Friedebert Tuglas.

Liivakell





Teie olete kahvatu, minu neiu, teie v?risete, teie silmad on t?is hirmu? Kui h?? teie ?iete, kui armas teie olete! Tahaks suruda oma palge teie k?tesse, teie valgetesse k?tesse, teie lillelistesse k?tesse, unustades maailma ja end ning k?ike kaduvat ja kuulates ainult lillesid, muusikat ning teid.

Ah, lilledest tahtsin mina jutustada! Lillesid, jah lillesid mina armastan, minu neiu. Vaikseid, unistavaid lillesid, mis elavad nagu meiegi, ?rkavad elama kui unen?os, vabisevad aimdustes ja ootustes ning surevad kurbuses kui kuningat?tred, silmad kumardatud alla p?rmu poole. Neid lillesid mina armastan.

1904.
VAIKUS

?hetav p?ike vajub tumedate metsade taha nagu vajub vaskne s?jakilp ?le parda merde. Valge puri veski tiival punetab veel p?ikese kullas. V?ikesed lapsed m?ngivad liivam?gedel. J?rvelt heljub udukangas ?les nagu haldja loor.

Ja n??d on juba pime. Mustad varjud p?imivad end ?ksteisest l?bi ja katavad orud ning m?ed nagu surnulinaga. Surnulina tiheneb. Ainult siin-s??l pistavad temast l?bi arad kollased tulukesed. Kuid needki kustuvad pea, j?ttes aknaruudud ?hmaselt pimedas mustama.

N?gematuna ja pehmena astub ?? l?bi t?navate, ?itsev sireli oks k?es. N?gematuna ja vaiksena istub ta vana kiriku trepil, kuulates ??piku laulu toomepuus. Tema silmad on h?belikult kinni, oma palge peidab ta sireli ?itesse, ?rn, h?belik kevade ??.

Mina ootasin seda ??d. Mina ootasin, et kui ta t?na minust m??da l?heb, siis minu otsa vaatab, ja mina rahu saan. Sest ta on nagu suur imetegija, kes ?nnistades l?bi p?lvitava rahva l?heb: kelle p??le ta vaatab, see saab terveks. Kuid ta tuli, p??ras p?? minu ees k?rvale ja l?ks m??da.

K?ik on pimedusega kaetud. Nagu p?hjatu haud on tuba mu selja taga. Vaevalt valendavad minu ees veel haabade t?ved ning mustavad niinepuud kui m??ratud m?ed tumeda taeva all. Tiheneb pimedus. Nagu surnulina on ta visatud ?le ?itsevate puude.

K?ik magab. Ainu?ksi mina veel valvan ja igatsen, sest minul on teistsugune ?? kui muil. Hirmu ja janu v?rinal ootan ma n??d oma ??d, nagu ootab m?rgijooja oma m?rgikarikat. Ei ole mulle antud unustuste sumedat nektari, tahan siis juua p?hjani selle karika, mille ulatavad kahvatud k?ed uneta ??st.

Mina tean, et ta mulle tuleb, tuleb salaja ja pimesi, suured mustad silmad p?rani ja kahvatud k?ed v?lja sirutatud. Mina tean, tema tuleb ja ei l?he minust mitte m??da. S??l valendavate haabade all seisab ta, ja vaatab kui kuut?bine mu otsa, vaatab kuni koiduni.

Kui k?ik vaikivad, siis r??gib tema; kui k?ik unustavad, siis tuletab tema meelde uneta, ahastuslik ?? etteheidete ning kahetsustega. Uuesti ?ratab ta hinges tuliseid igatsusi, laotab v?lja omad lootuste vikerkaarid, et siis ?kisti tuulena ?ra p?hkida k?ik, j?ttes hinge kibedat pettumust ning j?iset ahastust.

Suured n?gemuste kangad rullivad end lahti musta, h??letu taeva all.

Mina n?en sind, keda mina armastasin kui vabaduse s?mboli ja kelle mina kaotasin kui vabaduse.

Mina n?en sind j?lle, kuid ei mitte v?itvana jumalannana, nagu noil kirglistel p?evadel, vaid orjana k?lmade m??ride vahel.

Kollane kuu kumab raudade vahelt, ja rauad on kollased ning m??rid on kollased. M??ride ees laieneb hiigla lagendik. Siin-s??l ?hetavad ?hmased tiigid terashalli ja roheka veega, ning tiikide kallastel t?usevad puude read, kollased kuu kumast.

Janunevate p?rani silmadega vaatad sa terashallisse taevasse. Sa n?ed verist sappi kuu ?mber ja tunned taeva k?lma tarretust. Sinu juuksed on lahti ja kuu kumas nagu metalli k?lma tolmu t?is. Oi sinu palge ahastav kahvatus, oi sinu silmade ilml?pmatu igatsus! Nagu liblikas oled sa tardunud k?lmadele raudadele.

See oled sina, minu armas, kelle ?le ma unistasin aastate kaupa. See oled sina, kes sa tulid kord lahtiste juustega ja lippusid kandes. Ja see oled sina, kelle ma siis kaotasin kesk aja raskeid laineid, mis meil m?lemal ?le p?? l?ivad, noil imelikkudel, kirglistel p?evadel.

Oi, kuis on kostnud vastu meie rinnas kirgliste p?evade s?jatrummide h??l, ja kuidas siis on kostnud vastu aja lainete raske, raske kohin! P?rast suuri t?ususid on meile n?idatud pimedaid s?gavusi, k?ikide ahastuste ja pettumustega, mis t?itsivad hinge ?ksilduse ja mahaj?etuse, vaikuse ning pimedusega.

Kaugele vaatad sa, silmis ?ksilduse viirastused. Kaugel lagendikul mustavad surnute hauad k?rgete kivisammastega. Need on nagu maailma verstapostid: aastasajad l?hevad neist karkudel m??da, pime sant laulab laulu samba k?rval, aga sambad seisavad kui unustatud jumalad.

?ra vaata neid, minu armas, ?ra vaata! See on vale, nagu oleks need jumalad surnud: nemad elavad! Nende hing elab selles kollases kuus, saladuslikus kauguses ja ?ises terashallis taevas. Igalt poolt lehvib nende vaim vastu: nagu k?rve surmav tuul lehvib ta su s?dame ja su ajude p??le.

Hirmus on jumal, kes tuleb v?lkudes ja k?ues, aga veel hirmsam on jumal, kes ei liigu, ei n?e ega tunne, ei armasta ega vihka. Sest tema ilmub vaikuses ja tardumises. Vaikus ja tardumine! See on ??, see on ??retus, igavik, kaos! See on keha kivinemine, vere jahmetumine, ajude t?itumine k?lma j??ga.

Nende jumalate kivised silmad ei n?e, aga kelle p??le nad vaatavad, see j??b keeletuks eluajaks. Nende s?damed ei tuksu, aga kes nende l?hedust aimab, selle s?da l?hkeb hirmust. T?esti, keegi ei v?i jumalat palgest palgesse n?ha. Hirmus on langeda eluta t?hjuse k?tte!

?ra vaata, minu armas, ?ra vaata! Sina, kes sa armastasid s?jatrummisid ja k?rgete lippude lehvimist, ?ra vaata! Peida kinni omad silmad, peida kinni oma s?da, et hoida alles veel viimast lootust, viimast illusioni: elu, olemasolu abrast illusioni!

L?pmatu lagendik kuu kollases kumas. Miks sa v?rised, minu armas? Vaata, s??l kaugel puude vahel nagu Eg?ptuse templi sfinkside-k?igus tulevad nad kahekesi, aegam??da ja h??letult nagu varjud. Nende valged riided ?hetavad kuu kahvatus valguses.

Ei sina tea, ei mina tea, kes need on. V?ib olla, ?hu viirastused, m??tmatuse geniused, t?hjuse haldjad. Aegam??da ja h??letult tulevad nad ?ksteise k?est kinni hoides, isegi nagu osa sellest t?hjusest ja h??letusest. Miks sa v?rised, minu armas?

Nad j?uavad laia vee randa ja seisavad s??l, p?rani silmad kollase kuu poole p??rdud, aga veest paistab nende valge vastuhelk. Aeg seisab, kuu ei liigu ja lagendik on vait ning k?ik on kaua aega nagu surnud. Siis aga l?hevad nad j?lle sammask?iku m??da ?ra, aegam??da ja h??letult. Viirastustena heljuvad veel v?he nende valged riided, et siis kustuda kesk vaikust ja t?hjust.

Ei sina tea, ei mina tea, kes need olivad. V?ib olla, et neid ei olnudki. V?ib olla, olivad need unen?od, viirastused. V?ib olla aga, olivad need tummad neitsid, vaikuse preestrid, t?hjuse teenijad, kollase t?iskuu kumardajad. Nad tulivad ja ohverdasivad kuu ees oma ohvrit l?pmatu kurba igatsust ning teadmata asjate janu oma v?riseva rinna seest, et siis kaduda, teadmata, kuhu.

Miks sa v?rised, minu armas? Miks kahvatab sinu pale veel enam? Sinu silmad on p?rani, nagu veel januselt midagi ??retust kaugusest otsides, rutates j?rele viimastele illusionidele, mis viirastustena kesk vaikust ja t?hjust kustuvad. Oi surevate illusionide meeleheitlik v?rin kesk vaikust ning t?hjust!

*

Suured n?gemuste kangad rullivad end lahti musta, h??letu taeva all. Ikka uuesti ja uuesti pean ma n?gema sind, keda ma armastasin nagu vabaduse s?mboli ja oma hinge, ja kelle ma kaotasin nagu oma hinge, et ?rgata pettumuste j??k?lmas kuristikus.

1907.

III

HINGEMAA

Jutt sellest, et inimene mitte j?nes pole, et ta haava koorest elaks, ja et maakera on t?esti raske.


1

S?gisene p?ev kaldus ?htule. ?hk oli t?is vett, ilm udutas vihma. Olivad p?evad, mil tee juba p?hjatuks hakkab minema. Need on tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad.

Noor kooli?petaja ameti kandidaat j?i kesk maanteed seisma ja t?mbas hinge tagasi. Uh! missugune ilm! Ja just siis pidi ta sarnane olema, kui noor koolmeister raudteejaamast esimene kord kooli?petaja valimisele oli minemas! Veel kuus versta. Maa jalgade all on aga vedel, saabastes m?rg. Missugune inetu ilm!

Ainult silmapilguks asusivad nooremehe p?he sarnased tusased m?tted. Siis aga kadusivad nad kui tolm mere tuules. ?ks puhang, ja j?lle paistis p?ike mehe ajudes ning laulsivad kartmatuse h??led oma r??mu laulu. Noored m?tted kerkisivad nagu selged p?uapilved, paisusivad ja lainetasivad ning ujusivad pikana reana ?ksteise j?rele l?bi p??. Keegi ei olnud neile piiri pannud ega neid ahelasse tagunud. Suurt ?hulossi muinasjuttu vestsivad nemadki nooremehele, kes elutee algel seisis.

Juhan Remmelgas l?heb rahva sekka: oma valguse viib ta temale, oma j?u ja nooruse vaimustuse ohverdab ta talle. Muud ei ole tal anda, muud aga rahvas ei n?uagi. Olgu, et v?he palka maksetakse; olgu, et t??d palju on, see on rahva kasuks!

Aastate kaupa on ta sellest pimedast, orjuses ohkavast rahvast eemal olnud: talvel elutuid raamatuid tuupides, suvel ajalehe kontoris t??d tehes, et talvel v?imalik oleks edasi ?ppida. Missugune orjap?li see oli, missugune vaimu n?rimine!

Remmelga meelde tuli ta igav, ?hetooniline elu. Kui l?bi une t?rkas ta meelde pilt kaugest lapsep?lvest udune ja meeldiv: Oli vist kevadine aeg, sest koolimaja nurkades seisivad l?hnavad kased. Kortsunud n?gudega talumehed ja kirendavate r?ttidega naised istusivad reas pikkade pinkide p??l. Valge habemega k??rus vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa vana Remmelga Peep.

Juhan seisis vanaisa k?rval, kes teab, kui vana ta siis v?is olla, ja vaatas, kuidas suur sinine k?rbes jutluseraamatu p??le lendas ja enesega kogu s?na kinni kattis, nii et lugeja ta ?ra pidi hirmutama. Kui k?rbes ?ra lendas, siis oli selle s?na taha imelikult aga uus punkt tekkinud, mida vist tarvis ei olnud. Noorel kooli?petajal oli ka meeles, et ta selle ?le naerma hakkas ja et vanaisa teda selle naeru eest pool jutluse aega k?rvapidi kinni hoidis.

Kes teab, kuna see oli. Aga ammu vist k?ll. Vanaisa oli nii hall ja tema ise alles nii noor. Ei tunnud v?ikene Juhan siis veel seda musta elumuret, mis talumeeste s?gavatest kortsudest v?lja vahtis.

Teine pilt t?usis Juhani m?lestuses ?les. Siis oli tema juba nii vana, et teadis, et seda punkti t?esti s??l tarvis ei olnud, kuhu sinine k?rbes ta jutluseraamatus pani. Vana Remmelga Peep istus t?hjas koolitoas pika ristjalgadega koolilaua taga, hoidis halli p??d v?risevate k?te vahel ja r??kis nuttes:

?ra ajavad Ei olla enam h??, ei oskavat Vene keelt, rumal olla Sina taevas k?ll: nelik?mmend aastat olin tark ja v?isin koolis k?ik ?petada; n??d aga ei oska: rumal olla!.. Pojakene, Juhanikene, l?heme n??d aga vaestemajasse: Remmelga Peep on selleks liig rumal, et veel inimesi v?iks ?petada

Kui noaga l?ikas see m?lestus nooremehe rinda: nelik?mmend aastat on inimene tark olnud ja lapsi ?petanud; n??d on ta korraga rumalaks l?inud, sest et ta Vene keelt ei oska!

Juhan Remmelgas astus teed m??da ja m?tles oma halli elu ?le j?rele. Teisel aastal suri vanaisa vaestemajas ?ra, sest mistarvis elab ?ks inimene, kes isegi Vene keelt ei oska? Juhan aga l?ks vaestemajast ?ksi maailma.

Kurvad elum?lestused kustusivad ja nende asemele asusivad tiivulised tuleviku lootused m?ttesse.

Juhan Remmelgas jah, tema on t?sine rahvavalgustaja. K?ik need on eksinud, kes enne teda olivad. Kooli muudab ta ?mber. Siin on raamatukogud ja seltsid, koosolekud ja kursused. Kool peab valla s?dameks saama. Isesuguse rahva?likooli asutab tema. Palju on ta nendest lugenud: Amerikas on, L??ne-Europas ja Australias on neid. Igal p?hap?eval s?idab ?ks v?i teine haritlane linnast k?net pidama. Talvel v?iks rahvas mitu korda n?dalas kokku tulla.

Ja nii ei kesta mitte ?ks v?i kaks kuud, aastate kaupa l?heks see. Uus p?lv kasvaks vaheajal ?les. Sellele ei oleks need asjad, mis Remmelgas esiti vanadele jutustab, kes teab, mis imed. Ta oleks nende ?le juba pisikesena koolipingil kuulnud. Sellele p?lvele tuleks palju suuremat haridust anda.

Kuid mis suudaks ?ks Juhan Remmelgas? Ei, tema oleks ainult tilk vett suures meres. Kogu maa kooli?petajad ja enam haritud inimesed heidaksivad ?hte. Ja nemad suudaksivad ?hisel j?ul hiigla rahvavalgustamise t?? korda saata. ?hendus teeb tugevaks!

Noor Juhan Remmelgas l?ks kohta otsima ning unistas omast suurest t??st. Palju kees ta rinnas armastust selle orjak?tkes rahva vastu. Kui tal oleks olnud n?ia v?im, ta oleks oma k?e ?le mudase maa sirutanud ja sellest paradiisi teinud. K?ik oleks ta ?mber l?kkanud ja siis uuesti ehitanud.

Kuid vanad inimesed ?tlevad: Julgus ja tahtmine on h??d asjad, kuid maakera nendega ometi ?les ei t?sta: pole obadust, kust kinni haarata. Ja kui ka obadus oleks, j?udu j?llegi poleks!

2

Ilm aga udutas vahetpidamata vihma. Oli vaikne, ja ?hku t?itis suitsu taoline udu. Aeg oli ju ?htul, ilm ?ige h?mar.

Tee oli libe ja aukline. K?ll oli siia kruusa, k?ll hagu veetud. Kuid suur m?isa metsa vari, mis tee p??le langes, s?i k?ik selle ?ra: p?ike ei paistnud l?una poolt p??le, tee ei kuivanud kunagi ?ra.

Teisel pool teed mustas m??ratu mudalagendik ja selle k?ige kaugemas servas p?les paar tulukest: oli juba nii pime. Oli nii v??rastav, ei uskunudki, et selle pori mere taga muda loigus keegi veel elada v?is.

Roidunult jalgu j?rele vedades sammus Remmelgas edasi. Metsa nurga juures n?gi ta tee p??l midagi elavat liigutavat. L?bi h?mara ei seletanud enam silm, mis see oli. Kostis ainult vee sulin, ohkimine ja ?hkimine.

Teljeni muda sisse vajunud, seisis kesk teed heinakoorem. N?lginud hobune sikutas ja k??rakas mees aisa k?rval t?mbas, kuid niisama n?lginud ja k??rakas heinakoorem ei nihkunud paigast. Tuleja silmis sulasivad hobune ja mees ?heksainsaks imelikuks kuuejalgseks loomaks, kes v?sinult kusagile p??dis, rabeles ja sikutas, kuid muud ei suutnud korda saata, kui ainult muda enesele vastu n?gu ?les l??a.

J?udu! ?tles Remmelgas.

Tarvis! vastas k??rakas mees niisama l?hidalt ja astus paar sammu koormast eemale ning k?sis siis korraga: Kust poolt oled?

Linna poolt. Siis ei v?ta ikka? Ammu juba siin maadled?

T?ki aega juba. Mees s?litas pihku ja asus uuesti aisa k?lge. No, m?sa!

Oot, ma l?hen teisele poole, ehk j?uame siis paremini, ?tles Remmelgas ja l?ks hobuse nina eest m??da.

Teie n??d!

Remmelgas arvas pimedas n?gevat, kuidas k??rakas p?lastavalt ta n?pitsprillide ja valge krae p??le vaatas, mis ?les t?stetud palitu kaeluse tagant v?lja paistis.

No m?sa! No no hop!..

Vesi sulises ja pori pladises. Koorem kerkis, t?mbas enese veel enam k??ra, nagu kass, kes h?ppe vastu valmistab, k?ikus ja vajus siis pehmelt edasi.

Ossa ilma ime k?ll! lausus k??rakas, v?ttis m?tsi p??st ja p?hkis higi. Eneselgi sai t?mmata, mis siis vaene hobune veel pidi tegema! lisas ta siis juba poolnaerdes juurde. Teie ka herra ja tulete t?mbama! ?tles ta natukese vaikimise j?rele.

Ei tea, mis herra! Olen niisama karjas k?inud nagu teiegi, lausus Remmelgas v?imalikult lihtsalt, et juba alguses v??rast tundmust v?hendada.

Naa, ei tea, kes meie-aegsetest herradest siis karjas pole k?inud! K?ik on, aga, kui natukene paremale j?rjele on j?udnud, siis ei tea enam, kuidas siga jookseb: saba v?i nina pool ees.

Mees s?litas. Remmelgas hakkas tema v?rdluse ?le naerma. Jutt l?ks l?hikestena lausetena edasi. K??rakas p?ris umbusklikult j?rele: kes, kust ja kuhu. Kui ta kuulis, et v??ras kooli?petaja oli, sai ta tuju lahkemaks.

Oli juba pime, must s?gise ??. L?una pool pimetas endiselt k?rge kuusemets, teisel pool teed kadus aga nagu maagi ?ra: s??l mustas kui p?hjatu kuristik. Kusagil kaugel s?rasivad tulukesed kui t?hed, kollased ja arglikud, vilkusivad, v?risesivad ning kustusivad.

Kas Kurukalmu koolimaja veel kaugel on? k?sis Remmelgas.

No saab veel nii versta viis, arvas mees.

Siis pole t?na lootustki p?rale j?uda. Selles pimeduses k??na kas v?i kael ?ra. Kas teie ei teaks mulle siin kusagil ??maja juhatada? Homme hommikul l?heksin siis p?rale.

??maja? Kurukalmu k?las oleks, aga see on ju koolimaja juures. Siin on puha m?isamaad ja kandikohad.

Kas ei saaks teie eneste pool?

Minu pool? Eh, tahate teie siis minu poole tulla! Ei ole mul teile s??a anda ega sulepatja magada.

Teie arvate siis, et ma k?ike seda ei tea kui palju ennemgi maitseda olen saanud!

Remmelga k?nes oli midagi kurvatoonilist, haledat, ja k??rakas kandimees tundis korraga, et tal selle inimesega nagu midagi ?hist, sugulast oli, ning ta ?tles l?hidalt:

Eks l?heme siis p??legi. Vihmavarju ja sooja ikka saab.

Varsti k??nasivad nad maanteelt ?ra. Vainu tee oli veel sandem, auklisem ja r??plisem kui suurtee. Koorem h?ples ja tantsis, puutelgedega vanker k?gises ja hoigas, nagu oleks ta selle inetu tee ja raske koorma p?rast kellegi n?gematu ees kaebust t?stnud. Tihti panivad mehed k?ed aisade k?lge, et hobusele abiks olla.

Kusagil ees pimeduses vilkusivad kollased tulukesed. ?mberringi oli aga pilkane ??.

S??l ta on see meie elamine ja olemine! lausus kandimees ning n?itas piitsaga tulukeste poole. S??l meie elame selles suures pori meres kolmteistk?mmend kandimehe peret. Iga?hel n?lg varaks. T?na elad, aga homset p?eva ei tea. Vahest v?ta kott selga ja kepp k?tte ning mine. Aga kuhu?

Vastuseks lirtsus pori jalgade all. Tuul oli t?usnud, vihma sadas veel valjumalt. Ei udutanud enam, vaid suured tilgad langesivad plaginal musta mulla p??le.

Mehed vaikisivad. Remmelgas tundis, kuidas k?lm vesi k?lgi m??da alla jooksis. S?rk oli m?rg. ?lad ja p?lved valutasivad. Jalad olivad kui porit?kid ja sellep?rast imerasked.

Sajab ka sel s?gisel nii mis kole! ?tles natukese aja p?rast kandimees. Ei ole otsa ega ??rt!

Ees mustas midagi. See oli kandikoht. Koorem p??ras vaarudes v?ravast sisse. Oli kole pime. Kahel pool mustasivad haopinud ja valendasivad kooritud teibad.

Siin oli pesa, mille kallal inimene aastate kaupa oli nokitsenud, kuhu k?ik oma vara ja vaeva kokku oli kannud, ja mis p??ltvaatajale ometi ainult kui vilets sipelgapesa n?is.

Uks kiunus ja keegi tuli laternaga v?lja. Kollane valgus l?i ?le mudase maa, kolm valguse linti h?plesivad, keerlesivad ja tantsisivad ?le heinakoorma, hobuse, hao virnade ning k??raka kandimehe. V??rastav oli seda valgust n?ha. Veel viletsam n?is kandimehe ukseesine valguse k?es.

Kes laternat hoidis, seda ei seletanud silm.

No said siis ?kskord ometi koju, ?tles laterna hoidja. H??lest tundus, et see noor mees oli.

Egas mas metsa pidanud j??ma, vastas tuleja pahaselt.

Tuul keerutas korraga vihinal ?le maja ja kahistas haopinu sees.

N?e veli maita, v?i tahab tuld ?ra kustutada, pahandas laternamees. Sinu tegu k?ll!

Minuga tuli v??ras ?hes ??majale. Vii ta tuppa. Kottpime, l?hub veel n?o nurka vastu ?ra.

?le k?rgete l?vede komberdas Remmelgas tuppa. S??l oli palju inimesi, enamasti k?ik v?ikesed. Ehmatanult vaatasivad nad v??ra otsa ja pugesivad nurka.

Laua nurgal p?les pisikene ?mariku tahiga ?lilamp. V?he andis ta valgust, palju aga suitsu. Laes, p?randal ja nurkades oli pime. Laste n?gudel m?ngisivad kollased varjud. Suure punase ahju k?rval istus pingi p??l s?rgi v?el hall vanamees ja tukkus.

Oli nii must, ?udne, kitsas ja umbne, et Remmelgal esimese korraga p?? ?mber kippus k?ima. Prillid l?ivad sooja k?es tahmaseks, pisikesed pisarad tekkisivad klaasi p??le.

Ta v?ttis prillid eest ja hakkas neid p?hkima. Nurgast aga vaatas tema poole k?mmekond ehmatanud silma.

Vanamees noogutas tukkudes p??ga, nagu ?eldes:

N?nda, n?nda on meie elu n?nda, n?nda

3

Nad istusivad s??ma. Lapsed olivad vist juba varem ?htust v?tnud ja lamasivad n??d neljakesi risti ?he s?ngi p??l. N?ha oli aga, et nad ei maganud: nende hallid silmad vaatasivad pool-kartlikult, pool-uudishimulikult v??ra otsa. Iga tema liigutuse panivad nad t?hele, iga ta s?na kuulasivad nad teraselt; ja kui suured naersivad, siis naeris nendestki m?ni julgem.

V?i siis teilgi leivakott ?hes on, ?tles kuiv, kolletanud n?oga noorev?itu perenaine Remmelgale. Eks siis istuge ka meie juurde ja v?tke, mis jumal annud.

Mis n??d jumal kandimehele annab! viskas mees k?ega, kui kooli?petaja laua ??rde istus. K?ik on raske vaevaga saadud. Ei anna jumal meile midagi kergesti. Iga leivaraasukese p?rast murra luid ja vala higi.

Ta l?i ?ritatult suure puulusika k?lma jahupudru sisse, kangutas suure lahmaku lahti ja pistis selle v?sinult ning roidunult suhu. Siis pani ta lusika hapupiima sisse, mis puuanumaga kesk lauda seisis, ja niisama l?ks ka piima lusikat?is pudrule j?rele.

Kohmetult sirutas Remmelgaski oma k?e lusikaga pudrukausi poole, ettevaatlikult v?ttis ta pudrut?ki ja pistis suhu. Puder oli liivane ja kibe. Kuid kooli?petaja s?i edasi, kuigi s??mine talle vastumeelt oli: ta ei tahtnud pooleli j?tta ja sellega kandimeest pahandada.

L?ks paar minutit vaikust m??da. Tuli v?rises, ?rn suitsu vina kerkis roovikutest ja laua t?kkidest lae poole, pisikesed n?e rakud liitusivad kokku, ja lagi sai ikka mustemaks ning mustemaks. Katki rebenenud h?mblikuv?rk rippus tala k?ljest alla; palju n?ge oli ta k?lge korjunud, n?nda et ta nagu must riidet?kk hilbendavat n?is.

Kollased varjud m?ngisivad pererahva kortsunutel, pruunidel n?gudel. Imelik oleks neid inimesi k?rvalt olnud vaadata, v?ljastpoolt lambi valguse ringi: suured, karvased, kondilised p??d; pikad, kanged, t?mmukas-kollased kaelad; k?rged ?lad ja k??ras seljad





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16