivad. R??gitakse, et kui kroonu k?est rentida saaks, v?i kui need rendimaksud, mis m?isnik v?tab, kuidagi seaduse poolt ?ra oleks m??ratud, siis ikka kergem oleks. Niisama ka hingemaa eks ole teda oodatud k?llalt Kuid kes ?ige annab!..

Ei tule tollest hingemaast midagi v?lja! viskas Remmelgas k?ega. Kui ta ka antaks, ega ta siis kedagi ometi ?ra elata! S??l n?lgib praegu kogu Venemaa ?hes k?ige oma hingemaaga! Setudel on ka hingemaa. Miks nad siis meie juures n?rusid k?ivad korjamas? Meil ei oleks enam kusagile pottidega kauplema minna. Ei suuda selle hingemaa p??l ei elada ega surra.

K?llap teda siis liiga v?he on, v?i on maksud liiga k?rged, arvas kantnik. Aga k?neldakse Siberis Vaadake, s??l saada inimene alles elada! Vahest, kui enam muu ei kanna, l?hen ise viimaks ka sinna Kui aga j?udu oleks!.. Ei suuda kuidagi p?rale saada

Mehed sammusivad s?nalausumata edasi. Pime, n?riv, aastate pikune n?ljam?te p??rles ja keerles kantniku pulstinud p??s, rabeles ning otsis pimedas teed v?lja. Aga teed ei olnud. Kohutavana tondina mustas moonamehe p?lv ja vaestemaja silma ees. M??da neist p??seda ei ole v?imalik. Ehk vahest siis kui ?hel h??l p?eval koorma alla j??d v?i m?isa adra taga hobune su surnuks l??b v?i tuleb ise m?ni ?kiline surm ja teeb korraga otsa p??le nagu rabandus v?i lendva Aga siis l?heb pere ilma m??da laiali naine koltub vaestemaja seina najal lapsed paneb vald karja vanamees sureb kusagil maantee kraavis Ka naine sureb lapsed kasvavad suureks, on noored ja julged, asutavad oma elamist, m?tlevad pilvedele lennata aga ei, seesama kandikoht, t??, vaev ja viletsus ning viimaks vaestemaja ootavad neid Ja nii edasi nagu ?eldud on: Orjaks oled sa loodud ja orjaks pead sa j??ma, v?i j?lle: Kes on pandud orjama, see ho-ho-hoo!..orjaku h??meelega P?lvest p?lve, igavesest ajast igavesti

N?nda! ?tles kandimees korraga, m?tetest ?rgates. Kas tuleval J?rip?eval veel siin olen, v?i ei, ei tea. Herra ?hvardab renti p??le panna. R??gib, et meie rumalad ja laisad olla ja sellep?rast l?bi ei tulla. ?hvardab kandimajad maha l?hkuda ja maad m?isa k?tte v?tta. Aetakse meid kolmteistk?mmend peret ilma m??da laiali. Uut kohta enam v?tta ei j?ua. Vend tahab ka ?ra linna minna, ehk saab vabrikusse. Taevas seda teab, mis tuleb! M?istaks veel midagi, otsikski. Kuid mis sa, pime ja rumal inimene, teed: oled ainult oma nurka, oma aiatagust n?inud, ei oska kuhugi poole p??rata. V?ib olla, on mujal pool maad paremad, rendid odavamad, kuid kes seda sinule siis ?tleb!

Oh, mis mujalgi on! ohkas Remmelgas, kellele kandimehe lootuseta meeleolu k?lge hakkas. Kus meid ei ole, s??l on h??.

Mehed astusivad j?lle vaikides edasi.

Hommik koitis. Vihm oli ??sel ?le j??nud. Igalpool l?ikisivad laiad lombid. K?rrep?llud ja k?nnimaad n?retasivad veest. Raagus mets seisis norus. Kuuldus, kuidas keegi m?rjas lepikus noori v?susid raius.

N?e, siin on meie k?ttemets, algas j?lle kandimees, k?ega p??saste poole n?idates. M?isa poolt saab kolm s?lda hagu, enamasti lepa ja haava v?su. Jala p??l seisab, toores; raiud maha, paned virna, hakkab kopitama, m?daneb, ?ra ometi ei kuiva. Mis sa teed sarnase asuga! Paned paja alla, susiseb ja ajab pilli ainult, aurab ja annab suitsu. Tuleb nii v?lja, et k?ta rehi, aja haod parsile, kuivata ?ra, ja alles siis v?id nendesamade hagudega reht k?tta, et vilja kuivatada. Nali ainult ja muud mitte midagi. Kaevaku siis m?isnik, et kantnikud metsa varastavad! Mis sa muud ikka pead tegema, kui ?ra ei taha k?lmata!

Kas siis muidu kuidagi ei sa ?igusega?..





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16