Friedebert Tuglas.

Liivakell





H?maras toas oli nii vaikne, et kuuldus, kuidas tuli tasase sahinaga t?hist petroleumi imes. L??ts kuulatas seda sahinat ja ?ise h??letuse suminat, mis n?gematuna linnuna v?lvi all omi pehmeid tiibu laotas.

Vaikus, vaikus.

Korraga hulus akna taga n?ljane koer aegam??da, ?hetooniliselt, koledalt, hulus, vaikis natukene ja hulus j?llegi aegam??da, ?hetooniliselt

L??tsa s?da tahtis hirmu p?rast l?hkeda. Ta juuksed t?usivad p?? p??l p?sti. Ta t?mbas enese kramplikult kokku ja j?i liikumatult lamama, pale m?danevate r?balate sisse surutud.

Tuli imes tasakesi t?hist petroleumi, imes ja hakkas siis imelikult vabisema, nagu tahi otsast mustavasse lakke h?pata tahtes, ja imes siis j?llegi tasakesi edasi.

Oli kummis v?lvialune t?is kollast udu ja vaikuse suminat. Oli surmani haige inimene, kelle p??s s?gedad m?tted ?ksteisest l?bi p?imides kubisesivad ning siis otsatus t?hjuses kadusivad. Ja ei olnud enam midagi muud.

L??ts n?gi neid haudu, mis ta kahek?mne aasta jooksul p?evast p?eva oli kaevanud. Oli lai org. ?mberringi silmapiiril valendasivad lumiharjased m?ed. All orus mustasivad tuhanded ja tuhanded hauad, ja nii oli org nagu sarra p?hi ilmarvuta aukude hulgaga l?bi puuritud.

Ja L??ts n?gi, kuidas lumiste m?gede k?lgilt mustad leinarongid aeglaselt alla orgu venisivad. Ees k?isivad papid ning kanti surnuid, taga tulivad inimeste tuhanded p?rgade ja palmi oksadega ning laulsivad murelikku leinalaulu, aga ?hus kumisesivad hauakellade hulgad.

Mida l?hemale rongid L??tsale j?udsivad, seda selgemini n?gi ta, et nad aegam??da kokku liitusivad, ja et ei olnudki enam tuhandeid haudu orus, vaid kesk lagendikku mustas ?ksainus suur haud, nii suur, nagu k?ik tuhanded kokku.

Seda hauda olen mina kaksk?mmend aastat kaevanud, m?tles L??ts. Ainult seda ja tervini kaksk?mmend aastat

Kui matuserong haua ??rel peatas, siis n?gi L??ts korraga omas koledas hirmus, et lahtises kirstus tema enese surnukeha lamas, aga tema k?rval n?mmelt leitud k?si. Ja leinajad olivad nende surnute luukered, kelledele L??ts kahek?mne aasta jooksul hauad oli kaevanud. Ning hauakella asemel l?i irvitav surm kahe koolu s??reluuga s?gaval k?minal eeslinahkse trummi pihta.

Hauakaevaja juuksed t?usivad enese matuseid n?hes p?sti. Tema s?da oli hirmust l?hkemas n?hes enese surnukeha tursunud n?gu.

Aga irvitava n?oga surm pidas talle hauak?net:

Sinu k?ht ei ela enam, ei ela ka sina. Maa k?hust oled sina v?etud, maa k?htu l?hed sa j?lle tagasi. Sest ei ole midagi maailmas, mis oleks t?htsam kui kaks-ainus k?ht, t?is k?ht ja t?hi k?ht. K?hu nimi olgu kiidetud n??d ja ikka ja igavesti! Aamen!

Ja luukerede koor hulus haledat haualaulu, ja siis hakati kirstu alla laskma. Aga see l?ks nii aeglaselt ja vaikselt, et L??ts appi kisendada, k?te ja jalgadega vastu tahtis peksa. Kuid keegi hoidis raudsete s?rmedega tema k?rist kinni, rusus maakera raskusega tema rinna p??le. Oli ainult mustav hiigla haud s?gavas orus.

Luukered lasksivad tema kirstu aeglaselt alla hauda. Ja hauakellana k?mises eeslinahkne trumm

Akna taga hulus korraga n?ljane koer pikkam??da, ?hetooniliselt, koledalt

L??ts h?ppas meeletult keerlevate silmadega voodi p??l p?sti. Ta sirutas vabisevad k?ed pimeduses v?lja, nagu p??des midagi kinni kahmata, eemale l?kata.

Tuli oli ?li ?ra joonud, pimedus tule ?ra k?gistanud. Hele kuuvalgus paistis l?bi akna lauale. Raudade varjud langesivad lahtise piibli ja verise k?e p??le.

L??ts istus voodi servale, laskis vabisevad k?ed p?lvedele ja vaatas uimaselt ?le laua pimedusesse. Mees istus ja aeg kulus. Kes teab, kas oli ?htu, kesk?? v?i juba aovalge. V?ib aga olla, et enam midagi ei olnud, mitte midagi.

Pika, pika aja p?rast n?gi L??ts, et k?si piibli p??l end liigutas, t?usis ja vajus ning k??ntega tasaselt paberit rabistas.

Hauakaevaja kahmas higiste k?tega voodi servast kinni ja puuris h??guvad silmad kuuvalguse lapisse. Kaua vahtis ta liikumatuna ja sai alles hulga aja p?rast aru, et n?ljane rotikari k?e vintsket liha luu ?mbert rebis. Piibel kubises mustadest rottidest, nad kiskusivad kuivi sooni ja n?risivad paberit, millesse soojuses sulanud veri sisse oli imbunud.

Tumedal korinal langes L??ts r?balatele. L?bi ta p?? vilksatas metsik m?te:

N??d tuleb surm! Kui k?est ainult luu on j?rele j??nud, siis tulevad rotid minu kallale ja n?rivad n?rivad Ooh, issand, o, Jeesuke!..

Surma valu krambid kiskusivad ta keha kerasse, sirutasivad siis v?lja, murdsivad, v??nasivad, k??nasivad. K?ht t?usis kramplikus valus rinnakappi, soolikaid m??da roomas otsekui pisikene, verejanuline ja tige loom, raudsete k??ntega nahasse l??es.

V?lvialust t?itis hoigamine ja hulumine, v?risev kuuvalgus ja hirmunult laiali jooksvate rottide k??nte krabin.

Surm tuleb! tantsis metsik m?te L??tsa p??s. Tuleb, tuleb, tuleb!..

Ja talle kostsivad ta enese s?dame hoobid kui surma sammud, kes l?bi musta laane kui s?gisene linnuk?tt tema poole tuli. Tuleb, tuleb, tuleb ja miski ei p??sta ?ra tuleb, tuleb, tuleb ei viivita, ei kannata Inimene sammub laane rada m??da, kahel pool k?rval on k?rge mets, aga selja tagant kostavad surma sammud. Ei julge taha vaadata, ei julge seisma j??da. Ees l?peb rada, metsa mustavad seinad l?hevad kokku, aga selja taga kostavad surma sammud: tuleb, tuleb, tuleb

L??tsa p??s tantsis meeletu m?tete kari s??ritantsu ja surmahirm m?ngis tantsu muusikat:

Sureb ?ra, kaob ?ra! Mustadest nurkadest tulevad rottide parved, et pidada pidu tema elutu korjuse ?mber ning juua tema hanguvat s?dameverd!

Sureb ?ra, kaob ?ra! Aga p?rgus tantsivad kuradid teda ootes ja taevas laulavad inglid, ning kuni kuraditeni kostab inglite laul.

Sureb ?ra, kaob ?ra! Aga must on ees ja must on taga ja must on taevas ja p?rgu ning maa!

Aeg l?ks. Kes teab, kas oli ?htu, kesk?? v?i juba aovalge. V?ib aga olla, et enam midagi ei olnud, mitte midagi.

Korraga vilksatas viimne vihane m?tte s?de l?bi L??tsa p??:

Aga ?petaja tema hauale r??kima ei tule! Maha maetakse ta alla aia ??rde lohku ja tema hauda tuleb vesi. Tema haua kalm langeb sisse ja umbrohi ajab selle p??l kasvu. Kui kevadel surnuaia p?ha peetakse, siis ei kuule tema palve s?nu. Ja kui kord viimnep?ev tuleb, siis on tema haud nii paksu v?sa all, et isegi ingli pasuna h??l tema k?rvu ei kosta! Tema j?etakse magama, kui k?ik ?les t?usevad!

Kaksk?mmend aastat oli ta haudu kaevanud, aga enesele ei olnud veel j?udnud kaevada!

Ta t?usis meeletu m?ttega ?les, et enesele hauda minna kaevama. K?rgele m?e p??le, surnukambri l?hedale kaevab ta selle, s?gava ja avara, kus oleks ruumi puhata! Kui ei ole kogu elust enesele muud saanud, siis oleks ometi oma haudki!

Korraga n?gi ta, kuis mustavad rotikarjad p?randat, seinu ja lage m??da tema poole roomasivad, aeglaselt ja h??letult, nagu mere lained, mis madalal m?hinal ?le liivase laiu l?hevad.

S?gava korinaga langes ta maha.

Akna taga hulus n?ljane koer.

* * *

Vaiksed ?htu ehad, taevas t?is pehmet purpurit ja uduloorid metsaj?rvede kohal Ja ??d sumedad, pimedad, t?is v?risevate varjude m?ngu ja helkivaid t?hti mustade metsade kohal Ning j?lle uued koidud ja uued kuldsed niidid taeva pilvedel

Kuid kuule, mu v?ikene s?ber, kaugelt kostab muusika, kurb ja ?hetooniline, kaugelt kostab muusika! On juba ?htu eha, taevas t?is pehmet purpurit, ja ?htu ehas ning taeva pehmes purpuris tuleb lagedale must munkade rong ?htuse vilepilli kurval saatel.

Ah, minu v?ikene s?ber, seda pilli tunnen ma, kurba, ?hetoonilist! Olen kuulnud kaua seda, on kostnud ta mulle l?bi k?ikide muusikate kui igatsus, kui manitsus, kui kauge h??deh??l:

On ?htu eha, on ?htu eha! Taeva pehmes purpuris on tulemas mustade munkade rong ?htuste vilepillide kurval saatel!

1907.

IV

HUNT

See oli kolm p?eva enne j?ulu, kell kaksteistk?mmend ??sel.

Pilved olivad ?hukest kuiva lund k?lmanud hangedele raputanud. ?ksikud t?hed loitsivad ?le tuhkvalge maa.

Saariku talu koer Polla jooksis talu tagamaadel j?nese j?lgi ajades. Tema terav nina riivas maad, karvad tema kuklas olivad p?sti, ja ta v?ristas k?lma p?rast nahka omal seljal ja kintsudel.

Paar korda juhtus ta metsavaraste juurde. Need jahmatasivad p?sti, ja saag langes k?linal maha.

Vahel l?henesivad j?nese j?ljed majadele. J?nes oli k??risid ja keerusid teinud, ?le hangede ja puhmaste h?ppanud, ?unapuu koort maitsnud ja j?lle metsa kadunud.

Polla s?rkis metsa s??ti m??da, mitmed j?ljed jooksivad ?le ta tee, ?hk oli t?is loomade l?hna, kuid ta p??dis omast kinni hoida. Tema nina valis agaralt l?hnade ja j?lgede keskel.

Ta tegi ringisid lumiste kadakate ?mber. Jahune lumi t?usis ta rinnuni, ta lahmis k?ppadega selle sees, tema nahk l?ks m?rjaks, ja ta laotas omakord enda koerahigi l?hna laiali.

Kui ta parajasti j?nese j?lgede j?rele n?mme lumist rinnakut m??da ?les t?usis, tundis ta ?kisti p?rituult v??rast ja v?igast l?hna. ?mber p??rdes n?gi ta hunti tema j?lgi m??da j?rele laskvat, ammuli hammastega ja p?sti karvaga.

Ta pani jooksma, tulisel kiirul, surma hirmus, j?ttes j?nest ja k?ike muud sinna paika. Hunt aga tuli hambaid l?gistades ta j?rel, hallina tombuna tuhkses lumes.

Kumbki oli h??letu, ainult vereh??l ja h?imuviha oli m?lemale selge ilma k?ige muuta. Nad vajusivad edasi, nii et lumi ?le p?? lainetas.

L?hemale j?udis hunt, aga l?hemale j?udis ka Saariku talu. Koera s?da oli l?hkemas hirmust, s??l, s??l, inimese juures leiaks ta kaitset!

Ta j?udis v?ravani, kuid lumi oli augu, kust Polla sisse ja v?lja k?is, kinni tuisanud. Ta jooksis meeleheites siia ja sinna, haledalt vingudes.

Hunt l?henes, lume hang t?usis. Polla jooksis ?les hange harjale, tegi meeleheitliku h?ppe ja veeres siis huluvana kerana kambri ukse ette.

S??l vaatas ta taha. Aia nurgas mustas lumehangest piiratud kaevu nelinurk, hunti polnud n?ha, aga kaevust kostis sulin ja tasane urin.

Siis l?i Polla k??ned huludes kambri uksesse. Hulga aja p?rast tuli unine peremees, vana Saariku Andres v?lja, aigutas, s?gas kuklatagust ja laskis koera rehe alla.

Polla lamas keras p?hu p??l ja n?gi painajalikka unesid: ?hk oli t?is j?neseid, nad h?ppasivad ja l?ivad kepsu, lumivalged ja pehmed kui padjad. Siis muutusivad nad ?kisti huntideks, l?ugade loginal jooksivad nad ?hku m??da tema j?rel.

Peremees kuulis koera vinguvat ja urisevat, ta k??nas teise k?lje ja ?hkas: Oh, oh, kurjad ilmad, pole sel lumel otsa ega ??rt!

Viimaks uinusivad m?lemad rahulikus unes, nii Polla p?hus, kui peremees oma naise k?rval. Aga kolmas, kes kaevus k?lma vee sees surmaga heitles, ei m?telnud magamise p??le.

*

Saariku omad olivad k?ik jumalakartlikud inimesed, ?ks kristlikkude viisidega rahvas, v?ljaarvatud ainult sauniku seitsme-aastane poeg, kes, enne veel kui r??kima oli ?ppinud, juba tule peremehe heinasaadu pistis.

Saariku pere oli suur. Eesotsas seisis vana Andres, viiek?mne-aastane, laiade ?lgadega rahuliku, kurva n?oga mees.

Siis tuli perenaine Reet, s?damlik ja h??, paks ning ?hetav, ja peremehe ema, vana mullakarva inimesekr?bu, k?gisevate kistavartega.

Siis Andrese seitsmeteistk?mne aastane poeg Joosep ja kaks t?tart, Leena ja Laura ning Laura kahe-aastane poeg.

Siis sulane Jaan Talas, Laura peigmees, ja saunamees Mats ning tema vend Madis.

Siis veel Matsi v?leda keelega Anu ja kaks poega, Jaagup ja Ats punaste p?sti juustega ja laiade k?rvadega poisid.

Nii suur pere, ja k?ik elasivad k?ige suuremas s?pruses koos. Jumalukene, kus seda mujal n?htud!

Jumalakartlikud olivad, nagu ?eldud, k?ik. Kevadel, kui kari esimene kord v?lja lasti, vedas vanaema risti lauda uksele, kobistas karvakapukate ja villatupsukeste kallal ning pomises karja saates:

Metsa intu, metsa untu, metsa ?rtu herrakene, metsa heldene emanda, metsa kuldane kuningas,

v?ta hoida minu utte, v?ta kaitsa minu karja!

P?rast seda ei usaldanud vana kuri enam m?nel ajal oma nina Saariku karja pista. Liiga k?va oli kaitsev?gi, otsekui tuli l?ikas see ta jumalavallatu luisse ja liikmetesse.

Kord oli sauna Anu n?inud, kuidas kuri lauda kallale kippus. Esiti oli ta ?ige julgesti v?ravale l?henenud, siis oli ta aga enese ?kisti kerasse t?mmanud ja haledalt vingudes metsa pununud.

Ka muidu olivad Saariku inimesed usklikud. Perenaine Reet ja saunanaine nutsivad alati suure h??lega, kui vana soldat koolimajas piiblit luges.

Ainult Laura oli omal ajal v??ratanud. Inimene on n?rk, kuhu sa p??sed kiusatuse eest, tema leiab su k?ll laanes, k?ll heinamaal ?les, ise?ranis aga siis, kui ta juba majas elab.

Kuid inimesele, kelle sees kuri elab, peab ka andeksandma, kui ta kurja enesest lubab v?lja ajada. Ja sulane Jaan Talas j?i vanaviisi sulaseks.

M?nus mees oli vana pereisa Andres Eenok ise. Ei tema kannatanud t?hja juttu, armastas ikka l?hikest ja t?sist vastust.

Perenaine Reet oli h??dus ise: oh, kuidas tema sandikesi ja lesknaisi vastu v?ttis! Andis ikka, mis k?ep?rast juhtus olema: liha, villu, soormaid tanger, leiba, kartulid, raha ja muud, et aga t?tred mehele saaksivad.

Ja et keegi lapsi ?ra ei teeks. N?e, poja Joosepi p??le oli keegi kurja silmaga vaadanud: ei saanud ega saanud enam viinast lahti!

Ka Saariku eluruumid tunnistasivad, et siin jumalakartlikud inimesed elasivad: igasse nurka ja seintele olivad jumalas?na lehed liimitud, inglite ja tallekeste piltidega. Ei siin olnud v?rvilisi paberilipakaid k?iksugu ilmaliku jumalavallatusega n?ha.

Ja l?ve sisse oli hobuseraud naelutatud, et kuri jalgupidi kinni j??ks. ?he s?naga, k?ik n?itas, et siin jumalakartlik rahvas elas.

Kukk laulis kolmat korda. See t?hendas, et paras karja talitamise aeg oli.

Saunanaine Anu ajas k?hides vana lambanahkse kasuka selga ja mehe rasked Vene saapad jalga. Siis l?ks ta kambri ja ?ratas Leena ?les, kes omakord Joosepi voodist v?lja kangutas.

Joosep oli ?htul surnuaias vallavaesele hauda kaevamas olnud ja tilga viina saanud: oh, kuidas ta p?? huugas! Seda ilma elu, seda ?nnist ilma elukest k?ll!

K?lma k?es v?bisedes v?tsivad Joosep ja Leena toobri ?lale ning astusivad alla kaevu poole. Anu l?ks ao-videvikus ees, tema kasukas kobises ja lumi rudises.

Ilm oli pehmev?itu, ?mber ei olnud kinni k?lmanud. Parajasti tahtis Anu pangi alla lasta, kui kaevu p?hjast vee sulin kuuldus.

Vist kukkus j??t?kk sisse, m?tles Anu, kuid j?i ometi kuulatama. Alt kostis pikaldane urin vastu.

Issa, pojuke, p?ha vaimuke! kiljatas saunanaine ja h?ppas tagasi, kuid l?i p?? vastu toobrit, millega Joosep ja Leena p?rale olivad j?udnud.

Issand halasta! karjatas ta, m?lema k?ega p??st kinni haarates. Viimnep?ev on k?esl

Mis s??l on? k?sis Joosep, kes lume rudina p?rast kaevu urinat ei kuulnud.

Oh, issand heida armu! Viimnep?ev on k?es! Oh, Jeesuke, oh, Jumalukene! P??sta meid patuseid! Oh sina p?ha tallekene!

Mis s??l ometi lahti on?

Kaevust kuuldus ?kisti j?lle sulin ja kange urin. Toober kukkus kolinal maha.

Viimnep?ev on tulnud! Oh sina jumala kolmekordne heldus ja vereleping! Vanakurat on ahelad l?bi n?rinud! N??d ta tuleb ja neelab maailma alla! Oh sina issanda heldus! Oh sina taevane ?ralepitus!

Seni olivad k?ik paigal seisnud, n??d aga jooksis Anu sauna juurde, aga Joosep ja Leena m?ele. Anu ehmatas oma mehe ja Madise luist ning lihast l?bi l?ikava kisaga ?les.

Mis on? h??dis Madis istuli karates.

Oh sina p?ha vaimukene, p?ha ristikene, p?ha tallekene !

Mis p?ha ristikene ja tallekene?

Oh sina issanda heldus !

Mis, kurat?

Saatan on ahelatest lahti! Viimnep?ev on v?ljas!

Mis viimsep?eva lori see siis on?

V?eh, missugust hirmust s?na tema veel tarvitab! Ju inglid laulavad ?ue p??l, ja tema veel vannub! Jeessukene, Jeessukene !

Inglid? Vai inglid! jahmatas Mats. Anu, anna mu saapad!

Ta kobistas tulise rutuga saabaste kallal, kuna Madis alusp?kstes ja palja jalu v?lja kargas. Kaevu ??rde oli juba m?erahvas kokku jooksnud.

V?i vana kuri ise lahti! ?hkas perenaine k?sa kokku pannes. V?i ju lahti! Kas temal hullul aru v?i otsa on!

Ei ole vana kuri, m?mises vanaema. On ikka koduk?ija, p?ris koduk?ija.

Tema oli k?ige vanem inimene peres. K?llap tema teadis: oh sa heldekene, ei olnud otsa ega ??rt neil koduk?ijatel ja luupainajatel, kes teda elu ajal olivad vaevanud!

Mis s??l siis ikka on! lausus peremees Andres. M?ni vasikas on kaevu langenud, ja nemad karjuvad kui meelest ?ra!

V?eh, v?i vasikas! r?kkas saunanaine. Mis tema ka ?tleb: vasikas! Peremehekene, ?tlen ikka viimsep?eva palge ees, et ise oled vasikas, kui nii k?neled. Kust vasikas siia sai? N?gin ise, missugune metslane see on: silmad p??s kui laternad ja hambad , oh sa jumalukene, oh sa p?ha tallekene !

Korraga kuuldus j?lle l?bil?ikav hulumine ning sulin otsekui suurte vete liikumine. K?ik langesivad n?ost ?ra.

Reet, Reet! kisendas Andres-peremees. Mine, jookse, too lauluraamat!

Varsti oli lauluraamat toodud. L?bi hommikuse videviku kostis hale laul Metsalise haleda hulumise saatel:

Avita, Jeesus, et v?imust v?i saada, kae, kuis pimedus t?kip mo p??l, otsip mo petta nink kahjo mull saata, ega k?ll asjanda p?rguriik t??l!

Kurat mo kavalast kiusata n?vvap, s?glata, rikku nink kurvasta p?vvap.

Iga reaga j?i koduk?ija ikka vagusamaks ja vagusamaks. Ja kui laul l?ppes, l?ppes ka viimne vee sulin kaevu s?gavuses.

N??d alles juleti laternaga kaevu ?le kumardada ja s?gavusesse vaadata. V?ikene tulek?be valgustas vaevaliselt ?lemast k?lmanuid rakkeid.

Siis lasti kardne lamp ?mbris alla. Ta paistis kui ?hmane kuu l?bi halli udu, seinad mustasivad, all v?lkus pime vesi.

Juba kadunud, kinnitas vanaema p?halikult. Ei tema kestnud jumalas?na.

K?ik ohkasivad otsekui koorma alt p??stes. Ja j?lle kostis l?bi hommikuse vaikuse laul:

N??d ristirahvas r??musta

Hommikuse ao-une ajal rakendas Madis hobuse ree ette, veeretas veevaadi p??le, v?ttis Anu ?hes ja s?itis teisele talule vett tooma. Oma kaev oli p?retatud, selle vesi oleks v?inud loomadele paised selga ajada.

Kruubi peremees seisis parajasti kesk ?ue, k?ed tondinahast p?kside taskus, kui veevedajad p?rale j?udsivad.

Noh, Saariku rahvas, vett vaja? k?sis ta, kui vaati n?gi.

Jah, vett. Ega teil ometi omal v?he ole? vastas Madis.

Vaata imet, v?i neil vee puudus, ?tles j?llegi Kruubi peremees. Teil kaev ometi madala maa p??l. Olivad ka pehmed ilmad: lumi sulas veel kuni eila ?htuni. V?i neil ei ole vett!

Vett on k?ll, kuid vana kuri segas ?ra.

Kuidas: vana kuri segas ?ra?

Oh sina heldekene, Kruubi peremees ei teagi siis veel, mis ?nnetus meil t?na oli! hakkas n??d Anu jahvatama. Oh sina heldene aeg! Oh sina Jumalukene !

Mis siis oli? imestas Kruubi peremees. Ma ei saa ikkagi veel aru.

Kurat k?ib ilma m??da. Oh sina issanda heldus! Kurat l?ks meie kaevu

Ei olnud see kurat, ?iendas Madis. Oli ikka koduk?ija. Ega ta muidu oleks n?nda vingunud.

Jah, Jumalukene, koduk?ija l?ks meie kaevu. Oeh, Jeessukene! K?ll meie ehmatasime! Arvasime, et viimnep?ev tuleb.

No ja siis?

Hakkasime laulma, nii ?ragi kadus. Eks see koduk?ija olnud ikka T?ru vanamees, kes muu!

Kruubi peremees kuulas, suu ammuli. Siis segas end Madis Anu jutu voolu vahele: No kuidas siis veega on?

Ah veega v?i? p?ris Kruubi peremees ja s?gas kuklatagust. Ei meilt vett saa. Meil isegi puudus. Kaevu p?hjas ainult kamalu t?is muda.

V?i ei saa! viskas Madis k?ega. Ega siis midagi teha pole. Tarvis aga s?ita. Viitsimegi k?nelemisega palju aega ?ra. Anu, no kobi aga p??le.

Madis p??ras hobuse ?mber ja s?itis ?uest v?lja. Kruubi peremees j?i vahtima, k?ed p?ksitaskutes ja suu ammuli.

Tee p??l pidas Madis hobuse kinni, p??ras p?? Anu poole ja k?sis:

Mis sa siis n??d arvad teha? Ega ilma veeta koju maksa minna. S?idame ?ieti K??rule. Neil kaev all orus, ei neil vee puudust ole.

K??rule oli Kruubilt versta poolteist.

N??! Mis sa magad!

Lumi rudises ree jalaste all. Koitis hommik.

Viimaks j?udsivad Madis ja Anu K??rule. ?ues polnud kedagi n?ha.

Kas hakkame kohe vett t?mbama, v?i l?heme k?sima ka? arutas Madis ja astus kambrisse.

K??ru pere oli hommikust v?tmas.

Tere, ristiinimesed! tervitas Madis.

Noor peremees t?stis p??d.

Tere, tere, vastas ta. Noh, mis Madis siis kuulutab?

Tulin vett paluma, vastas mees.

Kus toop on? Madis tahab juua.

Ei ma taha juua, tulin vaadiga vett viima, seletas Madis.

Istu siis, soenda keha, kuhu sul rutt. Pole aega istuda, eit ootab hobusega v?ljas.

Kust sa siis nii ?kki eide v?tsid? Olid ikka p?line vanapoiss.

Polegi minu eit, on venna oma.

Vaata, vaata, v?i venna naisega! K?ll sa, vanamees, oled aga kaval! naeris K??ru peremees ja t?mbas k?ega ?le suure, noore n?o.

V?i siis vett tulid otsima? Kas oma kaev kinni on k?lmanud?

Paha vaim solkis ?ra

Mis lora sa ajad? pahvatas peremees. Mis paha vaim?

Jah, paha vaim Teie, noored inimesed, ei usu Oeh, k?ll ehmatas t?na hommikul ?ra!.. Oli p?ris koduk?ija

Mis naiste lora sa n??d ajad! Vana mees, aga varsa aru. Mine koju ja v?ta rahuliku meelega kaevust vett. Paha vaim pole mitte kaevus, vaid sinu p??s!

Ei v?i omast kaevust v?tta

Vanamees, pea suu! Sarnase jutuga ?ra tule minu majasse.

Oeh, oeh, noor inimene! Kui terav! V?i n??dne sugu siis midagi usub. Oeh, kui ise s??l oleksid olnud, k?ll siis r??giksid teisiti. Ei ole n??d enam vanade austust. Ei usuta enam nende s?na. Oeh, oeh!

No kui sul paremat ei ole ?elda, siis mine sinna, kust sa oled tulnudki.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16