Friedebert Tuglas.

Liivakell





Korraga n?gi ta kadaka p??sa tagant hunti ?les t?usvat ja enese ees jooksu pistvat. See oli suur hunt, nagu m?gi mustas ta puude all, oksad murdusivad, kui ta l?ks, see suur hunt, huntide hunt, jumal-hunt.

Aga Polla laskis ta j?rel, v?imsamana ja julgemana kui ?kski hunt maailmas. Ta l?henes nagu tuul hundile, ta tundis selle imal-kangeid hundil?hnu, selle r?vedaid metslooma l?hnu tundis ta otse oma nina ees.

N??d l?i ta omad l?uad lahti, et hambad hundi kuklasse l??a, ja ?rkas kiljatades ?les.

Ta vaatas segase, tuhmi pilguga enese ?mber ja n?gi kahte l?tva meest kollaste n?gudega pingil seina najal lamavat kustuva ahju valguses.

1902.
KUI AGA K?HT T?IS SAAB!

Tere, tere, naabri perenaisekene! Vaat, v?i tema aias ?unu korjamas. Noh, eks ta ole s?gisene aeg, k?ik vili valmimas.Oi jah! Seisatan ?ige natukene ja t?mban hinge tagasi. Tulin k?stri poolt. Kedrasin selle prouale villu. Noh, t?na sain aega, viisin ?ra. Kuna siis n??d suvel kedramise v?i m?ne muu k?sit?? p??le aega j?tkub. N??d ole aga hommikust ?htuni p?llu p??l, rahmi aga t??d teha. K?ll talvel aega k?llalt saunas istuda ja voki ratast tallata, nii mis vurab aga.No jah, k?isin k?stri proua pool. Andis teine paark?mmend kopikat ja muud ?ht ning teist. Kust siis minu sugune vaene inimene seda raha korraga palju peaks saama! Oleme n??d vanamehega kahekesi hommikust ?htuni talu nurme p??l, aga ei tea mis sa ikka ?ra teenid! Tee kogu eluaeg t??d, vaevalt saad ?ra elada, j?rele j??misest ei ole juttugi. Saad vanaks, t??d ei j?ua enam teha,ela siis, kuidas ise tahad. Vanamees-mait on ka selle viina kurjavaimu p??le maias, priil ajal muud ei teegi, kui istub k?rtsi leti ees ja jorutab viinaklaasi juures. Noh, mis p?hi sarnasel elul siis olla v?ib, h?da ainult. Ei maksa r??kidagi.Nii jah, eks ole iga?hel omad mured. Oh, oh, olen p?ris v?sinud! Najatan aeda vastu, puhkan natukene jalgu ja l?hen siis edasi.Oh, kulla perenaine, mis ma n??d sinna aeda l?hen. Puhkan siinsamas natukene ja l?hen j?lle edasi. Kaugel see minu kodu siit siis ikka on!Oh, ei ma aeda l?he. Teil s??l k?iksugused ilusad lilled kasvavad. Mina, rumal inimene, ei oska sarnastest m??dagi minna. Tallan kohe m?ne ?ra. S?h siis kahju!Oh, k?ll ma saan v?rava isegi lahti. Kramp on seespool. No jah, lahti ta ongi.Oh sa jumalukene, missugused ilusad lilled teil siin kambri akna all kasvavad! Oh sa heldene aeg! Puha punased ja kollased, nupud suured nagu l?ngakerad. Eks nad ole ikka k?ik Alviine istutatud?V?i nii, v?i ikka puha tema. No jah, noor inimene, eks tema ikka armasta lillesid. Istutanud teine oma akna alla ka k?ige suuremad ja k?ige punasemad. Eks ole kah t?druku asi. Eneselgi palged niisama punased nagu need lille?ied siin.V?i nii, v?i nii! Olgu n??d meie vahel r??kida, K?nnu perenaisekene, Alviine kah juba mehelemineja t?druk. On nii vahest kaheksateistk?mne-aastane?V?i ?heksateistk?mne.

No jah, paras mehelemineja. Eks siis sellel ajal pea teda ehtima nagu j?ud v?hegi kannab. Istutagu ikka lillesid akna alla: nooredmehed n?evad, kohe enam meele j?rele.Olgu see siin meie eneste vahel ?elda: aeg on juba selle p??le m?telda. Jumalukene, kes siis selle eest hoolitseks, kui mitte oma lihane ema!Oi jah! Istun ?ige siin ?unapuu all vilus pingi p??le. K?ll teil on aga ilusad ?unapuud! Ei ole sarnaseid n?inud kogu kihelkonnas. Mis ?unapuu see siin on?V?i Suislepi sort. Oksad nii t?is, et maani loogas. Suured ja punased,on vist k?ll magusad.Oh, mis teie n??d minule annate ja kulutate! Suur t?nu! K?ll on aga magus see ?un: sulab nagu suhkur suus!Suur t?nu! Palju n??d mina s??a j?uan. Hammustan paar suut?it, nii k?llalt minule.Jumal ?nnistagu sind! Andku su t?trele rikka ja ilusa mehe!Vaata, v?i Alviinekene ise toob mulle ka ?unakese! Suur t?nu, kuku laps! ?unakene niisama ilus kui ise, punap?skne nagu roosinupp.Suur t?nu!Kust n??d minusugune inimene ka ?una saab. Eks see ole rikaste asi. Meile, vaestele, v?ivad kartulidki ?unte asemel olla.Vaata, v?i Alviinekene toob veelgi. On teine ilusam t?druk kogu vallas aitumma!ei teist sarnast leidu kogu kihelkonnas aitumma!otsi v?i kogu kreis l?bi, ei sarnast pruuti leia suur aitumma!Ikka n?o poolest ilus ja keha poolest kaunis, ja kaasavara nii palju, et kahek?mne hobusega ei j?ua ?ra vedada.Tuhat t?nu, perenaisekene!Taevakene, kui magusad teie ?unad on! Meie perenaine ka toona korjas ?unu ja saatis linna. Aga ega meie omadel nii ilusaid ?unu ei ole kui teil. Mis n??d meie rahval sarnast on kui teie pool!Suur t?nu! Aitumma!Teie olete ka nii helded inimesed, tuletate ikka vaeseidki meelde. Aga meie perenaine, see on alles ihnus. N?gi teine toona isegi, et mina sauna l?vel istusin ja sukka kudusin, kuid kas tema, pigin?pp, oleks tulnud ja ?elnud: S?h, Liisukene, s?? ka sina m?ni ?un. Kust sinagi saad. Aga meil siin k?llalt, s??da kas v?i sigadele! Kuhu sa sellega l?hed! V?i tema n??d nii ?tleks. Hoia, et puunotiga p?he ei anna. Aga on ka h?id inimesi. Tulen vahel, n?tuseks, K?nnule,kohe K?nnu perenaisekene juures: Liisukene, kas sul vahest midagi tarvis on? Liha, villu v?i midagi muud? Liisukene, n?ua, mis sa n?uad, muretse aga, et Alviinekene rikkale mehele saaks! Vaat, mis K?nnu perenaisekene ?tleb. Ei ole ilm veel p?ris ilma h??de inimesteta.Suur t?nu, kallis perenaisekene! Oot, ma pistan ?ige need paar ?unakest ja pirnikest kotti.Vaata, s?tsikene, meil j?i see jutt Alviine ?le kord pooleli.Ega Alviine ise enam siin ei ole? Tead isegi, laste juures ei ole h?? sarnastest asjadest r??kida.V?i juba kambri l?inud. No jah, mis tema sugusel siis muud ametikski on, kui kambris istuda, pitsi kudada v?i raamatut lugeda. On ju n??d nii peenikene mamsel, k?lbab kas v?i k?stri prouaks.Suur t?nu! Mis teie n??d mulle nii palju annate! Ega mina palju ei s??: hammustan paar suut?it, nii k?ht t?iski.No jah, see Alviinekene ikka. Tarvis tema eest muretseda. Ega noor inimene ise sarnastes asjades midagi ei oska, olgugi et mitmes koolis k?inud ja k?iksugu maailma tarkust ?ppinud. On ikka tarvis inimest, kes neid asju tunneb.Nii, nii, just nii! Noh, nagu ma viimane kord juba jutustasin, on meil kaubad Taru perenaisega koos. K?isin tunaeila s??l. Tuleb Taru perenaisekene ise mulle vastu, enesel n?gu ?sna naerul, ja ?tleb: Kas tead, kallis Liisukene, meie asi l?heb ikka vist korda. K?nelesin juba M?rdile. See ei ole vastu ega poolt, ?tleb ainult: Olgu see inimene missugune ta on, kui ta aga m?istlikult taari oskab teha: taari mina armastan! Ja et ta sulastega ?mber ei jookseks: seda mina ei armasta! Aga muidu olgu ta, kes ta on, ainult viissada peaks ikkagi ?hes saama: siis v?iks paar h??d varsa osta, kasvatada ja kroonule m??a. Isegi teada, lese mehe asi: ilust ja armastusest ning muust sarnasest kraamist ei hooli, olgu aga inimene, kes taari oskaks teha ja sulastega ?mber ei jookseks. Oli tema endine naine, kadunukene, muud ei teinudki, kui aga t?mbas sulastega ?mber. Mis meeleh?? mehel sarnasest naisest ikka peaks olema! T?nu jumalale, et ?ra koristas. M?rt ei teinud muud, kui s?lgas haua ??re p??l kord. Mis sarnasele lidule, nagu tema Mari, muud siis veel vajagi oli? Teine mees ei oleks vahest vaatamagi tulnud, oleks kummile lamama j??nud ja ?elnud: Minup?rast matke ta v?i visake niisama kraavi! Aga tema ei ole juba sarnase kange s?damega.No jah, see Taru M?rt,olgu k?ll, et nime poolest lesk, kuid parem on ta kui m?ni poiss. Ja vana ei ole ta ka veel, alles kolmek?mne viie aastane. Palge poolest ilus ja s?dame poolest h??. Ning varandus! Oleks ta veel lihtne peremees, siis ei oleks veel nii, aga m?tle, kulla s?tsikene: kolm talu kokku ostetud! Sugulasi ei ole ka p??le ema kedagi toita. Aga see teeb veel rohkem t??d kui ise s??b. Jah, kulla perenaisekene, kui Alviine ja M?rdi pulmad ?ra oleme pidanud, siis v?ime k?ll kirstu pikali heita, k?ed risti rinna p??le panna ja ?hata: T?nu jumalale, n??d v?in rahulikult minna! Aitumma, perenaisekene, aitumma! Eks minu vanamees ?tle ikka: Teist sarnast inimest ei ole kui K?nnu perenaisekene. See on sulakuld ise. Pane v?i kirikus Maarja pildi asemele ?les. Ei tea, mis maiku see ?un s??l on? On teine ?ige ilusakene, punane ?sna nagu sinu Alviine n?okene.Oh, ega mas teda enesele tahtnud. K?nelesin aga niisama. Suur t?nu!Jah see sinu Alviinekene ikka, see saab sarnase mehe, et lust n?ha. Ka k?stri emand ?tles mulle toona: Noh, see K?nnu Alviine, see ei ole inimene, see on ingel. Suur t?nu! Pistan veel need s??lt kotti. Ega teilgi siin nendega midagi teha pole. Isegi nii palju, et ei j?ua linna vedada ega raha vastu v?tta.Nii, nii,oi jah, kaua ma siin ikka istun. Tulin tee p??lt natukene jalgu puhkama, ajasin paar s?na juttu,n??d tarvis j?lle minna. Jah, kallis s?tsikene, j??me siis p??legi seekord jumalaga.K?ll mina juba selle Taru eidega need asjad korda ajan. Enne Mardip?eva on pulmad, sellest ei ole muretki.Oh, mis sa n??d ikka n?nda kulutad! Annad kas v?i kolme puu ?unad ?ra. Oh sina heldene taevas! Mis sa n??d ennast vaevad. K?ll mina ise korjan. Suur t?nu, suur t?nu! Issand ?nnistagu sind! Jumalaga siis aga seekord. Ei tea, kus see Alviinekene on? J?taksin temaga ka jumalaga. Ah, s??l ta ongi kambri akna all, vaatab aga lillekesi. Noh, t?trekene, kas viin Taru M?rdile ka palju terviseid? Oh sa mu maimukene, v?i laseb nagu pardi pojukene p?? maha, ise punane nagu mooni ?iekene. Teadagi, noor inimene, h?bi natukene sarnaste asjade ?le k?nelda, aga s?dames Hi-hi-hi!No jah, viin siis K?nnu preili poolt Taru M?rdile palju terviseid. Ammus see oli, kui M?rt minule ?tles: P?len armastusest K?nnu Alviinekese vastu! S?da lendab tema poole! R??kis veel muudki selle sarnast,eks noortele ole need s?nad tuttavamad kui minule, vanale k?nnule. ?tles .teine ka: Suren, kui Alviinekest ei saa! S?da l?hkeb valu p?rast! V?i p?ris ?ra punastab,eks ikka armastusest.Sa heldekene, kuidas see aeg l?heb, nii et t?helegi ei pane! Ega siis muud midagi, kui aga jumalaga, jumalaga p??legi!

*

Oh, kulla Taru eidekene, mis mina sinna sisse l?hengi! Teil pere vahest s??mas, mis ma sinna segama l?hen. Ajan siinsamas v?rava p??l paar s?na juttu ja l?hen oma teed. Aeg ongi ?htul, pean koju j?udma.Eks sa n?e, v?i istuvadki just ?htu lauas.Oh, mis sa mind n??d tagakambrisse viid. Teil siin k?ik nii ilus ja peenike, et ei tea, kuhu astuda v?i kus olla.N?e, missugused pildid teil seina p??l on, kindralid ja keisrid puha, m?nel aurahad rinnas aina s?ravad,puha keisrid ja kindralid seina p??le riputatud. N?e, missugune vaip s?ngi p??l on, jooniline ja jutiline ?leni, ilus nii mis hirmus. Kelle muu s?ng see ikka on, kui mitte M?rdi oma.V?i M?rdi oma! No jah, tema hakkab n??d noort naist v?tma, siis, isegi m?ista, vaja, et abielus?ng m?nus oleks.Oh sa heldene aeg, kuidas olen ?ra v?sinud! Istun siia laua otsa, puhkan jalgu ja ajan paar s?na juttu. Sina, kallis Taru perenaine, ehk saad ka sedav?rd aega.No jah, see on k?ige parem, kui sa siiasamasse laua juurde istud.Kuule, s?tsikene, ega siin toas kedagi teist ei ole? Mina tahtsin n??d sellest M?rdi asjast r??kida. Nagu m?letad, lubasin mina talle paraja naise otsida.No, sina oled aga uudishimulik, tahad kohe teada, kes ja kus. Kannata natukene, aegam??da asjad k?ivad, ega h?? ?kki tule.Nii, m?rsja on mul v?ljavalitud, et paremat ei leia. Tark ja ilus, m?istlik ja rikas,k?lbaks kas v?i m?isnikule. Ja kaasavara on nii, et kahek?mne hobusega ?ra ei vea.Kannata n??d, kallis perenaisekene, omade k?simistega! Ja noor on m?rsja, vaevalt ?le viieteistk?mne aasta.Sa kardad, et ta vast veel liiga lapselik ja kergemeelne on? T?hi kartus, s?tsikene! Olgu p??le, et ta aastate poolest noor nagu laps on, kuid m?istust on tal vahest niisama palju kui sinul enesel, ja kondi poolest on ta ka tubli: teeb k?ik talu t??d ?ra.Ja jah, kallis Taru perenaine, mis inimene k?ll teise kasuks ?ra ei tee! Oh, oh! K?isin t?na kogu valla sinu Mardikese p?rast l?bi. Olen p?ris v?sinud. Hommikust saadik ei ole iva suhu saanud, k?ht on t?hi, koliseb aina, nagu oleks kivid sees.Oh, kallis perenaisekene, eg's ma siis sellep?rast seda r??gi, et ma teie k?est s??a tahaksin. K?nelesin ainult, et inimene ikka k?ik valmis on teise h??ks tegema.Vaata, v?i tuuaksegi kausiga leen lauale Mis teie n??d minu eest n?nda muretsete. Ega mina siis kuigi palju s??: v?tan paar lusika t?it, nii k?ht t?iski.Jah, kallis s?tsikene, m?rsja on k?es.

Ja kas sa v?id arvata, kes ta on? K?nnu Alviine! Hi-hi-hi! Mis, sinule ei ole meele j?rele? Taevas halasta, v?i ei v?i teda silma otsaski sallida? Eks sa kuule ometi imet! V?i nii, v?i nii. Ega mina teda n??d pakkuma tulnud. Mis minul k?ige selle asjaga tegemist. Mina aga k?nelesin niisama. T?na sain ise K?nnu perenaisega kokku. See tuleb ja palub jumala keeli: Kallis Liisukene, muretse ikka, et Alviine M?rdile saaks! Oma vahel ?elda, ma t?stan veel v?he leent taldrikule, ega mina isegi sellest Alviinest suurt lugu pea. Teadagi, see on n??d meie eneste vahel ?elda, eks see Alviine ole ikka alles plika. Kas temast m?ni perenaine saaks. T?si sinu s?na, kallis parenaine, sula t?si: alles m?hkmeid on talle tarvis, aga jookseb juba k?la pidi ?mber. Ma t?stan enesele veel paar kulbi t?it leent, palju minu sugusele siis vaja on! Ega see K?nnu rahvas ole k?ll suuremat v??rt. Olgu see n??d meie nelja silma all ?eldud: jumal p??stku meid nendega sugulaseks saamast! Sellele K?nnu perenaisele ei ole muud tarvis, kui pane kott selga, nii kerjus valmis. Kas tema raatsib kunagi midagi Liisukesele anda! Aga nagu tulen Tarule, nii kohe Taru eit vastas: Liisukene, kas tahad s??a: annan leent, annan liha! Vaata, v?i tuuaksegi liha p?ntsak lauale. Ega mina sellep?rast siis r??kinud. Tuli niisama keele p??le. Oot, ma l?ikan liha peenikeseks ja t?stan leent p??le. M?letan ju, missugune inimene see K?nnu perenaine ise noorelt oli. Keegi ei tahtnud teist v?tta, nii alatuks peeti. Ei oleks K?nnu vanamees teda v?tnud, nii oleks n??d vist juba valla kaelas vaestemaja nurgas hallitanud. Niisugune on ka Alviine. Nime poolest ?eldakse, ta olla koolis k?inud, p?ris linnas olevat ta ?ppinud. Aga mine v?ta kinni, kus ta oli! Eks ole linnas k?iksuguseid paiku, kus noori t?drukuid tarvis. Ja sarnane inimene peaks n??d M?rdi naiseks saama! Jumal halasta! Meie otsime sinu pojakesele sarnase naise, et maailm imestab. Ma t?stan veel natukene leent. K?neldakse ka, et Alviine noor olla. Jumal tema noorust teab! Kala Mari kord r??kis, et ise oma silmaga on n?inud, kuidas K?nnu Alviine peegli ees istunud ja ennast minkinud ning v?rvinud. S?h sulle n??d ilu ja noorus! Ehk niisama kaasavara poolest. Neil pole enestelgi midagi s??a ega selga panna, vaesed nagu kiriku rotid. Ei tea, mis nad siis veel t?trele kaasa v?ivad anda! Katsuvad, kui aga t?tre teiste kaela toita saavad saata. T?si, perenaisekene, sinu s?na, sula t?si: nirakad ja n?rakad on nad! Anna kepp k?tte ja kott k??ra p??le, siis sarnased sandid, missuguseid teisi kogu maailmast ei leia! Ma t?stan veel natukene leent taldrikule ja v?tan liha ette. Paljukese siis mina s??n: v?tan paar suut?it, nii k?ht kuhjaga t?is.

*

Oeh, oeh, sa taevane taadikene! Kuidas kondid valutavad!Vanamees, ?e, vanamees! Mis sa s??l vommil ikka p??nutad. Tule parem alla ja v?ta natukene ?htu kinnitust. Siis alles v?id p?ris pikali sirutada. Mina k?ll ei taha enam suut?itki v?tta. K?ht isegi t?is nagu surmavill, k?miseb ainult vastu. T?mban riided seljast ja ronin p?hku. Oeh, oeh! K?ll on need ?led ka vahel k?vad! Ihu isegi v?sinud, nemad aga justkui kiuste ka nii kr?bedad.Vaata, s??l laudil r?tiku sees on suitsetatud lamba kints. Taru perenaine andis. K?ll on need inimesed ka kitsid! Nagu Taru eit,vist sellest lamba kintsust m?ni elada saab! Annud ometi sea kints. Inimesel k?llalt k?es, kuid teisele ei raatsi anda. V?i j?lle K?nnu perenaine,annab mulle ?unu,nagu ?untest m?nel k?ht t?is saaks!Oeh, sa taevas, kui k?va see ase on! Lutikad ei anna ka rahu. Ei ole neil p??rastel ka ??l ega p?eval puhkust.Seda tahavad need inimesed k?ll, et sa nende eest hoolitseksid, nende p?rast jookseksid ja r??giksid, aga palgast,oh sina heldene aeg!sellest ei ole juttugi.Vanamees, kas said lamba kintsu k?tte? Vaata, kotiga kirstu p??l on ?unad. S?? neid ka paar t?kki. Oled sina ka puup??: ei leia midagi ?les!Oeh, oeh, t?nu jumalale, ?ks p?evakene on j?lle surma poole,ikka surma poole,ikka surma poole oeh, oeh!

1903.
EMA VIIS H?LLI HEINAMAALE,

kandis mu kiigu kesa p??le,

pani parmaste vahele;

pani k?o kiigutama,

suvilinnu liigutama.

Maha j?i ta, m?rjukene, p?kapiku poisikene. Ei olnd p?? paitajat, ?le l?ve aitajat. Isa matsivad nad ja ema panivad nad mulla r?ppe puhkama. Hingekella helin vaikis varsti.

Vanaisa p?hkis silmi ja eidekene kuivatas pisaraid.

Vaenelaps, kuidas sina ka maailmast l?bi saad? ohkas vanaisa.

Vaesekene, kes sulle ema eest on? ?hkas vanaema.

Aga pisikene vaatas v??rastades m?lema otsa ja k?sis suurte siniste silmadega:

Millal on minu emal kortsud palgele tulnud ja kuna on minu isa juuksed halliks l?inud?

Aga nemad need olivad: ta kortsunud paletega ema ja ta halliks l?inud isa.

Ainult ?ks p?lv tagasi, ?ksainukene p?lv.

Ja nemad ?tlesivad:

Kes sind siis aitab, kui mitte mina?

Kes sulle siis ema eest on, kui mitte mina?

Teisel p?eval silus taat k?tki vibu ja m?tles, mitme aasta eest ta seda viimane kord oli teinud.

Ja teisel p?eval p?hkis eit p?llenurgaga silmi, kui l?bi sauna ukse lapse nuttu kuulis.

M?lemal, nii eidel kui taadil, oli imelik tundmus, nagu oleks nad j?llegi nooreks saanud; ja m?lemad imestasivad, et nende k?ssi vajunud sauna katuse all j?lle pisikene laps oli.

N?nda asus v?ikene Aidu suitsunud seinade vahele ja paindunud pardade alla, mis ammu enam lapse nuttu ega kilkamist ei olnud kuulnud. Sest need, kes siin olivad nutnud ja h?isanud, olivad suurteks sirgunud ning noortena mulla varju vaibunud.

N?dala p?rast uskus ta isegi, et isal hallid juuksed ja emal kortsunud pale oli.

*

Sihka-sahka, sihka-sahka! t?mbas taat osmiku ees laastuga ?le vikati. L?e oli otsa pidi maa sees, l??s vastu p?lve, ise hoidis ta vitsa ??rest kinni ja laskis laastuga lehte m??da, ikka paremalt ja pahemalt poolt: Sihka-sahka, sihka-sahka!

Ja n?ndasama t?mbas kusagil aiakurus ka rohutirts vastuseks, pikkam??da ja t?siselt:

Sirr-sorr sirr-sorr

Taat pani vana Ungase puutelgedega vankri ette, lapse kiigu p?ra p??le, m?ssis vikati lehe nirmaga kinni, pistis p?ti heinte sisse, ja siis l?ksivad nad heinale.

Siis oli nii.

Karjat?druk l?ks lammaste ja lehmadega v?sastikku. Poolpime koer tolgendas heinaliste taga. Aga koju ei j??nud ihu ega hinge. V?ikene see koht ju ka oli. Koomitsa uksele suruti puutaba taha, aga osmiku v?ratile t?ugati ormis ette. Nii oli siis. Nii olivad ajad. Ja nii inimesed.

Versta viis oli heinamaa eemal. M?tline oli ta ja k?hmline. Metsa ??res kasvas tedremaran ja jumala ning kuradi k?pp, v?ljaspool v?ttis v?riseja v?idu. K?nkal valendas kassik?pp ja sinetas palusibul, kuusiku ??res roomas reburaigas ning kerkis karusammal. Sarnane oli heinamaa.

Juba kolmk?mmend aastat tuli taat igal suvel siia eidega heinale, niitis, pani kuhja, aga talvel reeteega vedas koju.

Ime, et kaseladvad n??d omi p?id kokku ei pistnud ja juttu hakkanud sahistama, kui eite Aiduga n?givad.

V?ib olla, nad tegivadki seda, nagu k?la eided laup?eva ?htuti vennaste maja juures pajude all istudes, ehk p?lvini Veriojas seistes ja lambaid pestes, kui nad omad p??d kokku pistavad ning s?ndinute v?i alles s?ndimata laste ?le sosistavad.

Ega nemad siis teadnud, et v?ikene Aidu vaenelaps oli ja et see vanaema oli, kes teda s?les hoidis.

Niukee!.. venitas vanataat, kui hobune ?kki seisma j?i.

Siin oli Kuruvariku neelm. Siin olivad eite ja taati harilikult peatamas. Siin v?ttis vanamees Ungase rataste eest ja pani emaleppade all s??ma.

P?ikene helendas puude ladvus, aga selged kastepisarad s?rasivad veel rohu helbetel. Tuhandes h??les h?iskas keegi n?gematu ja tundmatu haljas lehekojas.

Aga tema naeris ja naeris, see pisukene. Naeris vastu haljale metsale ja sinetavale taevale.

Ilus oli see koht. Poolakas ja Roots olivad siin s?dinud. Veri oli ojas vee asemel voolanud. Maad oli ta niisutanud, see soe, punane veri. Ja sellep?rast ?hetasivadki need kaldad kevade p?ivil punaste lilledega nagu kirjud kangad p?ikese paistel.

Vanamies, tie n?it ?ll valmis.

Ja eit kodis ratastelt Aiduga maha.

Aeglaselt nohises taat:

Pole koskile ruttu ega ilm iest ?ra joose aiga k?llalt

Kuidas kiiku valmistada, seda teadis vanamees h?sti. Oli ta seda siin ju nii m?nigi kord teinud nendele, kes mullas puhkasivad. Nii ka n??d.

Sirged olivad Verioja kased. Kogu Varamargu kurmis ei olnud teisi sarnaseid. ?he noore kase otsa ronis taat aeglaselt, raskelt, kohmakalt ?les ja kaalus selle ladva oma raskusega maha. Eit t?mbas alt. Nii oli painduv vibu k?es, koorimatu, leheline. K?igest j?ust pidas vanamees okstest kinni, et puu j?lle sirgu ei l?heks, aga eit k?itis n??ridega k?tki korvi ladva k?lge.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16