Friedebert Tuglas.

Liivakell





Taevane jumal, ?rgu tulgu ta t?na koju! Ah, ta kardab teda nii! See on hullumeelsus, see on hukatus, see on surm!

Ah, kui ometi midagi teha v?iks, et sellest p??seda, ?ra p?geneda, et k?ik j?lle muutuks ja ununeks, et oleks endiselt ainult ?de ja vend, nagu kord lapsep?lve kaugetel p?evadel!

Olgu, et nad ?ksteist p?lgaks, vihkaks, et nad oleks verivaenlased, kui ei oleks aga seda l??mavat iha, janu, meeletut tahtmist, nagu himu uimastava m?rgi j?rele!

Kui saaks katki kiskuda need v?rgud, mis neid ?ksteise poole t?mbavad, ?ra p?geneda neist paelust, mis neid seovad, olgugi kannatustega, kas v?i surma hinnaga!

Surm, jah surm! Miks ei lase jumal Miilil surra! Lahti tahaks ta saada neist maistest himudest. Kui h?? ingel tahaks ta siis Antoni teede kohal valvata, p?ikesepaistet tahaks ta siis tema teeradadele paluda.

Surm jah surm Kui l?heks metsa ja k?lmaks ?ra Kui l?heks j?rvele, kus allikate kohad lahti on V?i kui siinsamas h?maras tare nurgas, kus vajad palgi praos reas mustavad ?ksainus minut valu ja selle eest igavene rahu

Kuid siis h?ppas ta hirmunult ?les.

Ei, ei, see oli kiusatus, kiusatus tema hinge p?rast! Katsuda tahtis teda jumal, katsuda tahtis ta tema s?dant, suurt kiusamist tahtis ta tema p??le saata. Oma v?itlemise pidi ta v?itlema ning v?imust saama. Suur ja ?ram?istmata on jumal!

Miili langes ?ndsuse v?rinas p?lvili voodi ette maha, s?rmed vaheldamisi kokku surutud. Ta huultelt ei tulnud ?htki palve s?na, ainult ta s?dames h??gus ja kohises ?ksainus suur palve, k?ikemattev nagu kevadiste vete kohin.

Ja tulisena ojana purskasivad tema silmist pisarad ta v?risevatele k?tele. Kui pisikene laps p?lvitas ta s??l ning nuttis oma s?dame t?iusest.

N??d, jah n??d oli aeg tulnud, kus jumal ise k?ik ?tlema peab! Sest tema on h?? ja tema ei v?i kiusata kauem! Aga kui see edasi kestaks, siis oleks see nii, nagu ei hooliks jumal temast enam midagi, nagu oleks ta tema eemale l?kanud ja ?elnu: Mine ja tee, mis sa ise tahad, kuid sina ei pea taevariiki p?rima! Oma palge olen ma sinust ?ra p??rnud.

Ei, ei, tema on helde ja tema armastusel ei ole otsa. Tema ?tleb omale lapsele, mis peab see tegema omas hinge ahastuses. Ta annab m?ista: vaata, mina n?en k?ik sinu kannatused, ja see peab sinu kasuks pandama. Kelle muu poole peaks ta veel p??rama, kellest kinni haarama omas ahastuses ja valus!

Jumal, kuuled sa mind? sosistas ta p?levate huultega. Sa tead k?ik, iga minu m?tte, iga minu tahtmise. Miks sa siis ei aita mind? Sinu laps mina olen, mis pean ma ometi tegema, kui ma kiusatusele vastu ei suuda panna? ?tle mu s?damele, ?tle!

Ta ei teadnud enam, mis paluda. ?htainust tahtmist teadis ta, ?ht palvet, ?ht h??guvat, janunevat kisa jumala poole See kohises igas ta vere tilgas.

Jumal, kuuled sa mind? k?sis ta l?bi pisarate, mis p?levatel p?skedel kuivasivad. Kuuled sa mind? ?tle, mis pean ma tegema?

Ta tardus ?heks pilguks kuulamises, mis igaviku pikusena n?is.

Ja oli nii vait. ?ksi lumi kahises akna taga ja t?druku s?da l?i ahastavas ootuses.

Jumal, kas sa ei kuule mind? k?sis ta ?kisti l?pmatus janus ja j?i p?rani silmil pimedusesse vahtima.

Kuid vait oli toas. Isegi tuisu kahin ei kostnud enam.

Ta ei kuulnud teda!

Nagu kuulist tabatud langes Miili rinnuli maha. Ahju kuma jooksis ?hetavatena lappidena tema silmade ees ?le kogu toa laiali. Nii tardus t?druk selles kumas, keha v?lja sirutatud ja silmad pilukile. ?ksi ta rind t?usis ja vajus ?gedalt.

Ta oli nagu k?ik unustanud. Ei, mitte midagi polnud ju s?ndinud, mitte midagi. Ta kuulas lume ?hetoonilist kahinat, ja isegi pedaja koore kurb pillim?ng kostis ta k?rvu.

Ah, miks pidi ometi nii palav olema ja miks pidi p?? nii valutama! Kogu ta ihu oli t?is l??mavat tuld.

Ta surus higised k?ed kokku ja katsus miski p??le m?telda, mis ta nagu oli unustanud, aga mida ta tingimata teadma pidi. Jah, ta oli nagu midagi otsuseks teinud, ?mber muutmata ja v??ramata, aga n??d oli see ununenud ja ei tulnud enam kuidagi meelde.

Ah, kui palav ometi oli! Higi voolas ?le ta ihu. Tema s?rk oli l?bi m?rg.

Kiiresti tuba m??da edasi-tagasi k?ies hakkas ta riideid seljast maha kiskuma. V?risevad s?rmed rabelesivad n??pide kallal, nagu palavikus t?mbas ta omad hilbud seljast, neid korratult p?randale laiali pildudes. Ja kui ta viimaks ihualasti kesk tuba seisis, siis ei tunnud ta ometi k?lma. Ei, kogu ta olevus l??mas kui lausa tules, v?rises, lainetas, tuksus. Ja j?lle oli ta korraga k?ik unustanud, mis ta teha tahtis, ega m?istnud enam, miks riided seljast maha v?ttis.

Meeldetuletades seisis ta ja vahtis segaste silmadega enese ette. Ahju kuma langes ta paljastele s??rtele. Ja korraga n?isivad talle ta jalad nii imelikud, nagu oleks ta neid esimene kord n?inud. Ta kumardas, katsus k?tega neid ja imestas j?lle. Siis astus ta m?ne sammu tagasi, nii et ahju paiste teda p??laest jalatallani kattis, t?stis k?ed k?rgele ?les, vaatles omi lapse-rindu, puusi ja p?lvi ning imestas uuesti: nii kauni ei aimanud ta enese iialgi olevat. Ahju kuma punased lapid virvendasivad ta l?ikival nahal, ja omade sirgete lihastega n?is ta nagu painduv brongsist kuju olevat. Ta liigutas end ja vaatles varjude m?ngu lihaste randmetes ja ?marguste rindade ?mber. Ta k?ndis aeglaselt ?le toa ja vaatles pikkade, sirgete varjude jooksu ?le seinte.

Ja siis t?itis teda l?pmatu r??m, et ta ihu nii ilus, meeldiv ja noor oli. Ta p?lvitas ahju suu ees maha, silitas k?tega omi rindu ja puusi, paitas oma ihu nagu midagi kallist ja kaunist, millest tal ennem aimu ei olnud ja mis ta alles n??d ?les leidis. Kustuva tule kuma v?rises ta p??l ja mustad t?isvarjud t?usivad ning taganesivad l?pmatus tantsus.

K?ik, k?ik oli ta nii ilus! Iga lapp tema nahka oli ennem aimamatu, saladuslikult kaunis. Omade k?te all tundis ta enese ihu tundlisel v?rinal tuksuvat. Madalad valu ja iha lained virvendasivad l?bi ta apra olevuse.

S?gav ?nne tundmus t?itis teda. Ja ?htlasi oli tal nagu kahju millestki kaduvast, hale kuni pisarateni. R??m ja kurbus liitusivad ?heks liigutavaks, leinaliseks tundmuseks kokku.

Ta pani enesele uue s?rgi selga ja kammis juuksed siledaks, nagu valmistades millegi t?htsa asja vastu, mis ju kaugelt tema poole oli tulemas.

Siis heitis ta voodisse.

N??d oli k?ik juba nagu unen?gu, nagu imelik muinasjutt, t?is viirastuste ja varjude tantsu ning laande eksinud lapse kauget kaeblikku laulu. Ikka h?maramaks, kergemaks, unen?olisemaks muutus k?ik, mis ta n?gi, kuulis ja tundis.

Lumi kahises ja helises m?nna koore muusika, nagu oleks kusagil kedagi maetud, kedagi noort, kelle osa oleks olnud veel kaua elada, laulda ja tantsida valgete nurme lillede keskel. Ta p?? kohal oleks sinine taevas kaharate kevade pilvekestega, muru rohetaks kui vaip, sirged puud tumeneksivad niitude rannal, ja sinetava magusa mere poolt tuleks ta siis tantsides, ?mbritsetud valgetest, ?rnadest looridest, ?rn ja naeratav kui v?ikene jumalanna.

Ah, ?ks noor ja ?rn elu on ?ra kadunud! Ja m?nna koor heliseb, heliseb m?nna koor!

Miili s?da kiskus valust kokku, tal oli hale, nagu oleks ta ise see noor surnud elu olnud ja n??d lautsil lamanud. Vaiksed lapse pisarad n?rgusivad ta silmadesse. Ta p??stis omad juuksed lahti ja laotas padjale laiali, ta silus oma s?rgi siledaks ja pani k?ed risti rinnale.

Tal oli j?llegi tundmus, nagu oleks ta millegi t?htsa vastu valmistanud, mis kaugelt juba tema poole tulemas oli, kuid mille nime ta oli unustanud.

L?bi akna n?gi ta kaugel taevaserval arglikka tulukesi vilkuvat. Need olivad vist metsameeste majakeste tuled Kuningam?el. Tema silmad k?isivad nende argse ning k?lma pilgutuse j?rele.

Tal oli k?igest kahju, enesest ja Antonist. Talle olivad ta endised tundmused v??rad ja arusaamatud. Ta ei m?istnud, miks ta nende p?rast nii kaua ja nii raskelt oli kannatanud.

Ah, n??d on see k?ik igaveseks ununud! Kui kerge ja kui ilus on ometi elu! Kui palju kaunist on maa p??l! Kui ilus on vaikne armastus k?ige oleva, looduse ning inimeste vastu! Kui ?rnad ja puhtad on suudlused tuulele, veele ning p?ikese valgusele!

Kui h?? on n??d puhata ta pigistas silmad kinni puhata puhata

Ja aeg veeres ning t?druku v?sinud m?tted kerisivad kuldseid unistuse niitisid. Ahi oli ju ammu kustunud, ja ?ksi keerleva lume kahvatu kuma kallutas ahkjaid varjusid toa seintele.

Peaaegu nagu l?bi une kuulis Miili hulga aja p?rast akna taga lume rudinat kellegi raskete jalgade all.

See on Anton, vilksatas m?te l?bi ta p??.

Ja siis kuulis ta kedagi ukse kallal kobavat ja sisse tulevat. See oli nagu v??ras siin, ta kobas ja komistas. Vaarudes tuli ta akna juurde ja langes raskelt istmele. L?bi pimeda n?gi Miili ta juuksed sasis ja lund t?is tuisanud olevat. Tema palenukid paistsivad teravalt ja kondiliselt ?les, otsekui oleks ta palju p?ivi n?lginud ja huntidega ?hes metsi m??da ?mber uitnud.

See oli Anton.

Argselt viskas ta ?heainsa pilgu Miili voodi poole, siis t?ukas ta pikkade kondiste s?rmedega l?bi juuste ja hakkas kobades ja vankudes riideid seljast kiskuma. Need langesivad nagu hallid kotid p?randale. Anton komistas nende p??le ja ei n?inud neid. Siis istus ta voodi servale ja vajus m?tetesse, otsekui oleks ta unustanud, mis ta tegema pidi.

Kui kuut?bine vahtis Miili ta otsa omast pimedast nurgast. Mees oli ta ees kui viirastus, kui n?gemus, oma halli palgega ja auku langenud silmadega.

N??d oli Anton juba omas voodis. Miili kuulis ta rasket hingamist ja n?gi ta rinna kerkimist. Korraga t?usis t?druk k??narp??del ?les ja puuris omad hirmunud silmad h?marasse nurka, kus Antoni voodi oli. K?ik oli ?mber nagu ahkjas udu meri, t?is imeliste viirastuste m?ngu. Varjud jooksivad l?bi akna kuma ja kadusivad mustaval lael. Surutud hirmu-hoigel langes Miili voodisse tagasi.

Ta lamas kramplikult kerasse kiskununa. Kuum higi kattis ta liikmeid. Mis, mis oli siis n??d? Ah, ei midagi, t?esti mitte midagi! Magama pidi ta, magama kui surnud!

Aga uuesti ja uuesti sundis teda miski t?usma. Ja korraga vilksatas ?ksainus m?ttekene l?bi tema p??, nagu oleks ta ju ammu miski otsuse teinud, ?mbermuutmatu ja j?relandmatu:

Kas n??d?

Mis, mis n??d? Ah, ei midagi, ei midagi! Kuula: m?nna koor m?ngib akna taga Vaata: varjud jooksevad l?bi akna kuma Uni tuleb ?hes varjude ja muusikaga

Kuid ta ei suutnud enam kuulda, vaadata ning m?telda. Tulised lained nagu kiusatuse ingli tiivad t?stsivad ta ihu ?kki omadele tulistele kiusatuslikkudele k?rgustele, et teda alla visata patu ja himude h??guvatesse kuristikkudesse.

Ei, ei, ei! Appi, appi!

Aga juba oli ta voodist p?randale libisenud, patju ja vaipa ?hes t?mmates. Ja juba seisis ta kesk tuba, k?ed v?lja sirutatud nagu punase auru pilvedes. Ta v?risevad huuled sosistasivad veel kui unes jumala nime. Aga juba pani ta p?lve venna voodi servale ning l??tsutas l?mbuval sosinal:

Anton Anton tee mulle ruumi

1907.

II

OMA P?IKESE POOLE

Need on vist suured lained olnud, mis kord kohinal ?le maa on veerenud ja siis ?ra hangunud. Siia on ?margused k?nkad, siia vaiksed orud siniste j?rvedega, aga siia tasased ja lagedad nurmed ning arud j??nud.

Uinudes ujub tuul laial lagendikul. Uniselt k?lkuvad k?rred ?hus ja kahisevad unelaulu. Sinised oruj?rved on nagu hangunud klaasist. Nad peegeldavad enestes ainult valgeid p?uapilvi ja kallastel kasvavaid toomingaid, emaleppasid ja keerlevaid viinapuid. Ja j?rvede kallastel k?nnivad pikajuuksised mehed ja loevad testamenti, ning liiguvad noored naised, vagad ja ?rnad kui inglid, ning laulavad armastusest jumala vastu.

?ksi k?rgete raudm?gede harjul m?riseb vihane marutuul, ja m?gestiku m?nnad hoigavad ning painduvad maani maha. ?ksi siin kasvavad raudsete s?dametega mehed, ja naised ?petavad lastele, kuis h??guvalt armastada, h??guvalt vihata. Omade raudm?gede harjult n?evad nad vabalt elu v?gevat voogu, ja nende m?gede tipud punavad p?ikese t?usul juba siis, kui all orus veel pilkane pimedus valitseb ning nahkhiired kahinal lendlevad.

Kuid vait ja vaga on lageda p??l. Ja loetakse testamenti ja lauldakse jumalale ja puuakse v?llasse ning surrakse n?lga.

Ja vait ning vaga on lageda p??l.

Kuid surejate hoigamiste ja laulikute viiside vahele kostavad imelikud muinasjutud. Need on jutud eksinud inimestest, kes m?gedel pidivad s?ndima, kuid orus ilmale on tulnud. Nende hingedesse ?ksi on j??nud aimdus marutuultest, on j??nud m?lestused raudsetest m?gedest. Ja kui k?ik ilm halli lageda p??l enesesse on uppunud, kui k?ik nurmed ja n?mmed v?llaid t?is on ja taevas preestrite ohvri suitsuga tumedaks on tehtud, siis helendavad v?hemalt veel nende hingek?rgused, ja nad kuulutavad k?igile pimedatele ning halvatutele uut elu.

Jaokest ?hest muinasjutust tean mina, nagu salmi pikast laulust, mil ei ole algust ega l?ppu. See on muinasjutt raudm?gede kangelasest, kes uppuval lagendikul oli s?ndinud.

* * *

Lagendiku serval lepiku all istusivad noormees ja t?tarlaps ?ksteise ?mber kinni hoides ja vaatasivad linna p??le, mille kohal ju ?htune udu heljus. S??lt tulivad nende poole kisendavad ja hoigavad h??led. Kaugemale j?udes ujusivad nad ?hus laiali ja kustusivad magavas lepikus. Nad ??tsu sivad tuska ja kurbust jahedasse s?gise ?hku, ja see lasus veskikivina rinna p??le. Hing igatses midagi ?elda, aga see kustus hallil lagedal ja tardus rinnas h??letuna hoigamisena.

Kuuled, kuidas nad h?iskavad! ?tles t?druk.

Ja kuidas nad hoigavad! lausus noormees ja n?itas k?ega linna p??le.

Kui imelik see k?ik on: see s?gisene taevas, ruttavad pilved, sinine ?hk, see lepik ja meie m?tles t?druk j?lle k?vasti ja keerutas segaselt k?ega ?hus, nagu midagi n?idata tahtes.

Ja need risti hambad s??l all linnas surejate n?od viletsus ning hall n?lg r??kis poiss ja vaatas kortsus kulmul enese ette maha.

Miks r??gid sa alati nii t?siselt ja kainelt? Kas meie ei v?iks ometi ?ksikutel silmapilkudelgi omast lendavast elust lahtiste silmadega und n?ha, minu armas, minu ainus?

Ja naine v?ttis nooremehe kaela ?mber kinni.

Und n?ha, kui kogu meie elu juba ?ksainus uni on! Mis on meie minutilised unen?od selle suure ?leilmlise une vastu! Kas sa ometi ei aima, et see meiegi p?he ja rinda tungib? Kas sa ei n?e, et kui meie armastades ?ksteise silmadesse vaatame, siis unejumal omi ?nnistavaid k?sa meie ?le v?lja laotab? Iga minut, mis meie enestele anname, selle oleme unejumalale ohverdanud.

Kas meie ei tohi siis kunagi midagi enestele anda? Mitte silmapilkugi elus? Kuidas see ometi on, minu armas, minu ainus?

Ja t?druk vaatas k?sides ?le lagendiku.

Enesele anda, kui meie k?ik teistelt oleme saanud! Ainult sellep?rast, et teised on, oleme meie selleks saanud, mis meie oleme. Ja meie peame ?hiskonnale k?ik j?lle tagasi maksma, mis meie saanud oleme, ja ta selleks tegema, milleks ta saama peab.

N?nda oleks ju ometi parem, kui meid ei olekski, naeratas naine.

Ah, missugust rumalust sina r??gid!

Ja mees viskas pahaselt p?? selga ning vaatas poolkinniste silmadega ?les, ise midagi kokku arvates ja kaaludes.

Ka t?druk vaatas ?les lendavate s?gise pilvede poole ja unistas miski v?rvilise ning laulva ?le. Ja natukene aega vaikisivad m?lemad. Siis ?tles t?druk tasakesi, poisi p??d enese vaevalt kumera, painduva rinna vastu surudes:

Tuleme ?ra s??lt m?iravast linnast, minu armas. Tuleme ?ra ja l?heme sinna alla nende k?ngaste vahele orgu. Ja sinna teeme enestele maja ja elame s??l kahekesi, minu armas, minu ainus. Vaata, ja ta n?itas k?ega kuidas need m?ekesed haljendavad! Roheline muru on kevadel valgete lillekestega ?le k?lvatud kui taevas t?htedega! Sinna teeme meie oma maja

oru n?lvale, kus need toomingad kasvavad. Ja maja ees voolab allikas alla orgu

Vaiki, oh narrikene!

Ja noormees silitas t?druku kullakarva juukseid.

Ja selle allika ??res toominga all istume meie, vaatame l?bi kollaste lehtede h?marduvasse taevasse, kuni s??l juba t?hed vilguvad. Ja kui siis ju ?ige h?maraks on l?inud, siis astume meie ?ksteise ?mber kinni hoides haljale k?nkale ja vaatame sinna poole, kus elektri tulede eha taevakaart roosiliseks v?rvib, ning ?tleme ?ksteisele:

Vaata, s??l l?viaugus elasime meie kord

?ra r??gi sellest, kullakene! Iialgi ei saa seda, mitte iialgi! ?tles noormees, hambaid valusalt kokku surudes.

Ja mina ?tlen:

Minu armas, vaata, kui ?nnelikud meie oleme, kui meie kogu oma elu enestele anname. Mis puutuvad meile vabrikud, masinad, elekter k?ik, k?ik, millega inimest piinata ja puua saab! Elame enestele, minu armas, minu ainus

Ja sina ?tled:

Mina ei teadnud, et mina sind n?nda armastan, et mina tunnen, nagu l??maks minu rinnas m??ratune leek, ja silmadest tuiskavad s?demed, kui mina sinu p??le vaatan. Elame enestele, minu armas, minu ainus

Poiss t?usis ?ritatult ?les ja astus paar sammu edasi ning vaatas uurivalt alla linna p??le, mille tornid loodeneva p?ikese kullas veel kiirgasivad. P?ikese helk langes ta vihasele palgele. Ta lahtised pikad juuksed l?ksivad punaseks ja silmist p?rkas terav kiir tagasi.

Naine vaatas nagu palvetades tema otsa, kuna ehmatuse jooned ta palgel m?ngisivad. Ta n?gi, kuis mees k?ega ?le otsaesise t?mbas, ja arvas m?rkavat, kuidas elektri s?demed mehe juuste seest k?e sisse kargasivad. Ta vaatas nagu ?ran?iutuna meest, k?ed koos ja palgel ?ndsalik ilme.

Poiss vaatas endiselt linna p??le, mis tumedalt hambaid kiristas ja l?bi une hoigas. Tornid ja loodepoolsed majade seinad ?hetasivad tulev?rviliselt, kuna pikad aknaread p?lesivad. Kauged agulid kadusivad sinise udu sisse, mis aeglaselt j?e p??l kerkis ja laiali ??tsus. Taevas linna taga oli must. Ainult p?? kohal tukkus paar v?ikest pilvesagarat, kui lendamisel kogemata seisma j??nud.

Tuul, mis s?giseliselt tormanud oli, rauges ?htu eel.

Mehe palge piirjoon p?les. P?ike suudles lahkudes tema noort otsaesist.

Mis sa m?tled? p?ris t?druk hirmul.

Mis ma m?tlen? Kui sina sellest aru tahaksid saada! ja ta t?mbas k?ega ?le otsaesise. Mina m?tlen suure elu ?le, mis nagu saladuslik muinasjutt meist m??da kohiseb, ja mida meie iialgi m?ista ei v?i. Ma m?tlen nende unistuste ja unen?gude p??le, mis nagu ?huviirastused elu hommikul meie taevasse t?usevad. M?tted tulevad tuhandetiivulised, kiirgavad ja s?ravad, kohinal lendavad nad ?le minu p??. Ja p?? huugab ja veri keeb ning lainetab otsekui ilmameri tormide k?es

Ta murdis lepa k?ljest lehe ja t?mbas selle aegam??da ribadeks katki.

T?druk t?usis ?les, v?ttis poisi k?est kinni ja kumardas ?ige tema palge l?hedale.

Ja minule ei v?i sa mitte omi m?tteid ?elda, sest mina ei saa aru? k?sis ta.

Miks r??giksin mina sulle neist m?tetest, mis v?itlust ja tuld igatsevad? Sulle, kes sa veel majakesest oru kaldal ja selgest allikast unistad? Kes sa und n?ed sellest, kuidas s??l majakeses kaks inimest kui tuilindu elaks ja k?psetatud kartulit s??ks?

Ei, ei, millal r??kisin mina seda? Aga ometi rahulist elu otsida m?tlesin mina. ?nne arvasin ma rahus olevat, armastuse unistavas ?htu h?maras. Sest ?nn on liikumine, mis seisuks on muutunud ?tles keegi. Nii arvan ka mina. Aga sina otsid tormist ?nne, m??ga teralt tuld tahad sa n?ha. S??l on sinu m?tted.

Oh, ikka see isiklik ?nn! naeratas noormees. Murdvas, mustavas tormis ei ole ?nne ei sinule, ei minule.

Ja ometi otsid sina tormi?

Ei, minu kullakene, see, mis mina otsin, on s??lpool tormi. Ainult l?bi tormi otsin mina rahu. P?randaksime meie ka omadelt esivanematelt kulda ning kuulsust, ?hiskondlikku ?nne ja tasakaalu ei p?randaks meie ometi mitte. Ka see, mis mina otsin, on ?nn, on rahu, on liikumine, mis seisuks on muutunud s??l kusagil kaugel. Selle p?lve rahvas arvab oma rahu p?randanud olevat. Kuid mina usun midagi muud. Mingem tormisse ja lunastagem v?itluse l?bi enestele rahu!

Nad k?ndisivad aeglaselt nurme n?lval edasi. Poiss oli oma k?e t?druku ?la p??le pannud ja vaatas t?siselt kaugele pimedusesse, mis nagu tuhande-p??line madu linna tornide tagant v?lja roomas ja omad nahkhiire tiivad ?le taeva laiali laotas.

Ja selleks l?hed sina tormisse?

Selleks, selleks!

Ja sina loodad oma rahu leidvat?

Mina leian. Aga need, kes p?rast tulevad, ei saa rahul olla meie p?lve v?iduga. Nemad tungivad j?lle omade aadete tungla valgel tormisse ja v?itlevad ning v?idavad. Ja nii on elu.

Kui imelik kui muinasjutt

Kui lihtne, kui luuleta

Aga need, kes omas nooruses enese aateid kaugelt ei otsi, kes l?inud p?lvede p?randusega rahul on ?

Nemad on hiljaks j??nud s?ndima. Nemad oleks siis pidanud tulema, kui l?inud p?lv oma sihti alles koidu kumas kaugel punetamas n?gi. Ja nende vastu meie l?hemegi v?itlusesse meie, noored, j?urikkad, v?gevad! Eneste aatelambid tahame meie omade noorte p??de p??le t?sta, nii et meie read kui tulesammaste hulgad kesk pimedat ??d paistavad, ja nii l?heme meie t?usedes, vajudes edasi, edasi!

Edasi, edasi sosistas naine. Edasi, edasi omade aadete valgel oma p?ikese poole edasi, edasi

Nad seisivad laia v?lja p??l: ?ks t?is nooruse usku ja j?udu, valmis oma rada raiuma, ja teine t?is imestust ja arusaamatut kartust uute m?tete ees, mis ta ?mber ?hus kohisesivad. Nii seisivad nad s??l, ning ?htu laotas omi tiibu nende ?le. P?ikene oli kustunud, ja tuhandep??line madu roomas k?rgele taeva p??le. Aga nemad seisivad ning vaatasivad tuleviku teede poole.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16