Friedebert Tuglas.

Liivakell





Kogu pere naeris laginal. Pisikene valgete lokkidega ja siniste silmadega poisikene seisis Madise ees, n?gu ?helhoobil imestav ja naerev.

Ja vesi? k?sis Madis.

Mis vesi? vastas peremees.

Kas saan siis vett?

Too s??lt, kus sinu s?nu ustakse!

Madis s?litas, pani nahkse m?tsi p?he ja astus v?lja. Tema j?rel tulivad ka m?ned pererahvast ?uue.

Madis istus ree p??le ja k??nas hobuse p?? s?nalausumata v?rava poole.

Kuhu n??d? imestas Anu, kellele ootamine juba igavaks oli l?inud. Miks sa hobust kaevu manu ei aja?

Et neid kurat s??ks! vandus Madis vihaselt, l?i nuiaga hobust ja s?itis v?ravast v?lja.

Vaadake, kaks lolli s?idavad! ?tles K??ru peremees ja n?itas k?ega ?ras?itjale j?rele.

*

Et teie nagu p?ied l?hki l?heksite! urises Madis. Et teie kiirsurma sureksite! Et hundid teie kondid laiali kannaks!

Anu, kes Madise pahameele p?hjust ei teadnud, vaatas ehmatanult tema p??le. ?ra on teinud kurjad inimesed, m?tles ta, ?ra on teinud. Madis aga vandus ?htesoodu ja j?relj?tmata.

Ilm oli vahep??l k?lmemaks l?inud. Anu l?dises ja l?i hambaid kokku. ??? ? ? venitas ta.

Madis k??nas hobuse T?ru talu poole metsatuka ??res. Kui veevedajad metsanurga tagant v?lja s?itsivad, kuulsivad nad, kuidas talu ?ues keegi naine k?vasti pahandas ja m?nitas.

Nad ei p??senud ?uue, sest v?ravad olivad kinni. Madis peatas hobuse ja tahtis parajasti reelt maha kobida, kui naine, kes enne pahandanud oli, tema poole p??ras.

Mis sa, hernehirmutus, oma pimeda hobusega luusid ?mber! h??dis naine ja n?itas Madisele vihaselt rusikat.

Mis sina, hammasteta n?id, s??l urised! k?rvetas mees vastu, kes juba isegi vihane oli. Mis sa l?ugad! Tee parem v?rav lahti.

Vaat seda sulle! Ja naine raputas j?lle rusikat. Ah n??d tuled sa meilt vett otsima? Kelle meest sa aga teotasid? Kuidas sa julgesid ?elda, et vana T?nu teil kodu olla k?inud?

Kuna mina seda oleksin r??kinud?

Ah n??d sa veel ei teagi! Tunni v?i pooleteise eest olid sa, kuriloom, Kruubil, r??kisid s??l, et vana T?nu olla teie pool kodu k?inud. Seeliku t?di oli kuulnud, tuli siia, r??kis ?ra. Ah sina ronkade roog! Minu mees tuleb n??d kodu k?ima! Tema, ?ndsakene, sarnane jumalakartlik inimene. Oota sa, oota sa, see ja teine!..

J?ta l?ugamine ja tee v?ravad lahti! k?sutas Madis.

Naine ei liigutanudki end, vaid s?imas aga kasvava hooga edasi. Oleks peaaegu kuulda v?inud, kuidas ta l?ualuud nagisesivad.

Madis l?ks ise v?ravat avama. Juba oli v?rav p?rani, kui naine rusikatega Madise kallale tormas. Kuid see l?kkas ta eemale.

Kae ronka! s?litas mees. V?i sa siin m?ni perenaine oled! Kui poeg kuuleb, k?ll ta sind siis ?petab, kuidas elada. Mina juba tean. Otsisin talle ju ise naise.

Madis hakkas hobust ?uue juhtima. S??l h??dis T?ru eit:

Muri, Muri! P?ka!

Nurga tagant h?ppas kaks suurt koera v?lja.

?ss, ?ss!

Koerad tormasivad vaese Madise kallale, kes vaevalt nuiaga vastu j?udis vehkida.

?ss, ?ss!

Ai ii! karjatas Madis, kui P?ka ta s??remarjast kinni haaras.

Viimaks sai ta ree p??le.

N??, kurat!

Hobune sai tulise hoobi nuiaga ?le k?ljeluude ja pani minema.

Koerad kihutasivad haukudes j?rel, perenaine ?ssitas, Madis plaanis hobust ja Anu kisendas hirmu p?rast.

Et sind p?rgus p?leva t?rvaga ?le valataks! h??dis Madis, kui nad metsast v?lja j?udsivad.

Et sa m?tta otsas m?daneksid! kordas Anu.

Et sa elavalt ?ra..! kinnitas Madis.

*

Nii mine v?i veeta koju, harutas Madis, kui ta tuju natukene lahkus.

L?heme Pargla m?isa, soovitas Anu.

?ks ta puha.

Pargla m?isa oli umbes pool versta maad. Varsti olivad nad s??l.

Kuule, ?tles Madis, m?isa sisse minna pole h??. Inimesed hakkavad j?rele p?rima, v?rgutama. Parem v?tame vee tiigist, mis m?isa all on.

Nad ajasivad tiigi juurde, kus moonanaised tihti pesu pesesivad ja kuhu k?iksugu saasta heideti. M?lemad kobisivad maha.

Sa kilusilk! kahmas Madis korraga ?elda.

Mis on? k?sis Anu.

Millega me vett peame v?tma? Pangi pole ju ?hes. V?tku neid koduk?ijaid! Missugust h?da nad k?ik kaela v?ivad ajada!

V?ta m?tsiga.

M?tsiga? Mis sa, p??rane, veel v?lja ei m?tle!

Madis j?ttis Anu hobusega tiigi ??rde ja l?ks ise moonamaja juurde ?mbri j?rele. Esimeses toas, kuhu ta sisse astus, leidis ta ?he kurdi ja pimeda vanaeide eest. See ei vastanud Madise k?simise p??le midagi. Teises toas peses naine kolmijala juures pesu.

Mis sa j?lle tahad? k?sis ta Madiselt tigedalt.

Pangi paluksin, vastas see.

Jumal, p??sta setudest!

Kas saab siis?

Vaat seda saad sa! ja naine virutas Madisele vana luuakontsuga vastu p??d ning l?i ukse kinni.

Vihaselt tuli Madis tiigi ??rde. Vihaselt ja s?nalausumata v?ttis ta m?tsi p??st ja hakkas sellega j??august vett vaati t?stma.

Anu vaatas vaikides seda toimetust p??lt. K?igil kolmel, Madisel, Anul ja hobusel, v?risesivad liikmed pakase p?rast. Hobuse ninas??rmete ?mber oli valge h?rmatise mets.

Pooletunnise t?? j?rele hakkas vaat t?is saama. Madis raputas vee oma m?tsi k?ljest, pani m?tsi p?he, istus Anuga ree p??le ja juhtis hobuse kodu poole.

Pole ma ennem veel sarnaseid n?gulisid n?inud kui see kord! pomises ta h??letult.

Pargla m?isast Saarikule oli versta kolm. Kui nad koju j?udsivad, oli juba l?una k?es.

V?raval j?i hobune ?kki seisma kui kivipost. Madise viha l?i lausa l?kkele, ja ta keerutas nuiaga hobuse p?? kohal. Hobune ehmatas ja t?mbas ?kisti rege. Veevaat veeres maha, vajus kummuli ja kohinal jooksis vesi lumesse.

Madis seisis nagu piksest rabatud ?hel kohal ja vaatas, kuidas lumi vaadi ?mber raskeks ja sinihalliks l?ks.

Ossa, ossal pomises ta ainult.

Aga vesi jooksis ja jooksis. Viimaks oli vaat t?hi. Madis veeretas ta ree p??le ja s?itis lauda ette. Andres ootas s??l.

Tohoo, Madis, kui hilja sa tuled! h??dis ta. H?? aga, et viimaks ometi j?udsid. Lase aga n??d pangid t?is!

Kust kurat ma ta ikka lasen! Vett pole tilkagi.

Kus sa siis ometi ?mber kolasid? Mis sa ?iendasid? Poole p?eva on kodust ?ra ja ei too tilkagi vett. Nagu maailma otsas oleks k?inud!

Andres noomis veel kaua, vaikse ja madala h??lega nagu oleks surnu majas olnud.

Madis ei vastanud midagi, rakendas vaikides hobuse eest, viis talli ja l?ks tuppa. Toas laskis ta ahju najale, ilma et ta m?tsi p??st oleks v?tnud.

Mis sa ahju najal seisad, nagu kinni naelutatud? k?sis Anu kasukat seljast ajades.

Madis ainult urises vastuseks.

?ra on teinud, ?ra on teinud kurjad inimesed Madise, m?tles Anu ja k?sis j?lle: Mis sa ootad? V?ta m?rg m?ts p??st ?ra!

V?ta siis ka, kui ta p?? k?lge kinni on k?lmanud! Hull olin, kui sinu n?u j?rele tegin, vastas Madis m?rudalt ja p??ras teise k?rva vastu ahju. Et need koduk?ijad eneste kaela k??naks!

*

L?pe n??d kas v?i ?hes k?ige oma karjaga janu k?tte! kurtis Andres lauda l?vel ja s?gas kukalt. Leena, pane pudrupada tulele, too lund ja hakka sulatama.

Selle j?rele l?ks pereisa kaevu juurde ja kumardas ?le rakete. Ega ta silma ometi karga, m?tles ta. Kaevus polnud midagi n?ha, p??le mustava vee.

P?rast l?unat tuli Sirpiku t?di Saarikule. See oli Saariku pereema endine s?ber, kes Leenat omale pojale naiseks sobitas. Talle r??giti kohe, mis pahandus Saarikul oli olnud.

Ja teie ei julgegi n??d kaevust vett v?tta? p?ris t?di.

Nii see on, s?tsikene, jumal paraku! ?hkas Reet.

Oeh, ei koduk?ija vett p?reta! s?distas n??d Sirpiku t?di. Olin alles t?drukukene, viieteistk?mne aastane, vaata, siis k?is meil ka koduk?ija. Kus ikka m?ssas teine k?ik piimakausid ja jahukastid l?bi, nii et aga tolm taga! Ei usaldanud meie siis ise enam midagi aidast pruukida; kartsime, et kes teab, mis haiguse veel kaela ajab. Kuid, s?tsikene, h?da ajab h?rja kaevu! Ei aidanud midagi, pidime koduk?ija nuhituid asju s??ma. Kuid midagi ei teinud! Mitte midagi, terved olime nagu jumala linnukesed taeva all.

V?eh, v?i midagi ei teinud! imestas Reet. Eks sa vaata issanda imet! Ja meie, vaesekesed, ohkame ja m?tleme: kust ikka vett saaksime?

Sirpiku t?di l?ks varsti minema. J?ulu ajal lubas ta tagasi tulla.

Lume sulatamine j?eti kohe j?rele. Esiti ei julgenud k?ll keegi kaevust vett v?tta, kuid p?rast harjusivad k?ik ?ra.

?ks ?nnetus oli aga siiski. Anu tuli m?ele ja teatas, et Madis ?ra olla tehtud. V?i see naljaasi on, kui inimene ?ra on tehtud!

Pererahvas jooksis k?ik sauna juurde. Madis vaene lamas voodis, ?leni sinine, l?dises ja sosistas ?htesoodu :

K?lm on! Tooge kasukaid!

?ra on tehtud, kullakesed! sosistas Reet k?sa kokku pannes.

Pole kedagi tehtud, Pargla m?isa tiigi ??res k?lmetasin, vaat mis!

Ei ole midagi k?lmetanud, vaid ?ra tehtud.

Kurat v?tku teid! turtsus Madis. Muud laulu polegi kui: ?ra tehtud, ?ra tehtud!

Mine tee n??d ?ratehtud inimese silmad lahti! V?i tema ise aru saab!

Selsamal p?eval tegi pereisa taari ja ?lut ning hakati k?igipidi j?ulude vastu valmistama.

?htul tuli Madise teise venna poeg seesama, kes Kikep?ra viinak??gis teenis vaest ?ratehtud inimest vaatama ja t?i poolteist toopi piiritust haigele kontide m??reks. Madis m??ris end p??lt ja v?ttis sisse: kui ta ?helt poolt aitab, ega ta siis teiseltki poolt paha tee!

Ja elu l?ks omasoodu edasi.

*

J?ulude teine p?ha oli k?es ja Saarikul oli palju k?lalisi. Oli Sirpiku t?di pojaga, oli Oriku onu, Taagevere P?rt, Palu pereisa, Paljas?rgi m?lder, Abritse vana, Madise vennapoeg ja palju teisi.

K?lalised tulivad, nagu see ?igele ristiinimesele kohane on, teisel p?hal ja mitte esimesel, kus iga korralik inimene kiriku l?heb v?i kodus istub, lauluraamat ees. ?ksi jumalavallatus r?kkab k?ik p?had, ??d ja p?evad ?mber, t?is ilma lusti ning r??mu.

K?laliste keskel oli rahulik meel ja h?? tuju. Saariku omad oskasivad ju v??raid vastu v?tta! Seda v??rustamist, seda kostitamist, seda ?llekese v?lja kallamist ja seda jutukese vestmist!

Koduk?ijast ei lausutud aga s?nagi, kardeti, et see tuju rikub. Muidugi, k?lalised teadsivad k?ik seda, perenaine ise oli m?nele s?tsikesele k?rva sisse sosistanud: mine hoia n??d sarnast rasket asja ?ksi s?dame p??l!

V??d lasti lahti ja istuti l?una lauda. Laud paindus s?ldivaagnate, k?kikausside, j?ulumaugataldrikute, kodu?lle kannude all.

Lasti maitseda jumala viljakesel, s??di taskuv?istega ja s?rmedega, nuusati ninasid ja p?hiti rasvaseid huuli suurte r?tikutega. Inimesed l?ksivad s??es raskeks ja pingid paindusivad s??maaja kestes looka.

P?rast k?llalist l?unat l?ks saunarahvas karja talitama, aga v??rad ohates ning oiutades majapidamist vaatama. See oli alles majapidamine, selles Saariku talus, sellega olivad k?ik n?us.

Korraga kostis ?uest hirmus kisa. K?lalised ja perevanemad jooksivad kaevu ??rde, kus saunarahvas seisis.

Vanakurat on kaevus! kriiskas Anu.

Saatan ise! kaebas Mats.

Kurat koera naha sees! kinnitas Madis.

Nende k?ne l?ks segamini. Keegi ei saanud neist ?ieti aru. Viimaks p??ses Andres kaevu ??rde.

T?esti, kaevus vee p??l lamas loom, karvad veest mustad, silm pada-sinine ja hambad kibedalt irvi. Muud ei seletanud silmad.

Oeh, Jeessukene! l?ivad naised k?sa kokku. Oh sina isa, poeg ja p?ha vaim!

N?nda ahastati kaua. Siis pandi t?hele, et elukas kaevus end ei liigutanud.

Surnud on, ?tles noormees.

V?i surnud! s?distas s?tse. Mis sina, noormees, sellest asjast tead! Ei kurat sure! Kaval on ta. Lamab vene-kooluses, et meid aga v?rgutada. Oi tema tembukesi, issand halasta! Oi tema krutsikuid, taevas hoidku!

Viimaks n?hti ometi, et kurat ei liigutanud. Noormees laskis kivi kaevu. Teine sihiti juba Metsalise p?he. Kuuldus potsak vastu m?rga nahka ja vee sulin. Aga kaugemale ei saadud. Siis toodi j?lle lauluraamat.

Kuni ?htuni seisivad inimesed kaevu ?mber ja laulsivad. M??da s?itja S?lu kaupmees t?usis saanis p?sti ja k?sis ?le aia :

Hei, Saariku rahvas, keda teie lautsile panete?

Kuradit, kuradit, kostis keegi ?le ?la.

Mis sa ?tlesid?

Kuid kaupmees ei saanud vastust. Siis tuli ta ?uue.

Mis teie siin jorutate?

Isa, pojuke

Mis teie jorutate, k?sin ma? Otsekui arust ?ra. Paljaste p??dega sarnase k?lma k?es! Kas ammu olete hulluks l?inud!

Eided ja taadid vaatasivad tema otsa, huuled k?lmalt ja nuhtlevalt kinni pigistatud nagu sinised jooned. Viimaks tungis kaupmees kaevu juurde.

Tule jumal appi! l?i ta kollaseid nahkkindaid kokku. On koera oma kaevu ?ra uputanud ja n??d laulavad nagu surnut kirstu pannes! Mis teie ometi vahite, kui raibet v?lja ei t?mba?

Ei ole raibe, vaid vanakurat ise, ?tles s?tse huulte otsast.

Mis vanakurat! Koeraraibe on see! V?tke meel p?he ja t?mmake koer v?lja!

Eks sa katsu ise t?mmata, kui hing armas pole. K?ll sa n?ed, kuidas kargab n?kku, oi, kuidas kargab n?kku!

Jah, eks kaupmehe herra katsu ise enne t?mmata, r??kis salakavala n?oga vanamees, s?nu p?lglikult poolides, eks katsu enne ise t?mmata, kui teisi k?skima tuleb.

Mis h?da mul teie raipeid kiskuda! Tehke ise, mis s?da soovib, te oinad!

Kaupmees istus saani ja s?itis minema. Taha vaadates n?gi ta, kuidas Saariku ?ues ikka veel salk paljaste p??dega inimesi k?lma k?es l?disedes kaevu ?mber seisis ja laulis.

*

See oli umbes kella kolme paiku p?rast l?unat. Hakkas ju h?maraks l??ma.

Mis ?ige arvate, kui ta t?esti v?lja t?mbame? ?tles Andres. Kaua meie siin ikka n?nda seisame?

Mine t?mba teda kuramust! N?e, S?lu kaupmeeski ei usaldanud! Ja on juba ?kskord ?ks suure suuga ja hakkaja mees.

Ega teist ometi keegi ei karda?

Kes teda hullu siis kartma peaks! lausus vana soldat. Taplesin isegi t?rklasega, ja ei kartnud ?htigi.

Madis, mine too pootsak! k?skis Saariku pereisa.

Pootsak oli varsti toodud.

Kes siis t?mbama hakkavad?

Eks peremees ole ikka p??.

Kus tema, peremees, n??d t?mbama l?heb! h?daldas vana Saariku eit.

Noh, Joosep, eks sina siis l?he?

Joosep vaarus kohe l?hemale, punase nina ja v?risevate k?tega.

Kas elu v?i surm, kas elu v?i surm pomises ta ?ndsaliku naeratusega. Kui tuleb siit ?ra minna, siis mine hik! siis mine risti ette l??mata h?k!

Oeh, ristiinimesed, h?daldas Reet, kus siis Joosep l?heb? On alles lapsukene!

Kui ei, siis ei, lausus Joosep t?siselt ja allaheitlikult ning loksus eemale.

Aga Oriku onu, eks hakka siis sina kinni?

Kuid Oriku onu vastu:

M?telge, ristiinimesed, mul naine ja lapsed. Kuidas need leinama j?tan? Kes neid toidab? M?telge: surma p??le v?lja minna

Aga Taagevere P?rt?

P?rt peab t?mbama, tema poissmees alles! kinnitas kohe Oriku onu, otsekui kivi alt p??sedes.

Ja P?rdil ei olnud midagi vastu vaielda. Ta hakkas, ehk k?ll ettevaatlikult, pootsakist kinni.

Aga Palu pereisa?

Oeh, mis te minust kiusate! Mul puhtad riided seljas! Ei mina l?he! Mis te pereisadest tahate! V?tke esiti ikka sulased ametisse.

Ta j?eti rahule. Selle asemel pandi aga Abritse talu peremees t??le.

Ja siis Paljas?rgi m?lder, eks ta n?ita n??d oma suurt j?udu?

Mis teil m?ttesse tuli! Kuhu mina oma suure kerega l?hen? Ei s?nni ju kaevu l?hedalegi!

Ka tema j?i priiks oma suure k?hu p?rast. Aga selle eest pidi Madis t??le asuma.

N??d vana kroonu-onu.

Mina? Ei mind. M?telge, kuidas ma l?hen? ?leeila kukkusin maha, k?si nikastas, labaluud nagisevad. Kus sa sellega l?hed, et mina t?mbama hakkaksin!

Vahest sa kardad?

Mina kardaksin! Kes seda ?tleb? T?rklasega s?disin ja ei kartnud! Ja n??d peaksin kuradit kartma!

Viimaks ometi leiti kuus meest, kes pootsaki juurde asusivad. Selle kisa suruti Metsalise sisse, aegam??da ja raskelt, k?igil s?da kurgus.

Ja siis hakkas ta t?usema, aegam??da ja raskelt, h?nd sorus, turi l?ikiv, lapp-k?rvad veest n?retades. Korraga kriiskas ?ks t?druk l?bil?ikavalt:

Liigutab!

Ja pauh! langes Metsaline kaevu tagasi, kuna inimesed k?rvale pahvatasivad.

Kas pole p??rane! kaebas Andres. Ei anna ega anna j?rele!

Nad ootasivad j?lle, kuid loom ei liigutanud, ja uuesti hakkasivad nad vinnama. Ja ta tuli, ta tuli, see Metsaline s?gavamast p?rgust, tuli liigagi ?kisti kiljatavate naiste salka.

Eemale, eemale! kisendas keegi. Vaata, kui kargab ?les ja l??b hambad s??remarjadesse!

Kuid loom ei liigutanud ennast.

N?ita tuld! k?skis Andres.

Madis t?stis laterna ?les. Lume p??l jalgade ringis, millede vahelt teravad valguse jooned nagu kiired p?ikesest laiali jooksivad, lamas tursunud, m?rg loom. K?ik kumardasivad tema ?le.

See on hunt! ?tles korraga v?ikene vallakooli laps heleda h??lega.

Kuradi hunt! h??dsivad k?ik ?hest suust.

*

Hirm ajas karvad p?sti! ohkas Andres-peremees ja p?hkis varukatega otsaesist.

Kurat v?tku! Ja tema sunnikas vedeles siin kaevus, kuna meie seda solki jooma pidime!

?k!.. tegi Paljas?rgi m?lder.

?k!.. vastas Sirpiku t?di ja laskis aia najale.

Eks ma ?elnud, et see hunt on ?? ?k!..

Mina niisama, aga kes uskus ?? ?k!..

Kurat v?tku Hundi raibe Kas kodu?lu ka selle veega oli tehtud, kali niisama?..

K?ik ikka sellesamaga

Oeh, issakene Okse t?kib p??le Oeh, aidake H?? ??k!..

Ho ho hoidke otsa eest!..

K?ikide tuju oli halb, v?ga halb.

Viimaks mindi ometi tuppa. Pada pandi tulele ja hakati j?lle lund sulatama.

Andke juua! Kurk kipitab! h??ti igalt poolt.

Kust sa heldene aeg ikka annad! ?hkas Reet. K?ik vesi, mis on, on ikkagi kaevust v?etud. Minge, s??ge lund. Ehk aitab.

Viimaks oli sedav?rd lund sulatatud, et vabarna-teed v?idi teha ja k?lalised omi kurkusid v?isivad puhastada. Jutuajamine l?ks j?lle elavamaks.

Mis n??d siis selle kaevuga p??le hakata? k?sis Andres.

Ei n??d oska minagi ?iget n?u anda, ?hkas Sirpiku t?di. Ei tule muud meelde, kui et peate hundi raipe kaevu viskama ja kaevu kinni ajama. Uue kaevu peate kaevama, muu ei aita.

Aga kuidas sa kaevad talvisel ajal uut kaevu! Ei see n?u l?he.

Kutsuge ?petaja, lausus jumalakartlik Palu peremees. Las tema ?nnistab vett, k?ll siis kaob k?ik.

V?eh, v?i ?petaja! algas vanaema. Kas n??dne siis vana sarnane on? Vana oli ?ige hingekarjane: tuli, ?nnistas maja, et kuradid sisse ei p??seks. Aga kas noor veel seda teeb! Tema noomib sind ennast, et k?ll saab, aga kuradit ei tule noomima. Ei sellest n?ust tule midagi. Uus kaev tuleb kaevada.

Nii n?ib, lausus peremees m?ttes. Tuleval suvel tuleb uus kaev teha, seni aga vett mujalt vedada. Jah, eks need hundid ole majapidamisele kahjulikud k?ll. K?nelemata sellest, et nad lambaid metsa veavad, p?retavad nad sul isegi kaevu ?ue p??l ?ra!

V??rad tegivad minekut. Ei nad tahtnud kauem enam ?ksteist n?ha. M?nel oli isegi veel j?rgmisel p?eval paha elada.

Sirpiku eit s?itis pojaga l?bi lumise metsa. Kaua vaikisivad nad, siis hakkas eit r??kima, tigeda ja sihiseva h??lega:

Eks sa n?e hullu, pole neil milleski ?nne. Joosep joob, Laura sai toona lapse ja n??d kukkus hunt kaevu. Ega see h??d t?henda! K?ll sa n?ed, k?ll sa n?ed! Hoia parem eemale neist. Kes teab, kuidas Leenagagi veel lugu on.

Ja siis l?ks s?it j?lle sohinal, vaikiva metsa vahel. Poeg magas kresla vastu toetades, suur ja t?se kui tala.

*

Sellesama p?eva ?htul kella ?heksa paiku istus Madis saunas k?deva ahju ees ja kuivatas riideid. Ta oli Maarja allikal, mis Saarikult verst eemal oli, vett k?inud vedamas. S??l oli ta soo p??l pimedas l?tte kohale juhtunud ja sisse kukkunud.

Kuidas kondid l?disevad! m?tles ta. H?? oleks n??d tilk viina v?tta.

Ta oli piiritusele, mis vennapoeg t?i, poole vett juurde pannud ja nii paraja viina saanud. Ta v?ttis pudeli nurgast v?lja. Sel silmapilgul astus Joosep Pollaga sisse.

Kes kurat sind siia kandis! kirus Madis ja peitis pudeli selja taha.

Joosep heljus l?hemale, ta haaras Madise k?erandmest omade k?lmade ja niiskete s?rmedega kinni ning sosistas punaseid silmi pilgutades:

Sul on, ma tean. Anna mulle ka. Ma magasin kogu selle aja. Kuidas n??d p??d l?hub! Anna kinnitust!

Tont sinuga! s?litas Madis. Pane v?hemalt uksele taba taha. N??d ma r??pan esiti ja siis saad sina.

Madis t?stis pudeli suu ??rde ja tema kurgus?lm liikus. Joosepi silmad t?usivad ?les pudeli p?hja j?rele nagu kassi silmad p??sukese j?rele, tema niisked silmamunad v?lkusivad.

Korraga hakkas Madis kiruma:

Oh ma lammas, oh ma oinas! Ma segasin ju piirituse kaevu veega!

Ei see v?ikene t?pe t?henda midagi, arvas Joosep, pudeli j?rele luiseid k?sa v?lja sirutades Ega jumala vilja maha v?i visata. Eks me katsu siis.

Ja ta v?ttis tugeva lonksu. Nad r??pasivad m?lemad vaheldamisi. S??l ?tles Madis:

Mul on paha.

0 on mulgi. Aga mis to ost.

P??ritab s?dame all.

O oh, k?ll sa oled ka n?rk ?ks!

Oeh, oeh oo ok!

S?h, v? v?ta kinnitust!

Kuid Madis viskas enese seliti pika pingi p??le, n?ost kollane kui kapsaleht.

Oeh, Jeessukene! hoigas ta, k?tega k?hu ?mber kinni hoides. P?? v?riseb ja k?ht k?ib ?mber. V? v?tku kurat neid huntisid!

Sel ajal lamas Polla ahju kumas, jalad sirgu ja nina v?lja venitatud. Tal oli h?? olla. Ta oli j?lle omades ?ndsates koeraunedes, t?is imelikka loomi ja k?ige avatlevamaid roogasid.

Ta jooksis lumist n?mme m??da j?nese j?lgil. See oli ?ks ise?ralik j?nes, suurem kui k?ik j?nesed, j?neste j?nes, j?neste jumal. Ja tema isegi, Polla, polnud harilik koer: ta oli ilmlugemata korrad suurem, lihavam, tugevam kui k?ik muud koerad, ta oli koerade koer, koerade jumal.

Ta laskis uhket s?rki olemata puude all, ta nuusutas olemata loomade l?hnu olemata j?lgedel.

Kui h?? on olla koer ?ks v??rtuslikum loom kui k?ik muud loomad!





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16