Friedebert Tuglas.

Liivakell





Ma t?usen, l??n j?llegi k?lmade raudade manu. Joo k?lma tuult, mu v?sinud rind! Kaisuta, vaba ning vihane torm, kaisuta mind! Mu silmad eksivad s?gavas ??s, s??l mustade udude painavas v??s.

Kesk pimedat ??d on mere p??l torm. See m?riseb, raksub, suur mere s?da h??gub ja tuksub. Ah, kui kaugele veerevad vahused lainete harjad kui kiskjad metsaliste karjad v?i kui v?itlevad s?jav?ed! Mere p??l tekkivad orud ja m?ed; lained langevad, n?rkevad, kangevad, t?usevad, tungivad, pilguks siis hanguvad, kui haiged p??rlevad, kui rullid veerlevad, kui vihased sihisejad ussid siis keerlevad, hoigades rannale vaovad, kaljut kui vasartega taovad ja raovad ning siis j?lle hoigades kaovad!

See on s??l meri, mu nooruse paleus! See on s??l meri, mu hinge igatsus! Veel v?gevamaks saa, saa kangeks, m?ssa ning hulu, taevani tuiska, need paasirahnud kui s?merad paiska, et need m??rid kord merde langeks! M?rise, meri, v??ra ning murra! Kui oled sa t?usnud, siis v?itle ka korra!

Ja tulekski rusude all minul surra, siis ihkaks, et s?da minul meresse vaoks, ja et minu elu siis lainetes kaoks, ja et mina lainena uuesti m?haks kodumaa k?lmal ja liivasel rannal sest suurest murest minu s?dame sees nii k?lmast ja teravast nagu need rauad, nii mustast ja s?gavast nagu need hauad, v?i nagu meri s??l haudade taga!

Tallinna Toomp?? vangimajas 1906.
IGAVESEST AJAST IGAVESTI

P??sa all v?he puhati ja s??di, kuni m?isa ?ue p??l j?llegi lokku l??di. Uniselt ja v?sinult uuesti p?llule mindi, et aga ajada edasi pooleli j??nud k?ndi.

K?rkis kubjas, kisendas, k?rmemalt t??le ajas, et aga kaikus kaasikus, mets aga vastu kajas. Nohises moonamees, nurises, vandus h?elaid herraseid, koerana kurjalt urises.

Mis sa, kurat, moonamees, suure saksaga s?neled, mis sina, m?nitus, m?mised, jultunuid s?nu k?neled? Kes on kuulnud, et sul valu, et sina vaevast ka aru saad? Teot?praks sa s?ndinud, k?ndma paruni maad!

*

Vaata, kuis tantsib punane kukk paruni lossi p??l! Kuula, kuis kajab m?isa ?ues moonameeste h??l! S??l on lahti matsis?da, moonamees on m?ssamas, kandimehed arveid teevad, p?evapoiss on kisamas!

Oh sina h?bitu, jultunud rahvas, no kuidas sa tohid ja kuidas sa v?id, kuidas sa hakkad sakstele vastu, kelledelt armu ja hellust sa said?

N??d tema, kurat, on kuningas: peksab ja l?hub ja p?letab! K?llap ta, sunnikas, m?ndagi h?da, m?ndagi vaeva veel m?letab!

Kas on sel rahval veel jumalat v?i seisusest arusaamist, kui peksab m?isaisandat ja laseb viina aamist!

K?ll on need ajad ja k?ll on need p?evad, mis meie vaesed silmad veel n?evad!

*

Kes see s??l karjub nii k?vasti m?isa ?ue p??l? See on ju m?ssaja moonamehe h??l!

Kasakad ?ues kihisevad, moonamees on pikali, vitsad ?hus vihisevad, l??vad naha verele. Seisab saks ja seletab:

Kas sinu, tebras, m?ssab veel, m?isa majasid peletab? Teoorjus j?lle tuleb, moisasaks see kuningas! Mis sinu jamsima, mis sinu tahtma, mis sinu k?ima m?ssamas!

Vaata, maamees, v?ta m?istust: jumal elab veel; n?ed, et tema inglid seisavad su eel!

*

Endiselt kuiva koorikut s??di, kuni m?isa ?ue p??l j?llegi lokku l??di.

Uniselt ja v?sinult uuesti p?llule mindi, et aga ajada edasi pooleli j??nud k?ndi

1906.
K?TKI LAUL

Maga, maga, m?rjukene, maga! Kiigutab sind ema ise lauluga: V?llapuu meil ?ue taga, sinna k?tki tegin ma.

Maga, laps, sa rahu s?les! Kiigutab sind ema ise lauluga: V?llas isa poodi ?les, sama k?ie otsas k?tkis k?igud sa.

Mis sul peaks olema k?ll mureks! Ainult armus?nu kuuled minu suust. Kui sa kasvad ?kskord suureks, oda teed siis isa v?llapuust.

Maga, maga! ?? sees h??gub p?lend talu. Isa katab k?lmand muld. Kasvad suureks, tunda saad siis valu, hinges leegitsevat vihatuld.

Kasvad suureks, tunda saad siis valu, orjapiina ilma otsata. ?ra iialgi siis armu palu: armu sul ei ole oodata!

K?nni ise elu adra taga, murra ise enesele teed! Maga, maga, m?rjukene, maga: palju ees meil on veel pilkast ??d!

1906.
??

?? nii kirgliselt kaisutab mind. Ahnelt joob ?hku janune rind.

Kuu k?es kumendab j?rve pind. K?rkjas k?histab ?rkanud lind. Taevas mustab alla tumedalt. ?hk suudleb loodust sumedalt. Kuu serv kollendab kumedalt suure ning mustava pilve alt. K?restikus vesi l??b sulinal ja veerleb ja keerleb vulinal ning vaikib alles heinamaal pajudel kasvanud kalda all.

Kaugel kustub valendav tee. ?? vari heljub ?le uinuva vee. Virves s?ramas t?htedev??. Ja vait ning sume on suvine ??.

*

Kuid miks sina leinad, s?da minu rinna sees?

Nutab kuiv muld minu jalgade ees, kuulen nuttu p?listes tammedes, kuulen hoigamist veerlevas oja vees. Nutab kodune taevas ja kodune maa, kostab ta valu l?bi v?ljade kahina.

Oled ju osa sest maast, mu s?da sa, sest sa siis leinad ka ?hes temaga!

1906.
KOLGATA TEEL

N?en sind orjana elavat l?pmata t??s. Kuulen sind abita hoigavat s?gise ??s. N?en su koitu ma kerkivat, taevaseid tuuli kangevat. N?en sind ?lesse ?rkavat, n?en sinu m??ka langevat.

N?en sind vahtide vahel viidavat p?liseks ajaks vangi. Kuulen raudade raginat ja uksele langevat kangi. N?en sind minevat Kolgatale ja kandvat risti. N?en k?rges taeva ehas seisvat sadandeid ristisid p?sti.

N?en su valu ja su vaeva. N?en su verd kastvat tumepunaseks taeva. Tunnen su vere pisaraid langevat mu s?dame p??le. Kuulen kostvat enese rinnas vastu su ohkete h??le.

*

Nagu ehad l?kkele l??vad tulikumades, nii minu s?dant valud s??vad veripunades. Nagu nooruse r??mulaul elu kevadel t?rkab, nii minu rinnas valulaul s?gise tormina ?rkab.

Ei mul ole muid lille viia sinu kalmule, kirjutada teist salmi sinu ristile: Vihast v?riseva valulaulu laulan sulle ma, veripunane m?lestuselill peab su haual ?itsema.

L?bi s?jam??ke helgi nagu unes kuulen ma piksem?rinana kostvat oma laulu l?bi maa. N?en haua lille ?isi uhkelt punavat, nagu sadatuhat p?ikest k?rgel taevas kumavat.

1907.
NOTTURNO

Valge on ??. Nagu piim t?useb udu saarestiku v?inadest, nagu loor ripub ta niiskete kaljude kohal.

Valge on Kastelholmi loss. Nagu h?rmatis katab teda kivistunud lubja kord. Tema trepiastmetel t?useb noor k??slauk, tema seinad juurduvad magava maa s?gavuses.

Nii seisab Kastelholmi loss kaugel saarestiku s?dames. ?raunustamine tukub tema seinade vahel, vaikus vaatab ta torniluukidest v?lja ja tema roostetanud tuulelipp n?itab mineviku poole.

Valgel ??l istun ma Kastelholmi lossi trepil. Kivised konarused astmed viivad alla kuni rohusse tallatud teerajani. Minu selja taga t?usevad seinad raskete raudustega.

Valge on ??. Udune videvik tardub mustade vete ja magavate k?ngaste kohal. ?itseva ristikheina mesine l?hn tuleb ?le pedajate ja metskirsipuude.

Vaikus ja unustus tukuvad lossi aknaavandustes. M?lestused ja unistused liiguvad kivisid m??da ?les ja alla.

*

Hall vanamees tuleb kadakase kepi p??le toetades valendavat maanteed m??da Saltviki poolt. Ohelikkude otsas astuvad tema j?rel hiigla h?rjad, ?ks lumivalge ja teine s?simust, vaiksed ja m?ttesse vajunud. Ja pisikene punase m?tsiga poisikene sunnib neid h?rgasid tagant.

Nad seisatavad lossi ees, ja mina k?sin:

Vanaisa, mistarvis see loss on?

Siin on kuningas Erik vangis! vastab vanamees p?halikult.

Miks ta siis vangis on? Kas tal ei ole venda, kas tal ei ole poega, kes ta vabaks v?itleks?

Vend on. Aga see ta siia kinni panigi!

Vanaisa! h??ab poisikene. Sa oled ?ra unustanud: kuningas Erik on ju ammu surnud ja ta vend on surnud ja k?ik need kuningad on juba surnud! Ning lossis elavad ainult nahkhiired, suured, mustad nahkhiired!

Poiss, poiss! ?hkab vanakene murelikult p??d k?ngutades. Ma panen su Lemb?te kloostris k?mnekordseid palveid lugema!

Vanaisa! naerab poisikene. Kadunud on Lemb?te klooster! Eks sa m?leta, kui meie viimane kord s??l k?isime, siis soendas kivi p??l altari kohal suur sisalik end p?ikese paistel. Varemed seisavad s??l ?ksi, ja varemete taga magab meri!

Aga vanakene laseb p?? murelikult alla ja ?hkab:

Mis on sisalikud, mis on varemed! Midagi ei muutu, ei kao midagi ?ra, ei tule midagi uut. Ei ole algust, ei ole otsa. Mis tead sina, mis teavad sisalik ja nahkhiir! Aga teie tulete ja arvate, et vana on ?ra l?inud, et vana teid on kartnud, et teie vana v?itnud olete. Vana ei sure iialgi, ei l?he, ei kao! Vana on, kes v?idab, ei noor. Sest kes on iialgi kuulnud, et vana oleks nooreks saanud, aga k?ik noor saab kord vanaks. Iga tee ??res, kust noor m??da l?heb, istub vana, et teda vastu v?tta, iga risttee ??res istub tema. Aga mis tead sina sellest, mis teab sisalik ja nahkhiir sellest k?ik, kes teie tulete!

Ja madalale on vanakese p?? kumardanud ja maha vaatavad unistavad h?rjad. ?ksi poisikene vaatab p?rani silmil ?le h?rgade ja vanamehe udusse.

Ja siis l?hevad nad vaikselt Bomarsundi poole edasi. Minutiks mustavad m?eharjal hiigla h?rgade k??rad rohekas taevas ja siis kustuvad nemadki udu ja kauguse taga viirastustena.

*

Vaikus ja unustus tukuvad lossi akna avandustes. Kahe magava kivi vahel ?itseb hall lill. See on m?lestuste lill.

Valge on ??. Nagu piim t?useb udu Lumpari merelt, nagu loor k?igub ta niiskete kaljude kohal.

1907.
PALAVIKUD

Nendel aegadel ?itses tema m?te k?ige punasematel ?itel, tuksus tema s?da omad k?ige meeletumad tuksumised ja ta n?gi omad k?ige joovastavamad n?gemused.

.. Valgetel ??del, kui ta piimakarvalises udus uppuvates kasesaludes nagu kuut?be unen?gudes ?mber vankus, loivad kohama tema m?tete rapsodilised kosed, puhkesivad pungadest suured inspiratsioni lilled ja s?ndisivad tema meeletud p?genemised olevast maailmast ettekujutatavasse. Ta l?ks tihedasse metsa kaduvat kitsast rada m??da kuni alla m?e veeruni ja laskis sirgete saarestiku kadakate vahel p?lvili maha. Nii lamas ta ja vaatas valust kahvatu palgega h?bedast kuu valguse joont, mis hiigla kaljuseina tagant m??gana rasvase mere p??le langes. Ja kui siis ?hetav t?iskuu aegam??da mustade kaljude tagant t?usis ning rohekas taevas k?ikudes raskes kaaris k?rgustesse r?ndas, siis ei teadnud ta enam ??rt omale ahastusele, ja t?is hirmu ning meeleheidet k?ige oleva suurte saladuste ees langes ta kummuli. Aga ?mber seisivad liikumata sirged saarestiku kadakad nagu h?bedased ts?pressipuud.

Ja ta tuli koju, et uneta ??d m??da saata, et n?ha kuu loojaminekut ja harvade t?htede kustumist ning koidu puhkemist r??sas taevas. Ja k?ik tema imelikud ?ised meeleolud tundusivad koidu roosas valguses veelgi viirastuslikkumatena ja s?gavamatena kui kuu k?lmas h?bedas.

Ja tulivad keskl?unased taevad ning keskl?unased kaljum?gede h??guvad rinnakud. Ta oli j?etud nende ?hetavate kaljude, p??dp??ritava taeva ning liikumata l??mava mere hoolde. Palja p??ga nendel kaljurinnakutel p?lvitades n?gi ta omad k?ige koledamad unen?od, need v?rvide ja vormide n?gemused, need hirmsad fata morganad, need m?ttekujutuse p??dp??ritavad viirastused. Oma m?tlemise agonias v?riseva p??aju viskas ta siis p?levatele kaljudele, oma n?gemuse ekstasis tuksuvad n?rvis?lmed k?lvas ta h??guvatele kividele, millede vahel roomasivad kollased halastamata ironia skorpionid.

Ja j?lle tuli ta koju oma raudahju, oma peegli, oma m?nna oksa juurde, mis tema s?ngi kohal seinapraosse oli pistetud, ta tuli koju nende juurde. S?ngi p??l istudes j?i ta magama. Ja ta n?gi und: kivid ning kivid, ?ksi hall sammal; ?le kivide roomab kollane skorpion, roomab kollane skorpion

Ja tulivad s?gise p?evad, tuulised ning rahutumad. V?ljas akende taga m?llas marus s?gise purpuri s?dantl?hestav fanfar. Hallide kaljude raskel foonil rabelesivad surmahirmus veripunased haavalehed, keerlesivad kesk m?ndade musti mantlid k?ivude kollased p??d k?igekadumise valu m?havates lainetes. Kesk s?giselist melanholiat roomas ?ksik kapsauss pikuti aknaruutu m??da ?les, tema kollased jalad liikusivad vastu tummale igavikule.

Tema aga tardus, l?ug nagu hulujal l?ukoeral k?lmale aknalauale pandud.

Oi loomise valu, suurem kui k?ik taevaalused valud!

Oi k?ige suurem ?nn ja k?ige suurem kannatus: olla kuningas ettekujutatavas, olematus, viirastuslikus maailmas!

Oi loomata ilmade kihisemine p??ajus, nende l?hkemine, h?vinemine ja loomata j??mine!

Oi m?tted, mis p??aju omadel surnuaedadel ilmale s?nnitab, oi surnuaedade h??nite ?udne hulumine!

Oi kahkluse n?rivad ussid, oi j?uetuse tinased painajad, oi halastamata ironia kollased skorpionid sinu paradiisi lilleaedades!

1907.
H??LED VARJUDEST

Mustad varjud on pikaks veninud, nagu kassid roomavad nad ?le majade. Kaugel, kaugel laulab keegi kurba laulu, ja varjud kasvavad, varjud kasvavad ?le su t?htede.

Palju ?htuid ja palju ?id oled sa vaatanud neid musti varjusid ning kuulnud seda laulu. Nagu tantsivad metallised kerad on kerkinud sinu ees p?ike ja kuu kordamisi ?les. Ja ?htud on l?inud ja ??d on kulunud ning hommikud on koitnud, ikka oled n?inud musti varjusid ja kuulnud seda kurba laulu.

Oi, kuidas ta heliseb: nagu kaebus, nagu etteheide, nagu kohtum?istmine ja tunnistus, avatlus ja ?raandmine, nagu saladus ja nii kui sosin k?ige hirmsamast! Oi, kuidas ta heliseb: l?bi su s?dame, l?bi su m?istuse, l?bi su ahastuse ja su meeleheitmise! L?bi k?ige, mis sind ?mbritseb, l?bi k?ige, mis sa n?ed ja kuuled, heliseb see avatlev ja ?raandev, meelitav ning hirmus k?simus:

Sina: oi, mis oled sina? P?evad t?usevad ja kustuvad, aga sina oled nagu siidiuss oma tupe sees: lood, et surra.

Oled nagu kedrumeister omas onnis: siidiniiti t?mbad sa omast p??ajust, j??des ise ikka n?rgemaks, ikka n?rgemaks.

Oled nagu l?vide k?tt: oma verega meelitad sa metsloomi enese juurde.

Oled nagu usside taltsutaja ?mberpiiratud su noorep?lve schim?ridest: oma rinna soojusega pead sa neid soendama.

Oled nagu armastaja Daudet muinasjutus kuldajuga mehest: ta ammutas enese p??st kulda oma armsama pillamiseks nii kaua, kuni viimse verise pihut?ie ta jalgade ette heitis ning ise maha langes.

Ja seda teed sina, keda silmapilkudel ainult h?mblikuv?rk meeletusest lahutab.

Seda teed sina, kes sa olemasolu nagu tinakoormat enese ?lgadel tunned ja surma tiivakohinat enese kohal kuuled.

Sa annaksid oma elu ?heainsa suure saavutuse, suure v?idu, suure kordasaatmise eest oma vabiseva, ahastava elu.

Oleks sul valida m?istuse selge taeva ja elu ning sinu Suure Unistuse vahel, sa j?taksid m?istuse selge taeva ja elu ning lendaksid tuhandil tiivul oma Suure Unistuse poole ?mberpiiratud pilkasest ??st ning surmast.

Nagu armastaja Daudet muinasjutus kuldajuga mehest, nii ammutad sa kulda enese p??st, et meelitada sinu isemeelikut Unistust, nii pillad sa enese ja oma olemasolu oma Suure Unistuse saavutamiseks ?ra, et viimse verise pihut?ie j?rele ise elutuna maha langeda.

Ja mis saad sina sellest? Mis saab sinu ?nn ja sinu s?da sellest?

Kas ei j?? j?relduseta sinu Suured Igatsused? Kas ei j?? saavutamata sinu Suur Unistus?

Kas ei tule vanadus, haigus ja surm?

Kas ei lange krigisedes kirstu kaan kinni, kas ei lange rabisedes muld kirstu kaane p??le?

Kas ei t?rka noor rohi sinu kalmul, kas ei veere aastad ?le su haua ja kas ei unune k?ik ?ra: sinu ootused ja lootused, sinu valusad kogemused ja su janused n?gemused, l?pmata tusk sinu rinna sees ning otsatu valu sinu silmades?

Oi kurbus ja ahastus, oi meeleheitmine ja meeletus, oi kurvad k?simused ning varjud, t?usvad ?le su t?htede!

1907.
S?GISE VIIUL

L?bi lagendiku m??da pruuni valli ragiseb vedur omade tinaste pilvede sees ja rong pruunisid vagunid t?useb raskelt kallakut m??da ?les. Katkik?ristatuid suitsukoonlaid ?hku j?ttes ning meelt silmapilguks ragina ja ruttamisega t?ites kihutab ta m??da. Suured vasktsilindrid l?igivad ja veduri punased kodarad veerevad kui p?ikese r?ngad silmadest m??da. Kaugel p?ldude vahel n?ib veel nagu pruun kvadraat suitsu pilve sees. Ja siis kaob seegi kauguses, ning ?ksi meelde j??b veel aimdus millestki ?kilisest, ruttavast, kihutavast.

M??da kihutab rong, m??da l?heb k?ik, k?ik ununeb ja h??bub. V?ib olla, ehk ?ksiku s?itja igavates silmades ainult pilguks kujunes pilt raagunud puu all lamavast inimesest, tema j?uetult k?rvale langenud k?test ja kahvatanud, haiglasest rohust tema ?mber. Siis aga ?ratavad t?helepanekut teised pildid: lugematud v?ljad kollaste k?rtega, ??rteni t?is n?rgunud kraavid, m?rjad lepa puhmad, milledesse suits kinni hakkab, punased hooned r?skel v?ljal ning kollased metsatukad k?lma, klaasselge s?gise taeva all.

?le raudtee valli sirge joone ajab tuul ruttavaid pilvekerasid. K?lmad p?ikese kiired langevad lagedale maastikule. Siin-s??l tumeneb m?ni rohekasmust r?situd puu kesk niisket k?nnip?ldu. Anipaju puhmad h??guvad haigust ja kollane lopsakas rohi on kui t?bise h??l. Tinisevate roobaste vahel liigutab tuul punaseid lehti.

Hing n?ib otsekui t?hjaks n?rguvat selle kurva maastiku vaatlusel. Maast, taevast, sinik?lmast kaugusest voolavad v?simuse, n?rkuse ja t?bise kurbuse lained. Tahaks end rinnuli k?lm-r?ske maa p??le heita, palge k?lma mulla vastu suruda, kuulata enese p?? kohal t?biste k?rte, haigete oksade ning armuta pilvede kohinat s?gise tuule puhangutes. Ja s?dant t?idab ilml?pmatu tusk, kaebus, ahastus, nagu palvetus pilvede, tuulte ning kauguste poole:

Sina suur Baudelairei arm kollane s?gise,

sina Verlainei s?giseste viiulite murelik m?ng s?gise tuul,

sina flegmatiline lind, sina keerlev mu p?? ?mber, sina Poe nevermore suur, ?le?ldine ei iialgi, sina k?igekadumise s?mbol, sina hirmus, silmitu ja tumm Goya surnu nada suur, ?le?ldine ei midagi,

t?na mina tunnen teid, t?na mina m?tlen teie p??le, t?na mina palvetan teie ees, t?na mina kumardan teid!

Oi v?tke mind vastu surmale, teie k?ige armulikumad selle kaduva, h??buva maakera p??l keerlevate kollaste lehtede keskel! Oi v?tke mind vastu: minu taga kuuldub veel ?ksi flegmatiline h??l: ei iialgi, minu rinnas heliseb veel ainsam toon: ei midagi.

1907.
?RAS?IT

O Mort, vieux capitaine, il est temps! Levons lancre!
Ce pays nous ennuie, o Mort! Appareillons!

Baudelaire.

Vaata, kuu t?useb, hele platini-v?rviline kuu!

Nagu udude linikust rullib ta end v?lja, nobedalt keereldes, visates enese ?mbert ?rnu, r??sku loorisid taeva p??le, l??es ?hetama, puhkedes punama kesk avarusi nagu valmiv vili. Ja tema all valendavad pehmena voodina tema r??sad linikud, kaalid ja loorid kuu neitsilikuna valgena voodina. Ning pidulikuna ja puhtana algab ta oma h?bedast teekonda nagu jumala pale l?bi sinimustade avaruste, ?le magavate, mustade maailmade.

N??d aeg on k?es: l?bi raiun ma n??d k?ied ja lasen oma laeva teele.

V?sinuna maast, tema kannatustest ja veel enam tema r??mudest tahan ma minna. Pettununa inimkonnast, omadest s?pradest ja veel enam omadest vaenlastest tahan ma lahkuda. T??tununa olemisest, tema m?istatusest ja veel enam tema m?ttetusest, tahan ma kaduda ja h??buda j?ljetuna.

N??d aeg on k?es: ?les vinnan ma ankrud, et lasta oma laeva olematuse l?pmata merede poole.

T?is ??retut janu tahan ma rutata sinu poole, oi olematus! T?is kirglist igatsust tahan ma kiirustada sinu rannale, oi olematus! T?is ?rna ?nne v?rinat tahan ma end sinu s?lle heita kui laps oma ema s?lle, oi olematus! Oi magus s?na olematus! Oi magusad unen?od olematuses!

N??d aeg on k?es: n??d ?les reisipurjed, n??d teele tummade igatsustega veel tummemate kauguste poole, l?bi sini-mustade avaruste, ?le magavate, mustade maailmade ?rnas h?bedases helenduses.

Sest vaata, kuu on t?usnud maakera tagant, platini-v?rviline t?iskuu on t?usnud!

1907.

.
( ). , .

rtf, mobi, fb2, epub, txt ( 14 )





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16