Friedebert Tuglas.

Liivakell





Ja sina l?hed siis linna, omasse tormisse? k?sis naine.

Jah, sinna l?hen mina.

Sinna k?lma, s?dameta linna, mis nagu vangikoda su ?ra neelab, sinu, kes sa temalt armastust n?uad Ja siis peame meie s??l kui kivisambad ?ksteise k?rval k?ima nii k?lmad, k?lmad Istume, kullakene, veel enne, kui me l?heme Veel minut unen?gu, veel ?nne teineteise najal

Nad istusivad lepa p??sa ??rde maha, ?ksteise ligi.

Minu armas, minu ainus!.. sosistas t?druk, p??d poisi p?ske vastu lastes ja k?ega tema kaela ?mber kinni v?ttes. Sinu rasket p??d tahan ma paitada, milles mustad mured ja rasked elum?tted elavad. Suudaksin ma need kortsud su otsaesiselt ?ra suudelda ja sinu mustad murelinnud ?ra hirmutada!

Poiss laskis p?? v?sinult t?druku s?lle ning pigistas silmad kinni.

Minu armas, minu ainus!.. sosistas t?druk. Sinu p??d tahan ma paitada, mis ju nii noorelt v?sinud on, v?sinud t??st ja v?itlusest M?letad, kui mina sinuga tuttavaks sain, siis oli kevade, ja sinu p??s olivad esimesed hallid juuksed kaheksateistk?mne aastasena. Ja siis olid sina k?lm, trotsiv, vihane ja talve k?lmast ning t??st v?sinud. N??d on s?gise, aga hallid juuksed on kadunud M?letad, ?htuti tulime meie siia lagendikule k?ndima, ja n?gime und ?ksteise najal, kuni pimedaks l?ks ja sina panid oma p?? minu s?lle ning mina silitasin sinu juukseid ja siis naersime meie m?lemad p?rast, sest see oli rumal ning lapsik Ja n??d on s?gise, ning sina tahad uuesti elusse tormata. Nemad ootavad sind, nendel on rauad sinu jaoks valmis ja sina l?hed ometi sinna l?viauku Minu armas, minu ainus

Ja siis olivad nad s?nalausumata vait. Pimeduse h?lmas sulasivad nad ?heks koguks kokku.

Korraga k?is k?le tuule puhang ?le lagendiku ja viskas paar pruuni lepa lehte nooremehe juustesse.

Otsas on unen?gu! ?tles mees j?rsku ja t?usis ruttu ?les.

Otsas on unen?gu kordas t?druk jahmatades. Otsas on muinasjutt Siis v?ttis ta mehe k?est kinni ning t?otas aegam??da ja vaikselt, selle silmadesse vaadates: Mingem, aga mina tahan sinuga tulla, mina tahan sinuga olla, igalpool ja alati, ning sinu p?ikesed peavad minu p?ikesed olema.

Ja siis astusivad nad k?sik?es t?hja lagendikku m??da, ja nende ees kesk m??ratut pimedust hoigas sadatuhande kiirgava silmaga linn.

?leval v?risesivad t?hed otsekui tundmatu s?jaleeri ilmlugematud tuled.

1905.
??

Bella bella bellorum

P?? tuikab. Kui ?kisti liigutad, siis torkab ajudes kui n?el. Kui sirutad, siis on rinnas valus, nagu rebeneks s??l midagi. Punased ja mustad ringid veerevad v?lkudes silmade ees. Aga uuesti, uuesti, ilma m?tteta, loomusunnil algan ma:

Bellum bellum belli bello

Mina pean niiviisi lugema. See on mu l?hema tuleviku ainus eesm?rk. See avab mulle v?imalused, mis mulle muidu igavesti k?ttesaamatud oleksivad. See on nagu n?iav?ti, mis lugematude losside uksed lahti p??rab.

Ma pigistan hambad kokku ja loen:

Bellum belli bello..

Tuba on suur. Igast nurgast vahib suruv ?udsus mu vastu. Ergud on nii ?revil, et mul iga kahina juures jahmatus ?le ihu jookseb. Ma kuulen selja taga h??lesid: sosinat, naeru, kergete sammude k?ndimist. Ma pigistan silmad kinni ega julge taha vaadata. Sest ma kardan seda, mis s??l toa nurkades piilub ja omi s?rmi minu poole ulatab: ?ndsust, pimedust, ?ksildust. Ma v?itlen hirmudega, ma katsun neid unustada, ja nagu p??stmist otsides sosistavad mu huuled:

Bella bellorum

Kuid korraga kostab vinguv, k?hisev, kohisev h??l l?bi toa:

,Hu uhh!

Ma kargan hirmunult ?les ja vaatan ?mberringi. Kolm valget r?ngast v?riseb laes lambi kohal. ?le raamatute ja valgete paberite langevad petroleumi tule kollased kiired tolmusele p?randale. Nurkades ja ?leval lae ??res tukub s?gav h?marus.

Nii seisan ma ja vaatan. Laua p??l, lambi valguse piirkonnas, lamab lahtine raamat, ja ma loen:

Teisest muutest on meestesugu s?nad, mis us ja er p??le, ja asjasugust, mis um p??le l?pevad

Noormees, kas sa kuuled? r??gin ma iseenesele. Us, er ja asja-sugust um Pea meeles, see on v?ga t?helepanemisev??rt

Hu uhh! kostab uuesti l?bi toa, ja ma kuulen, kuidas tuul akna luukide vahel t?mbab. Tahtmata tuleb naeru jumi mu palgele. Aga see on kohmetu ja arg, nagu h?beneks ta isegi selle Ladina keele grammatika ees, mis nii kuiv-t?sine on. Ma l??n teise raamatu lahti ja loen:

O noored! Vaatke selge pilguga omasse tulevikusse! Teie idealid kumavad kuldsena koiduna teie ees

Jah, v?ib olla, nad kumavad Siiamaale on tuli lambis nii tume olnud ja silmad valutavad V?ib olla, v?ib olla, nad kumavad

Valu hoog l?heb ?le mu n?o.

Teie r??gite nooresoo paleustest ja kumendavast kuldsest koidust Aga meie, kelledest ja kelledele teie r??gite, meie istume siin: p?? tuikab, rind valutab, ergud on ?revil, nii et iga kahina juures jahmatus ?le selja jookseb, ja silmad on kibedad, sest ?li on otsas ja lamp suitseb suitseb, aga teie laulate kumendavast koidust!

Noormees, lausun ma pilkavalt, kuuled, noormees, sinul on hiilgav tulevik. Sina Eesti t?useva nooresoo kehastus! Sina, kes sa kord l?hed, Eesti rahvuslikku lippu k?rgel hoides!

Minu mina pilkab ja naerab.

Jah, praegu on su k?ht k?ll veel alles t?hi, sina oled v?sinud, roidunud, sul on k?lm ja su rind valutab. Aga tulevik on sinu p?ralt! Sellep?rast edasi! K?ll kotka tiivad ka sulle ?kskord kasvavad!

Ja ma m?tlen: kuhu poole edasi? Kus magada saab, s??a ja puhata! Jah, sinna poole! Sinna kuldsesse sadamasse, kuhu enne sind nii m?nigi neist ?nnelikkudest on j?udnud, kes aadete kuldse koidu poole kord teele l?ks. Sinna poole! Sest aated on h??d asjad, aga nad peavad praktilised olema. Nad ei tohi ?hulossisid ehitada. Nad peavad olude kohased olema. ?he s?naga, nad peavad eba-aatelised olema. Elagu eba-aatelised aated! Elagu m?istlik vaimustus ning kasutoovad idealid! See olgu minu ja sinu ja meie k?ikide lipukiri!

Nii naeran ma.

Noormees! noomib mind minu s?da. Kaalu, meeletu, mis sa r??gid! Kuis julged sa niiviisi m?telda, kui seltskond noorte p??etest hoopis teistsugused pildid enesele on maalinud? Need asjatundjad s??l teavad, mis sulle kasuks on ja mis mitte. K?si nende k?est. ?ra kuula omi rumalaid arvamisi. Sest mis tead sina v?rreldes nende eluk?psete tegelastega, kogu elutarga seltskonnaga, sina poisikese ohtu noormees!

Kuid ma tean siiski ?ht t?easja: see on seesama seltskond, kes alles siis sinu pisikese isiku p??le t?helepanekut p??rab, kui sa selle igava bellumi muutmise p?he oled tuupinud ja kui sa ise ?heks seltskonna liikmeks oled saanud. Seesama seltskond, kes aga siis, kui sa rauged ja kohutava ?ksilduse ning h?maruse ohvriks langed, sind iialgi teada ega tunda ei taha. Sest see seltskond armastab aatelist noortsugu, aga veel enam armastab ta iseennast; ta armastab t?tt, aga veel enam armastab ta ilusaid s?nu. Ah see vana koketeeriv naine omade koketeerivate kavaleridega nende elutarkade tegelastega! Kui v??rad olete teie meile k?igile, meile h?maruses olevatele!

Tulevik, kes teab, mis peidab see tulevik endas! V?ib olla, on see t?esti kuldne koit; aga, v?ib olla, on see hall p?ev sahiseva vihmaga ?ksi seda tean ma, et mu rind valutab ja silmad on kibedad Tulevik, tulevik Mu aju on nii v?sinud, roidunud, et enam ?kski elur??mus, j?uk?llane m?te temas ?rgata ei suuda. Ja uuesti asun ma raamatu kallale.

Dies dierum diebus

Aegam??da, nagu j?relm?teldes ja kaaludes, t?mbab kusagil teiselpool seina kell vasara ?les ja l??b kaks. Ja siis on k?ik vait nagu hauas. S?gav ??. T?naval on vaikne. Ei liigu ?kski jalak?ija, ei s?ida keegi. K?ik magab. N?ib, nagu ei oleks kogu maailmas muud p??le selle suure, ?udse toa ja Ladina keele grammatika: ei linna, ei t?navaid linnas ega v?ljasid linna ?mber. Ainult mina, kelle p?ralt tulevik olla, istun viletsa tule valgel ja loen.

Imelik on see h?marus s??l toa nurgas nagu suits. Asjad ?rkavad temas elusse, muudavad v?rvi ja vormi need muidu magavad, hallid, k?lmad asjad.

Segaselt, peaaegu l?bi une, kordan ma ammu ununuid s?nu, mis enam kellelegi elu ega surma ei kuuluta. Kordan, ja ei m?tlegi enam, mistarvis ma seda teen. Seda on ennem tehtud, seda teen ka mina. Ei, ma ei tea sedagi, et seda ennem on tehtud. Ma ei tea enam midagi, ma ei m?tle enam miski p??le. M?tted p??s l?hevad segi, udu t?idab ajusid ja kibedad silmad vajuvad kinni. On nii h?? olla.

Bellum bellum

T?hed tantsivad silmade ees. S?na ununeb ?ra. Ma kuulan ainult. Ja korraga tunnen ma, kuidas vaikus tinisema, helisema, k?lisema hakkab. Vahel, kui ?ieti vaikne on, siis on see imelik, salap?rane h??l kuulda. Ta tuleb nagu ilml?pmata avaruste, uduste, kaosliste s?gavuste seest:

tinnn tinnnnnn

N?nda tiniseb ta j?relj?tmata. Teda on raske, valus kuulda. Kuula, kuidas see miski otsekui k?rva ??res keeb, kahiseb, sumiseb! On, nagu jookseks j?gi t?is n??pn?elu; on, nagu liigutaks tuul terasest k?rrep?ldu. Midagi terasest on temas nagu kauge n?eltevihm.

Tiniseb, tiniseb Tumedad h??led heidavad hulka. Ma kuulen nagu suurt rahvaparve ruttavat ilmotsatul, ??retul teel. ?hus on tuhandete h??lte k?min. Kusagil nutavad lapsed, ja naise h??l laulab igavese helisemise hulka:

?r? viidas me hell?ke

tapperida t?stemaie, vainuvankert veeret?m?

Kusagil h??lte sumina taga laulab naine ja nutavad lapsed:

?l? viidas, ?l? viid?s!..

K?rgelt, pilkasest udust kostab korraga k?mne kella helin. Nagu h?isates ja kisendades liuglevad h??led :

Till-tall! till-tall! Bellum! bellum!

Nii l?heb see otsatu helin kesk vaikust. P?? hakkab teda kuulates ?mber k?ima. Ja siis kostab kusagilt s?gavusest ?ksik hingekella h??l, kaebades ning hoigades:

Bel lum!.. bei lum!..

Ma tunnen, nagu ujuks see nuttev ja hoigav h??l s??l ?leval minu p?? kohal, kolme v?riseva r?nga ?mber, nii l?hedal on need kella h??led. Otsekui s?dame ?mber v?tavad nad kinni, ah, kui valus, kui ahastav! Aga lapsed nutavad ja naine laulab:

?r? kuoli, kullak?ne, maha j?tt mi, marjak?ne

Ja siis tuiskavad vaikuses j?lle kellahelin, rahva k?min, naise laul ning laste nutt. Otsekui l?bi une sosistan mina :

Bellum bella bellorum

P?? on raske ning tuikab. Ma teen silmad lahti. Tulised ringid jooksevad igale poole laiali otsekui lained, kui kivi vette langeb. Toa nurkades puutuvad nad ?ksteisega j?lle kokku, veerevad ?ksteisest ?le, liuglevad seinu m??da alla ja kaovad h?maras. Endiselt valgustab lamp viletsat ruumi, k?dunenud raamatukappi, tolmunud p?randat ja raamatute kihti laual.

Et ennast liigutada, astun ma vankudes ja komistades nagu joobnud peegli ette, panen pale ?ige klaasi l?hedale ja hakkan vahtima. L?heb silmapilk teine kogu minut v?i kaks l?heb m??da. Nagu n?iutud vaatan ma seda n?gu, mis peeglist vastu vahib. K?hn ja kahvatanud on ta. Silmade all on suured, sinised madalikud, huuled on luitunud, peaaegu hallid.

Aga n?e mis see on? see on ju meeletu n?gu, mis peeglist vastu paistab! Silmad l?hevad hirmu p?rast laiaks, nagu tahaks nad kogu maailma saladusi ?ra n?ha. N?o lihaksed kisuvad hirmu ja valu p?rast kokku.

Kelle pale see paistab s??lt peeglist? Kellel on need p?hjatumad hullumeelse silmad? Nad vaatavad minu otsa, ma olen nende k?lge kui kinni naelutatud, ma ei p??se enam kusagile, ei v?i liigutada ega hingata.

Mida kauem ma peeglisse vaatan, seda kohutavamaks l?heb vastu vaataja n?gu aga mind ennast pole enam n?ha Mul on v?imata neist silmadest k?rvale vaadata, neist vesihallidest, s?gavatest, p?hjatutest silmadest. Nagu lind v?risen ma nende pilgu ees. Nagu boamadu, nii valitseb ta mind silmadega, et ma enam p?geneda ei suuda nende m?ju piirkonnast.

Ah seda kurbust, mis nad v?lja voolavad minu p??le; neid ahastuse n?gematuid niitisid, milledega nad mind ?hendavad! Ta n?ib nagu vastuhelk olevat minu hingest, kandvat k?iki selle koormaid mitmekordsetena omas klaas-uduses, k?lmas viirastuslikkuses.

Aga n?e, mis see ligineb peeglist vaatajale selja tagant? Tume ja udune on ta, nagu k?si kaosest, sirutab end hullumeelse kaela ?mber, et selle hinge kinni matta Tema aga vaatab ahastades minu otsa omade vesihallide, p?hjatute silmadega N?e, kuidas see tume kaos, ?udne t?hjus end tema kaela ?mber s?lme heidab!..

Ma karjatan ja haaran omade kondiste s?rmedega lauast kinni.

Appi! See s??l peeglis on hullumeelne!

Aga juba on ta kadunud, ja ?ksi minu kahvatu pale vahib peeglist vastu.

Mina olen vist haige ei tea Bellum bellorum Ei tea Mu ergud on vist ?revil vist Sest minu p?? k?ib ?mber ja ma n?en, kuidas tulipunased kerad silmade ees h?plevad jah, vist Bellum diebus Rind valutab, on k?lm, n?lg on, p?? k?ib ?mber, silmad on kibedad ?li on otsas tuli on kustumas Belli bello Laes on kolm helkjat r?ngast Bellum bellorum

*

Nii on ?? sellele, kelle p?ralt tulevik olla ja kelle ees tema paleused kuldsena koiduna kumendavat

1904.
LILLELISES INFERNOS

Lillesid, jah lillesid mina armastan, minu neiu! Punaseid lillesid, l?hnavaid lillesid! Lillesid, mis joobnustavad, avatlevaid lillesid, kirglisi ja kohutavaid lillesid, mis l?henedes v?risema panevad ja mis viirastusi ning n?gemusi kangastavad! Neid lillesid mina armastan!

Vaadake, kuidas nad meid ?mbritsevad punasena r?ngana. Tulised s??rid jooksevad meie umber, leekisid heidavad k?rged varred, ?le meie p??de kumardavad lillede tulekeeled, punalillelises infernos istume meie.

Ja kuulake, kuidas muusika kajab, kerge tantsumuusika l?bi lillede l?hna nagu r?tmiline kutse nooruse v??raspeole! Muusika l?bi k?rgete uste, valgete seinte vahel, kristalsete l?htrite all, r?tmiline palve nooruse altaril!

Ning teid mina armastan, minu neiu. Armastan teid nagu lillesid, nagu muusikat, ah mis ma ?tlen! nagu tuhatkorda lillesid, tuhatkorda muusikat! Kus on need lilled, mis oleks see muusika, mis teie v??riline! Teie lilleline kutse nooruse v??raspeole! Teie muusikaline palve nooruse altaril!

Lubage mul peita omad palged teie valgetesse k?tesse, teie ?rnadesse k?tesse, teie lillelistesse k?tesse lubage mul peita omad palged. Kui h?? teie olete, kui armas teie olete! Tahaks unustada maailma ja end, peites palged teie r?ppe, andes oma saatust teie lillelistesse k?tesse ning kuulates lillesid, muusikat ja teid.

Missugune joovastus minu hinges ja minu ?mber: otsekui v?rin l?heb l?bi lillede, l?bi punalillelise inferno! On, kui puudutaks keegi hinge keeli, huljutades ?les piltisid ning n?gemusi. On, nagu murduksivad t?elikkuse piirid, l??ksivad kokku kohinal unistuse lained. Lained v?tavad mind oma kanda, k?rged lained. Ah! Kohisevad suured inspiratsioni tiivad j?lle ja j?lle ja veel kord

Kus meie oleme? Kuhu meie l?heme? Kes on meie kaasas? Kes on see, kes h?ikab, ja see, kes n?itab tunglaga tuld, ja see hoiatav vanamees ning t?tarlaps siniste lilledega? Kus on need teed ja teeraad, sulisev l?te ja veski metsas, l?hnavad soolilled, eksitavad metsa pimedikud ja pimediku p?hjas v?rgumees v?rguga ning linnukoeraga j?hvist n??ri otsas?

Jookskem, jookskem, v?rgumees tuleb ?hes v?rgu ning linnukoeraga! V?rgumees tuleb, tema must kitsehabe v?riseb, tema koer nuusutab ?hku. Oh meie ?nnetumad, kuhu peame meie minema, et p??seda musta koera ning linnupaela paneja eest?

V?ta kinni mu k?est, mu ?ekene! Loe palvet, mu ?ekene! P?geneme, ?ekene! Oh, meie oleme nii noored, meie ei taha veel v?rgumehega minna, v?rgumehe ja musta koeraga! Meie tahaksime veel m?ngida, veel visata palli, palli viskamise p??lt eksisime meie siia mustavasse metsa.

Sooilvesed ?itsevad kui udusuled. Joovikad l?hnavad m?tastel. Kuid l?bi ?itsevate ilveste, m??da l?hnavatest m?tastest! Mustavad metsapimedikud, salude pimetused lindude ja loomadega. ?ra vaata neid, ?ekene: nad petavad meid, need kirjud linnud, paelamees j?uab j?rele!

Lodjapuu marjakroonid punavad m?e p??l. P?hklapuu kannab k?pseid kobaraid. ?ra puutu neid, ?ra puutu neid: nad petavad meid, paelamees j?uab j?rele, v?tab meid paela p?hklapuu all, kui meie ?les vaatame!

K?nkad kerkivad kui l?ngakerad, rohelised k?nkad roosipuhmaste ja lillede ning paradiisi ?unapuudega. Roosipuude vahel paistab roosa maja. Sellel on suhkrust seinad ja piparkoogist katus. Magus suits rullib korstnast v?lja, hall kass kedrab akna p??l.

Ah, kuidas meie oleme n?lginud! V?tta ainult ?ks kivi katukselt, murda pooleks ja s??a Suhkruses kaevus valendab kollane koor. Ah, kuidas meie oleme janused! T?sta ainult kann huultele ja juua Sulised padjad ??tsuvad roosipuust voodites. Ah, kuidas meie oleme v?sinud! Langeda vooditesse ja pigistada silmad kinni roosipuust voodites peoleolinnu sulgedes

Kuid n?gid sa, n?gid sa: aknast piilus vanamoor? Ta kedras ja piilus ?he silmaga, ?he silmaga. Ta pale on kollane ja ta s?rmedel on mustad k??ned. Tead sa, kes on see vanamoor? See on seesama, kes p??ab lapsi! Paneb puuri, s??dab p?hklate ja piimaga, laseb laulda puuri ees kirjul linnul, siis aga s??b lapse ?ra! See on seesama!

P?geneme, ?ekene! V?ta kinni mu k?est, ?ekene! Loe palvet, ?ekene! Rutemini, rutemini l?bi roosipuu metsa! Kas sa ei n?e, kuis kass k?ib humalate ?mber ja kedrab? Loe palvet! Kirju lind lendab ?le p?hklapuu, ?le metsatee risti ja r?sti. Loe palvet, loe palvet!

Oh, samblasood, karusambla padjad kuni p?lvini, reburaika vanikud ?le p??! Kaugel haugub v?rgumehe koer k?leda h??lega, ?le puude lendab kirju lind. Loe palvet, loe palvet! Oh meie vaesed lapsed musta metsa sees, metsa mustade sammaste vahel ilma teeta, ilma juhita!

Punane orav jookseb musta puud m??da ?les. ?ra vaata teda, ?ra vaata! See on nobe ja punane kui k??nla leek. Mustad m?nnad katavad taeva kinni. Vaiguste oksade all jookseme meie, s?da t?is hirmu, k?rgete sammaldunute kivide kui hoonete vahel jookseme meie hirmu higis ikka edasi ikka edasi

Korraga silmipimestav valgus lagendikul! P?ikene helendab taevas kui kalliskivi, ?mber kroon kullaseid kiiri. Sinine j?gi vajub kesk rohelisi, k?pseid niitusid. Ja vee ning niitude taga t?usevad k?rged m?ed roosade sakiliste harjadega, nagu m??r maailma ??re p??l.

Kesk haljast muru ?leni alasti mees pruunide silmadega ja punaste huultega musta habeme all. Ta on nagu metallist valatud, tema lihaksed otsekui h??guvad p?ikese all. Ta liikmed voolavad v?lja l??ska, ta on nagu p?leva virvenduse sees. Ta seisab ja ulatab kuldsel vaagnal ?hetavat ?una, ?eldes: V?tke ja s??ge!

Punane ?un veereb vaagnal edasi ja tagasi ning mees naerab. Tema silmad s?tendavad, tema lumivalged hambad v?lguvad musta habeme all. Ah, need kuumad silmad: otsekui valmivate aedade raskust valavad nad meie p??le v?lja! Nad avatlevad naerdes: V?tke ja s??ge!

Minu ?de, minu ?ekene, mis sinul on? Sa oled kahvatu, su k?ekene v?riseb, su valgelilleline k?ekene. Sa surud h?belikult silmad, roosiliste laugudega surud sa omad h?belikud silmad. Sinu mustad ripsmed heidavad varjusid su kahvatanud p?skedele.

Ah, minu ?de, minu ?ekene, minu v?ikene s?ber, kui ilus sa oled! Kui kaunid on sinu lokid, sinu peened tomatipunased huuled! Kui kaunid on sinu pisukesed rinnad kui paradiisipuu ?unad! Ah, kuidas l?hnavad sinu ruuged juuksed, kuidas h??guvad sinu k?ed! Nagu kuuma virvendust ?hetab sinu suletud silmadega kahvatu pale, mille ees seisab mees kuldse vaagnaga ja naerab: V?tke ja s??ge!

Ah, p?genegem, p?genegem! Tead sa, kes see on? Tead sa, mis see on? See on see k?ige hirmsam! Ah, ei, ei, ma ei taha seda, ei taha! Surma eest p?genesime, elu kannatuste ja laulvate r??mude eest p?genesime. P?genegem siis selle k?ige hirmsama eest! Loe palvet, mu ?de! Hoiatav vanarauk ja t?tarlaps siniste lilledega, p??stke meid, p??stke meid! Loe palvet, mu ?ekene!

Ah, kirju lind keerleb meie p?? kohal! Kaugelt kostab v?rgumehe koera k?le haukumine! N??d siin, n??d s??l, n??d l?hemal! Ah, kui kiiresti jooksevad silmapilgud! P?ike v?riseb kui kalliskivi taevas, t?is tumma tuld. V??ra rusked silmad kallavad meie p??le kuuma raugust. Ah, kuidas ruttab keskp?ine tund kirgline ja tuline kui meteor!

Oi minu ?de, minu ?ekene, kui kiiresti p?genevad meie elu silmapilgud! Nagu hirved, nagu kergejalgsed hirved roosilise koidu eel. Ah! Kirju lind liugles ?hust alla! Oi minu ?ekene, kui ilus sa oled, kui magus sa oled! Ah! V?rgumehe koer jooksis lagedale!

Oi, h?? v??ras, anna meile see punane ?un minule ja minu ilusale ?ekesele anna see ruttu!

Mees k??nab ?kki vaagna servi ning ?un veereb meie poole. P?ike l??b omad kiired vaagna nagu kilbi p??le, ja see uputab meid vastuhelgi merde. Maailm on t?is nagu h?bedast tolmu. Meie komistame selle sees, pimedusega l??dud. Meie eksime, meie haarame hirmunult ?ksteise k?test kinni. Meie haarame hirmunult ?ksteise kaela ?mber kinni!

Ah, kus meie oleme? Kuhu meie l?heme? Kes on meie kaasas? Kes on see v?rgumees koeraga, see eit kirju linnuga ja see mees kuldse vaagnaga? Kes on see, kes h?ikab, ja see, kes tunglat keerutab, see h??tahtlik vanarauk ja t?tarlaps siniste lilledega? Ning kes heljutab kilpi, h??guvat punast kilpi, nii et k?ik maailm meie ?mber on punane nagu puna-loori-tantsija ?mber?

Ah, m?hiseb mets ja kohisevad imelikud lained! Ei, see on muusika, keegi laulab. Ei, see m?ngib tantsumuusika kusagil kaugel. Tantsivad rannat?drukud v??diliste undrukutega, t?stes kergeid jalgu. Ah, ei, ei, need on lilled, hulk lillesid v?riseb n?gemuste lainetes, nagu lained k?ivad l?bi punalillelise inferno.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16