Friedebert Tuglas.

Liivakell





Siis algab taganemine, hirmsam kui ?kski v?itlus.

Suured k?gisevad vankrid ajavad l?bi ?? haavatute, surejate ning surnutega. Koidab ?hmane, udune hommik, kuid taganejatel pole peatust. Suurt?kkide m?rin kaugeneb ja l?heneb, taevarand vabiseb j?relj?tmata raginast, haavatute arv kasvab, inimesed piiluvad rahutult ?le ?la, teadmatus ?ratab neis ikka suuremat ja suuremat hirmu, kuni taganemine viimaks meeletuks p?genemiseks muutub. Nad kihutavad edasi, ilma sihita ja m?tteta, ilma korrata ja juhita, nagu s?ge kari, visates s?jariistad, j?ttes haavatud, ise poolsurnud n?ljast ja v?simusest.

Vihma valab ?levalt alla, siis puhub j?ine tuul lume r?itsakuga. Taganemine j?tkub p?evade, n?dalate, kuude kaupa. Hiigla armee on vaenlase raudse j?uga tagasi virutatud, ja tal pole enam kusagil peatust. Siin-s??l kaevatakse kraavisid ja aetakse ?les valusid, kuid siis tuleb k?sk, k?ik maha j?tta ja j?lle taganeda. Telgid kistakse maha, haiged ja haavatud t?stetakse vankritesse, moon, mida ei v?i kaasa v?tta, pistetakse p?lema ja ise taganetakse, m?istmata enam, kuhu ja mistarvis. Keegi ei n?e ega kuule enam vaenlast, kuid mida kaugemal ta on, seda hirmsam on ta. Ta on nagu saatus, millega isegi enam v?idelda ei maksa.

Paiguti on s?jav?gi hulguste karjaks muutunud, seganedes p?genevate maaelanikkude, sisside, kaubitsejate, r??vlite, l?bunaiste ja salakuulajatega. ?helpool toorus, v?givald, hoolimatus, teiselpool k?lm, v?simus, n?lg ja haigused. Linnakeste, alevikkude ja leeride Laatsaretid on otsani t?is. Haavapalavikkudes jampsivad haiged, unistades kaugetest kodudest. K?igele kurjusele, mis inimene inimesele oskab teha, tulevad appi taudid: kolera ja katk. Hirm ja meeletus t?idavad hingi: ??siti ehmatavad leeritulede ??res valvajaid hullumeelsed, kes ?kki pimedusest poolalasti ilmuvad, et siis j?lle huludes pimedusesse joosta.

?le Idamaa laotab surm omi musti tiibu.

* * *

See oli kaugel, tuhandete verstade taga, teises ilmajaos, metsikus Aasias.

See on meie omas kodus, tuhanded verstad siinpool, haritud Europas.

,,Johannes, kas telegrammid on tulnud? k?sib ajalehe toimetuse liige, uniselt sirutades.

Need on laua p??l, lausub tr?kikoja poisikene.

Toimetuse liige hakkab aigutades lugema. Tema n?gu l?heb veelgi igavamaks. Aeglaselt raputab ta p??d, pahaselt urisedes:

Ja seda sodi peab siis t?lkima!

Ametivend k?sib ?le laua:

On midagi uudist?

Oh et oleks! Kuid mitte midagi. ?ks ja seesama: taganemine, taganemine, taganemine! Mitte ?ht t?sisemat lahingut, mitte ?ht suuremat v?itu v?i kaotust. Igavene laul: siin on rahulik, s??l oli kokkup?rkamine, lasti vastamisi kolm tundi, kaotus ?ks hobune! Eks ole p?rutav s?jas?num!

Ja ta nuriseb kaua oma ette, lugedes siniseid s?ja telegrammisid.

*

Raamatupoe akna ees seisavad murruna inimesed: vanad ja noored, voorimehed ja ?li?pilased, majahoidjad ja k?sit??lised.

K?ikide ees seisab tudisev vanakene, prillid nina p??l, silmad vesised, k?ed vastu akna alust karda surutud.

Vaevaga veerib vanakene ja raskelt liituvad tema ajus ?ksikud s?nad ?hiseks m?tteks.

?le vanamehe ?la k??nitab noor ?li?pilane oma p??d, n?pitsprill kumera nina p??l, n?ojooned peened ja puhtad. See p?? on harjunud m?tlema: v?lgukiirusel liidab ta ?ksikud m?tte v?lgatused kindlaks teadvuseks, seda ajajooksul muutes ja t?iendades.

K?ikide taga seisab tuuldunud n?oga voorimees, piits alles pihus.

N?nda kihiseb aknaalune iga uue telegrammi ilmumisel uudishimulikkudest.

Kas tapetuid on? k?sib ?ks.

T?hja kah: ainult kaksk?mmend inimest, vastab teine.

Oota, ma l?hen, ostan telegrammi koju viimiseks, lausub t??line, akna kohale j?udes.

Vaata enne, kas maksab, vastab seltsimees.

Mandshurias on rahulik. Alles n??d v?ib haavatute eest korralikult hoolitsema hakata, loeb t??line. Pole midagi. Rahulik k?ik. L?heme edasi.

Vaevaga on vanakene telegrammi l?bi veerinud. Ta p?hib silmi ja lausub:

Petus, muud midagi. Vaeva ennast vanainimest, ilma et asja ees, teist taga. Pole ?htki laeva p?hja l?inud, ?htki lahingut olnud. K?ik vanaviisi.

Ja ta tunneb enese petetud olevat.

"L?heme!" m?ksab ?li?pilane teisele k?lge. "Ei maksa aega raisata. Kuropatkin elab veel.

*

R?baldanud poisikesed jooksevad l?bi t?navate, ajalehekimbud kaenla all, karjudes haleda lapseh??lega:

Ostke Postimeest! Ostke Uudiseid!

,,Kas palju on surnuid? peatab mees t?nava nurgal.

,,Palju, palju! vastab poisikene, ilma et tal lehe sisust aimugi oleks.

Kas jaapanlasi kah?

,,On, m?lemaid on. Haavatuid ja tapetuid.

,,Oota, anna leht, s?h raha!

*

Trepi p??l, laterna all istuvad kaks majahoidjat, ajaleht p?lvedel lahti.

T?hja kah! viskab ?ks k?ega. ,,Pole siin suurt midagi.

Kuula n??d: maksa tema raipe eest raha, aga ei saa midagi.

N?gelevad niisama: kord taganeb ?ks, kord teine, siis taganevad m?lemad, aga targemat ei tule sellest midagi v?lja.

Ega neil t?tt taga olegi. Jandavad niisama silmakirjaks.

Mine tea, on kogu jutt ajalehtede lori.

Nii, petavad aga raha v?lja, kui muidu ei saa.

Oh, oh, seda maailma kurjust!

V?ikesel Emmil on pisukesed pehmed k?ed ja punased p?sed. Ta vaatab alati t?siselt omade mustade kulmude alt ja k?neleb targalt nagu t?iskasvanu.

Praegu on ta oma nuke sukapaelaga tooliselja k?lge riputanud, vaatab seda eemalt ja lausub t?siselt:

Jaablased poosivad inlase ?les. Inlane suleb ?la.

Ta on omast m?ngust v?ga huvitatud. Ta m?tleb teisi v?imalusi v?lja.

N??d p?lutame sind suulet?kiga sulnuks, r??gib ta. Ja n??d l?ikame sul k?li maha.

Siis aga h??ab ta ?kki:

Mamma, mamma, jaablased poosivad inlase ?les!

Uksele ilmuvad ?hel ajal isa ja ema. Lapse m?ngust aru saades pahvatavad nad m?lemad l?busalt naerma.

Oh sa mu tillukene mutikene! Ja ema suudleb t?tre punaseid p?ski. K?ll oled sa aga, mu illikene-lillikene, talgaks lapseks saanud. K?ll ma annan sulle kombusid.

Ja k?ik kolm naeravad: pisikene et talle kombusid on lubatud, ja vanemad et nende t?tar juba nii tark on.

*

Kusagil tantsupeol.

Ah, neiu Therese, k?ll teie vihastaksite omad kavalerid ?ra, kui t?esti halastaja?eks l?heksite!

Kas ma siis ei v?i minna, kui tahan?

Oh muidugi! Ainult kavalerid vihastavad, kui teie enam siin ei ole.

Vihastagu p??legi, s??l v?ib paremaidki olla.

Muidugi: m?ni punap?seline ohvitser, kes ravitsuse all on

,,Teie olete aga kelm! Kuid need ravitsuse all olevad v?ivad ka ?ra surra?

,,O jaa, miks mitte! Kui elust himu t?is saab.

,,Fui, kui inetu see on, kui inimene surema hakkab! Mina ei tahaks seda n?ha. Teeb m?ruda n?o, p??rab silmad valgeks ja sureb. Fui, kui hirmus!

Aga minge sellest hoolimata. Ega k?ik ometi ?ra sure. M?ni j??b siiski elama. Teie parandate ?he haava ?ra, kuid l??te teise asemele.

Ha-ha-ha!

Kas meie ei tantsiks parem sarnaste igavate asjade p??le natukene?

*

He-he-he! naerab mees leti taga, ja siis naerab kogu ?llepoe t?is rahvast.

V?i p?rutas venelane vaablasele rusikaga otse kesk silmn?gu!

K?ll aga v?is kollan?ol tuli silmist karata!

Mis s??l veel tulest k?nelda, maigutas kord suud, nii kukkuski uperpalli.

Leti taga istuja ees on pisikene v?llanalja-leht. S??lt need irvitamise-ained p?rit ongi. Mehed on vaimustatud lehe veristest piltidest ning veelgi verisematest naljadest.

Kurat, kui mina s??l oleksin! kriiskab mees jalgadel vaarudes. K?ll ma m?taksin! Kolme p?evaga pooksin nad k?ik ?les!

Eks sa l?he siis sinna! naerab k?rtsmik. K?ll sul l?heks s??l aga varsti apraks. Jaablased on tigedad mehed, muud kui aga valavad ja valavad!

Oh oh oh! ??tsub vanamees seina ??res pingi p??l naerda. Tule kodust kord v?lja, saad m?nda nalja n?ha ja m?nda imet kuulda!

* * *

Miks ei ?tle meie mitte: Kui v?he tapetakse s?jas inimesi! Miks ei tapeta rohkem?

Sedasama soovi ?eldakse ometi lugematud korrad, kuigi teiste s?nadega ja teise n?oilmega.

Ja miks ei ?tle meie mitte :

Ah, k?ll on m?nus n?ha, kui inimene sureb! Enam surma!

Sest sedasama k?idakse vaatamas sirkustes ja balaganides, kus Vene-Jaapani s?da etendatakse.

Meie oleme armuheitmatud ja verejanused, kuigi meie seda enestele ei taha tunnistada. Meie ?iged instinktid tungivad t?helepanemata n?htavale, kuigi meie neid taltsutame. Ja kui meie s?ja ning v?givalla vastu kulturi nimel vaidleme, siis teadkem, et meie kultur just s?ja ning v?givalla kultur on.

Meie loeme ajalehti ainult selleks, et kuulda, kui palju inimesi tapetud v?i haavatud on. Kui meie seda ei leia, siis ?tleme, et leht t?hi on. Midagi ei ole ju sarnasel korral naeruv??rt talupojas, kes lehte s?ja l?puni tahtis tellida. Meie istume soojas toas ja harutame kergemeelsel toonil, kui kaua Port-Artur vastu peab. Meie arvame kokku ja imestame, et selles v?i teises v?itluses nii v?he jaapanlasi on langenud.

Oh, kui meie verejanu isegi miski aade vabandaks! Kuid meil ei ole midagi, mis meid ?igustaks metslased olla. Meie oleme niisama kaugel s?ja interessidest, kui tema viletsustestki.

Meile on l?pulikult ?ksk?ik, kes v?idab. Kui meil oleks kaalu p??l meie eneste elu ja oma perekonna saatus, siis v?iks meile v?hem ette heita. Siis vabandaks meid armastus ja viha. Oh, et meie oleksime kuumad ehk k?lmad! Kuid meie oleme ainult leiged omas verejanus.

Meie ei m?tle selle p??le, et iga haavatute v?i tapetute arv ?ieti kord r??msaid ja eluv?imulisi noori inimesi on t?hendanud. Meie ei m?tle selle p??le, et s?jas ?ksikud n?lginud ja roidunud inimesed ?ksteist metslaste kombel maha murravad, ilma et neil enne v?hematki isiklikku viha ?ksteise vastu oleks olnud, ilma et nad ?ksteist tunneksivadki! See on ju midagi ??rmiselt koledat. Poolmetsiku rahva liikme veretasumine on k?mme korda m?istetavam, metslase inimeses??mine sadakorda arusaadavam, kui see. Metslane tapab, et oma saaki s??a. Kuid misp?rast tapab haritud s?jamees?

Meie ei m?tle kunagi nende k?simuste p??le, sest et meie leiged oleme. Muidu selgiks meile s?ja meeletus ja tapmise kole traagika. Muidu k?siksime meie: kust see tuleb, et ?ht paha v?iksemal m??dul pahemaks peetakse kui suurel; et tapmist summas moralseks n?htuseks ja ?ksikult kuriteoliseks peetakse; et tapmine s?jas austust ja eraelus Siberi sunnit??d toob? Ja muidu k?siksime meie: on meile siis ?ieti tarvis seda ?listatud kulturi, kui ta isegi tapmise, ilma milleta inimene n?htavasti mitte l?bi ei saa, k?igest sellest on vabastanud, mis temas oli veel inimlikku ja arusaadavat, ning ainult selle j?tnud, mis temas on meeletut ja m?ttetut: praeguse aja s?ja ja surmanuhtluse?

Juba sellest saadik, kui meie meelem?istusele tulime, on meile jutlustatud halastust ja andeksandmist. Sellest saadik on meile r??gitud sellest m?ttetargast, kes maailmale armastust kuulutas. Ja meie oleme kord k?sa kokku pannes v?ikest salmikest lugenud:

Mis on s?da armuta?..

1904.
NOIL P?IVIL
25 oktobril 1905.

Kuidas oleme meie ootanud neid aegu! ?? orjalastena oleme meie ?mber eksinud ja ootanud hommiku tulesid s?ttivat taeva k?rgetel pilvedel. Koidu varjudena oleme meie ?mber vankunud ja ootanud p?ivi, mil p?ike ?le meie p??de t?useks.

Kuidas oleme meie ootanud neid aegu!

* * *

Meie istume pisikeses toas. Lamp p?leb laua p??l. Kahvatuse varjud m?ngivad paarik?mne inimese palgel. K?ik meie oleme veel noored, kuid aegade raskus on ?le meie p??de veerenud, aegade traagika meie s?damed valdanud.

V?ljas tuiskavad j?ised talve tuuled, hoigades k?rgete m??ride vahel. Kuid meie ei kuule neid. Meie kuuleme ainult neid kirglisi m?tteid, mis meie noortes ajudes nagu raketid s?ttivad ja kustuvad meie nooruse j?ise taeva all.

R??gib noor naine kahvatanud paletega. Ja uuesti korduvad maa koormad tema s?nades, uuesti kangastab ta ?les need viirastused, mis meie taevast p?eval pimetavad ja need painajad, mis meid ??sel surmahirmul ?les ehmatavad.

J?lle kuuleme meie t??tajate ohkeid, kes teevad t??d maa s?gavates kaevandustes, vabrikute rataste raginas ja herraste p?ldude pikkadel vagudel.

J?lle kuuleme meie s?ja tuliseid vankrid veerevat ?le maa, tunneme viletsuste valusaid vitsu l??vat rahvast.

Kuuleme j?lle ema kaebusi, kes on poja kaotanud, kuuleme lese rasket leina ja vaestelaste haledat nuttu.

Kuuleme ratsanikka kihutavat l?bi j??tanud t?navate v?lkuvate m??kadega, ja rahvast laulvat salmisid, kandes p?hasid lippusid.

Tunneme suurtes s?nnitamise valudes vabisevat hiigla riiki, kuuleme ?hus raudset raginat, nagu murduksivad m?gestikuahelad, l?heksivad lained l?bi kivise lagendiku.

Ja suurte tegude iha kallab r??kija meie s?dametesse, lausudes kirglisel sosinal otsekui n?ias?nu:

Tuletage meelde! Tuletage meelde!

Ta palget katab laiguline puna, ta silmad suurenevad, ja ta surub omad vabisevad k?ed vastu rindu.

Siis h??ab keegi:

Vait! Keegi k?ib eestoas.

Kolm meest h?ppavad laua tagant ja l?hevad ettevaatlikult eestuppa.

Ei midagi. Tuul kolistab ukse kallal.

Ja j?lle r??gitakse ning vaieldakse. ?? on ju ?le poole. Tuul hulub ja hoigab. K?nelejate palged kahvatavad ikka enam ja enam. Noored naised k?hivad kuivalt. Nende k?ed v?risevad.

Kui kell juba kolm, poevad koosolejad ?ksteise j?rele v?lja ja hiilavad pimedamaid t?navaid pidi koju.

Homme on j?lle p?ev j?lle tuul j?lle k?lm Ainult v?ikene lootuses?de v?riseb hinges.

Millal, millal tulevad need p?evad?

Ilm tuiskab. Kottpime. Kell on alles neli hommikul. ??vahid tukuvad ja mis ongi siin vahtida? Linnavahid norskavad ja keda peaksivadki nad praegusel ajal kinni viima? ?? nii s?gav ja pime.

Aga vaata: s??l hiilivad varjud. Nende p??d on kinni m?ssitud, k?ed k?istesse pistetud, nii l?hevad nad ?ksteise j?rel. N??bid ja m??gavangud v?lguvad. M?ni k?hatab v?i lausub m?ne s?na. Ja siis ei ole neil enam midagi r??kida.

K?rge, pimedas mustava maja ees j??vad nad seisma ja peavad l?hidalt n?u. M?ned j??vad t?naval vahti pidama, teised ?ratavad majahoidja ?les. Paari minuti p?rast koputavad nad kolmandal korral uksele.

Noor naine ?rkab toas ?les. Uniselt ja v?sinult ringutab ta k?sa, uimaselt kuulatab ta ja k?sib:

Kes s??l on?

Postiametnik. Teile tuli telegramm.

Pimedas kobades astub t?druk laua juurde, s??tab lambi p?lema ja t?mbab riided selga. Siis j??b ta seisatama ning m?tleb natukene aega uniselt, v?sinult.

Kas lasete juba sisse? Minul ei ole aega oodata.

Naine vaatab veel kord ringi. Tuba on h?mar ja ?udne. Laual valendavad raamatud ja paberid. Teises voodis magab haige kaaselanik. Tema pikad juuksed ripuvad ?le s?ngi ??re alla. Tema pale ?hetab palavikus.

Siis astub t?druk ukse juurde, paneb sellele jala taha, t?mbab tasakesi riivi eest ja teeb ukse praokile. Koridoris seisab viis politseinikku.

Sel silmapilgul, kui ?ks neist k?e ukse lingile paneb, l??b t?druk ukse v?lgu kiirusel kinni ja l?kkab riivi ette.

N??d alles jookseb temast ehmatuse hoog l?bi. Ta p?lved v?risevad, veri l??b p?he. Sekundi on ta hirmust halvatud.

Kuid tema ei ole tantsup?randa jaoks elanud, keegi ei ole teda minestama ?petanud, sellep?rast ongi ta nii v?he naisterahvas Silmapilguga on ta haige juures. Leida! T?use ?les! Leida! See teeb haiglaselt h??guvad silmad lahti. Mis on? sosistab ta. Politsei on l?biotsimas! Haige t?useb istuli ja vaatab toas ringi. Siis vajub ta j?lle voodisse.

?ra lase sisse! Las nad murravad ukse maha!

Nii ?tleb haige, kellele rahu oleks tarvis. Varsti p?levad ahjus paberid: k?sikirjad ja keelatud raamatud. Ahnelt s??b tuli siniseid hektografeerituid ?leskutseid. Pulstunud juustega naine jookseb kiiresti tuba m??da edasi-tagasi, lehitseb raamatuid l?bi, t?mbab pildiraamide tagant paberilehti v?lja.

Tulesse, k?ik tulesse!

Ukse taga klopitakse ?gedalt ja n?utakse sisselaskmist.

Tulesse, k?ik tulesse! Las nad klopivad ja kolistavad, las nad murravad ukse maha! Mis sellest siis!

K?mne minuti p?rast seisab t?druk l??tsutades kesk tuba. Tema pale ?hetab t??st. Ei, n??d ei peaks enam midagi olema. K?ik on p?lenud, tuhkki segamini aetud.

Ja on ka viimne aeg. Ukse taga k?lisevad muukrauad. N??d hakkavad nad ust lahti v?tma. Ei, ennem teeb ta seda ise.

Teie olete Anna J?rgens? Mis teie siin ?ra p?letasite?

,,Mis see teisse puutub? Mis teie tahate? Mis ?igusega tungite teie sisse?

Ta on vihane. Ta on valmis neile palgesse l??ma seistes ?ksi seitsme politseiniku ees.

Ja kolm tundi otsivad nad, puistavad k?ik l?bi, l?huvad, purustavad. Ja siis jah, selle unustas ta p?letamise juures ?ra. Haige voodikoti sees oli kolmk?mmend kihutuskirja. Nad sundisivad haige voodist v?lja tulema, ja n??d on nad neil k?es!

Koit on veel kaugel. Maailm on pimedusega kaetud. Anna J?rgens on kauaks ajaks omast korterist kadunud. ??sel on ta ?ra viidud.

Kui pime ??! Ilm tuiskab. Inimesed magavad. Oi, kui ?udne on pimedus vangikambris! Kui kohutavad on s??lsed unen?od!

*

Teised pildid tulevad mu meelde.

Peipsi s?tendab p?ikese paistel. Lained veerevad mahedalt ja kajakad ujuvad kaugel silmapiiril suve sinises taevas.

Mina olen juba kaua k?inud. Koidu ajal ?rkasin ma heinasaadus ?les ja hakkasin randa m??da edasi k?ndima. N??d on p?ike juba k?rgel taevas.

Lahe kaldal seisab suur Vene k?la. Majad on hallid ja viletsad, nagu maa sisse vajunud. ?ksi kiriku kullatud kuppel helendab k?rgel taeva all.

Ma olen juba kaua k?inud ja mul on n?lg. Ma astun poodi.

Tere! Kas teil oleks midagi s??a?

Tere! Hm, s??a? Kust teie tulete?

?tlen, et s??lt ja s??lt.

Ja kuhu teie l?hete?

Sinna ja sinna.

Kaupmees, kes siiamaani Sveti on lugenud, vaatab uurivalt minu prillide ja reisikoti p??le ning k?sib j?lle:

Kes teie olete ja mis teie k?nnite?

Vabandage, ma arvan, see ei puutu asjasse.

K?ll see puutub asjasse! Mis sa hulgud ?mber, mis sa luusid, mis sa piilud?

Kui teie mind teotama hakate, siis l?hen ma ?ra.

Pea. vennas! Ei sa nii kergelt p??se! Kaupmees on leti tagant v?lja h?ppanud.

Juba on t?navalt teisigi juurde tulnud. Mind ei lasta enam minema.

Kes sa oled sarnane? Keisri vastane? Jaapani salakuulaja? Hulgus, n?rakas! L?bi tapame su!

Rahvamurd kasvab. Mind l?katakse v?lja t?navale. Vastuvaidlused ei aita.

L?uad pea! K?ll me su koorime! Seitse nahka v?tame sul seljast! V?i tema k?ib kolerat k?lvamas! Rahvast keisri vastu ?les ?ssitamas! Jumalasalgaja ja m?ssumees! Maha tapame su!

Ja neil on t?ielik v?imalus seda teha. Ma pakun tunnistusi.

Ei ole meil tarvis sinu paberilipakaid! Sul on jumalasalgaja ja salakuulaja n?gu p??s. Batjuschka ise r??kis: p??dke k?ik sarnased kinni ja pekske l?bi!

Ma seisan abituna selle pimeda, vihase rahva ees. Mul ei ole miskit kaitset. Kui ma r??giksin, siis ei saaks ta minust aru. Kui ma talle k?ige paremat tahaksin, siis ei m?istaks ta mind.

Nende n?od on hirmsad kui metslastel, kes oma ohvri aia nurka on ajanud ja teda ometi veel murdma ei hakka: nad tahavad enne veel n?ha, kuidas see ohver hirmust v?riseb ja armu palub.

Nad on r??msad ja ?nnelikud: n??d on ta ometi kord neil k?es, kellest nad Svetist nii palju on kuulnud! Kaupmees ja papp on lugenud ning kirjaoskamatule rahvale kuulutanud, et isakene-keiser h?daohus on, et m?ssajad ja kolerak?lvajad maad m??da k?ivad, et jumalat salatakse ja kirikuid p?letatakse. N??d on ka nemad ?he kinni saanud, ja n??d tahavad nad talle k?ik oma kurja ning tigeda viha, mis vinguna nende s?dametesse on korjunud, k?tte tasuda.

Kas siis enam miskit p??smist ei ole? Kas siis pimedusel enam piirisid pole?

Minu silmades virvendab ja hing j??b kinni. Missugune eksitus, missugune kohutav eksitus!

* * *

K?lm s?gise ??. ?le linna on visatud niiske udude loor. Laternad p?levad, udus suured kui ?hmased tule pallid.

On l?inud suvi, kalk s?gis on kannud viimsed pruunid lehed. On talvise surma tuleku aeg.

Kuid linn elab tuhande kiirgava tule ning tuhande tormiselt tuksuva s?damega. On, nagu puhkeks kesk udust s?gise ??d uus kevade uute lillede ning uute lauludega.

Uued lilled, uued laulud:

Tuul liigutab piduliku rahva p??de p??l lippusid nagu leekisid, ja kajab laul, kirgline ning janune nagu laotuste kevade laul.

1905.

VI
LIIVAKELL

SURM

Uni, kui ma veel v?ga noor olin:

Nurm oli t?is tulipunaseid lillesid. Kuni palgeni ulatasivad mulle lilled. Ma l?ksin, v?ikeste k?tega l?bi punase lillemetsa enesele teed tehes, k?rgeid varsi paremale ja pahemale poole painutades.

Korraga seisis minu ees noor naine mustas looris. Minu silmad j?ivad kinni tema silmadesse, ma seisatasin ja unustasin painutada k?rgeid varsi paremale ning pahemale poole.

Oi, kui kaunid olivad tema silmad: siidised, meelitavad ning magusad! Nagu ?rna tuld valasivad nad minusse, h??letut igatsust ja s?natut kutset, paitades minu p??d ja v?ttes kinni minu lapsek?test.

Ma tundsin, nagu oleks mind silmapilguks maa p??lt ?les t?stetud, ja minu s?da sai t?is kirglist joovastust, p??semise, ?hunemise, h??bumise p?letavat meeletust.

Ma ?rkasin ja n?gin kuu h?bedast valgust toas. Siis t?usin ma p?lvedele ning sosistasin: Tule, kauniste silmadega naine, tule, tule!

1903.




: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16