Friedebert Tuglas.

Liivakell






EESS?NA

Sellest ajast, kui osa neist lehek?lgedest esimene kord ilmus, on k?mme aastat kulunud.

Lehitsedes uuesti tolmavaid ajalehti, raamatuid ja koltunuid k?sikirju, lugedes j?lle neid ridasid, mis kord nii tuttavad ja omased on n?inud, ?llatab imestus omade maitsete, interesside ja v?imiste muutumise, vahetumise ja, ma tahaksin loota, edenemise ning kasvamise ?le.

See maailm, mis siin avaneb, n?ib nii kaugel olevat, et teda isegi t?ie erapooletusega arvustada v?ib. Ta ei ?rata enam seda piinlikkust, mis temast vahest veel pooles kauguses olles kahtlemata hinge riivas. Neid t??sid ja nende autorit v?ib selle eess?na kirjutaja isegi otse nagu v??raid t??sid ja v??rast isikut t?helepanna h??tahtliku arvustuse ning arusaamisega.

Need on t??d koolipoisi p?lvest ja esimestelt r?ndamise aastatelt.

Kui kerge oli tosina aasta eest kirjutada! Kui nobedalt jooksis siis sulg paberil p?rast koolit?id, ?htu hilja, ??d l?bi, kuni koiduni! Kirjutada kaksk?mmend, kolmk?mmend lehek?lge ?he ?htuga see ei olnud sugugi raske. ?kski aine ei tundunud siis ?rav?itmatuna, ?kski probleem liig keerulisena. Probleemisid nimelt ei olnudki! Ei tuntud veel ?htki takistust teel, ?htki kohustust enese p??l.

Kui palju on sellest ajast muutunud! N?ib, nagu muutuks elu ja kunst nende tundmisega ikka s?gavamaks, ikka saladuslisemaks, ja silmapilkudel viirastab see aeg, mil nende saladuslik p?hjatus avaneb ja usaldus nii luua kui ka elada kaob.

K?ik voolud, k?ik metodid, k?ik stiilid on siin edustatud, alates idealistlisest kodu-romantikast ja miskisugusest talupoja-humoristikast, realismist ja naturalismist, kuni uusromantismi ning s?mbolismini.

Ainult m?ned ?ksikud neist t??dest on p?rit sellest ajast, mil autorile aine seesmine, s?mboliline luule ja s?na salap?rane ilu selguma hakkas, ja ta aegam??da edenedes ?kisti t?etundmisele tuli, et k?simus luulest, k?simus kunstist t?epoolest ainult fantasia-k?simus on.

On t?hised vaidlused voolude ja stiilide ?le.

?eldagu ainult, kas ?hel kirjanikul on fantasiat fantasiat aine valikus, ideedes, kompositsionis, stiilis ja keeles, ja ollakse k?ik ?elnud. Sest k?ik ained, k?ik ideed, k?ik stiilid on huvitavad, kui nad aga uued ja v?rsked on, kui nad meile uusi v??rtusi n?itavad, meid ?llatavad, imestama panevad.

Et uueni t?etundmiseni tulla, selleks peab paljust endisest lahti ?tlema, palju uut tundma, uuel viisil tundma, s?gavamalt tundma. Nende ridade kirjutajale isiklikult olivad need sisaldusrikkad, palavikulised, vahel koguni ahastuslikud ajad.

Ja, v?ib olla, sellep?rast on tolle aja t??des palju isiklikku, liig palju isiklikku. See aga on ebavoorus kunstnikule, v?hemalt proosakirjanikule. Kuid tol ajal ei olnud veel selgunud see elementarne t?de, mille Oscar Wilde nii selgelt on formuleerinud: Kunsti avaldamine ja kunstniku Varjamine, see on kunsti ?lesanne.

?he kirjaniku noorep?lve t??d v?ivad aga huvitavad olla nagu isiklikud materjalid.

Nad v?ivad vahest n?idata neid allikaid, milledest tema loomise-l?tted voolavad. Nad v?ivad ka paljastada neid valusaid vastolusid, neid ahastusi ja v?itlusi, millede pinnal s?nnivad vahest kirjaniku k?psema ea ?rnad id?llid, vaiksed pastoralid ja romantilised unistused, siis, kui osatakse juba end ja oma kunsti valitseda.

Loomulik, et sarnaseid kiireid ?leminekuid l?bielades, alalise muutumise ja murdumise alune olles, t??d ?htlased, sama-metodilised ja sama-stiililised ei v?i olla. Mitte ?ksi, et t??d ?ksteisest lahku l?hevad, otsekui ise autori kirjutatud on; vaid nad on ka iga?ks eraldi tihti ebaj?rje-kindlad oma metodi ja stiili poolest. Nad v?ivad ebaloogilised oma probleemi k?sitluse ja ebas?mmetrilised ning fragmentarsed oma kompositsioni poolest olla. Nad v?ivad tihti lihtsalt katked, skitsid, katsed olla, ilma valmis t??de n?uete avalduseta.

Siin kohal avaldatud kolme fragmendi kohta olgu ?eldud, et need romanid, milledest katked p?rit, kui mitte k?ik t?ielikult, siis v?hemalt suuremas osas valmis on olnud. Kuid nende kirjutamisel selgusivad harilikult t??de ideelised v?i kompositsionlised n?rkused, ja t??d j?ivad kas l?petamata v?i, kui nad ka valmis olivad, avaldamata. Need olivad t?sises m?ttes kirjanduslikud harjutused, ?peaja katsed.

Leian tarviliku olevat selle p??le t?helepanekut juhtida, sest et meie nooremat kirjanduslikku p?lve m?stifitseerimises, meelega katkete kirjutamises on s??distatud k?llaltki ettevaatamatult ja ?lekohtuselt. Ma arvan, ka teiste poolt avaldatud katkete s?ndimine on ?levalpool kirjeldatud laadi olnud: autori edenemine on liig rutuline olnud, t?? on valmimisel alguses kavatsetud raamid murdnud.

Iseenesestki m?ista, ei ole autor, omade noorep?lve t??de vastu ka k?ige v?hen?udlikum ja h??tahtlikum olles, kaugeltki k?iki kord ilmunuid t?id avaldada v?inud, k?nelemata juba ilmumata t??dest. Viimastest oleks palju sarnaseid vol?misid saanud! Igatahes ilmub k?esoleva kogu sisust ligi pool esimene kord.

?kski neist neljastk?mnest t??st, mis siin avaldatud, ei ole omas algup?rases kujus. Parandada on aga ikkagi ainult sellel sihil ja selle kunstimetodi poolt m??ratud raamides v?idud, mis k?esoleva t?? kirjutamisel kord maksvad on olnud.

Suuremas osas on need liig kauged, liig v??rad v?ljad, milledel liigutakse. Oleks eksitus, neis v?hen?udlikkudes t??des neid kunstilikka p?hjusm?tteid l?bi viima hakata, mis praegusel silmapilgul maksvateks tunnistatakse. See v?iks ainult stiililistele kompromissidele viia.

Oma noorep?lve t??de avaldamisega tahaks autor miskisuguseid piirisid oma produktsioni ?mber t?mmata. See on ?ieti miskisugune arve ?iendamine iseenese ja oma minevikuga. See on vahel koguni k?ttemaksmine iseenesele ja omale minevikule.

Need lehek?ljed on inimlikud dokumendid. Nad tunnistavad, kuidas mitte ?kski meist aja ?hiskondlistest ja kunstilistest h??ltest vaba ei ole, ja ilmuvad veel ?hena t?endusena igavesele k?ige-muutumise-seadusele. Nad on osa inimese elust, ja sellep?rast peaks neil osaltki ?igus elu p??le olema.

Parisis, mai kuul 1913.

I

ASUJA

Enne oli siin ainult p?line mets kohisenud, mille s?damesse harva elava inimese jalg puutus. K?mnete verstade kaupa venis metsik laan pimedate padrikute ja samblasoodega, kuhu suuremad loomadki ligi ei p??senud. Pikajalgsed kured elasivad siin, ?ksikute soosaarte p??l ehitasivad nad pesi, kevadest kuni s?giseni p??dsivad nad madalas vees sulistades konnasid. Suures arvus ilmusivad siia nepid, koovitajad, metshanid ja pardid, et s?gisel j?lle pikas reas halli taeva all l?una poole lennata. Paksus kuuse padrikus oli hundipaari pesa. Eemal soodest ja j?rvedest, l?ngi langenud m?nna mehiste juurte all elas laisk mesik?pp oma vanaduse p?ivi.

Metsa omanik ei tuletanud oma omandust palju meeldegi. Kord oli m?isavalitseja temale ?elnud:

Tarvis oleks seda metsa v?hendama hakata. Saaks puud, saaks p?llumaad.

Vana m?isnik oli k?ega visanud:

Ei maksa. Ei tasu vaeva ja kulu. Las j?reltulejad teevad.

Ja vanaviisi kohises mets pehmel sui ?htul ning m?hises s?gise tormisel ??l. Iga p?ev t?i selles ??retus laanes suuri muudatusi: tuhanded ja sajadtuhanded taimed ning loomad siginesivad, s?ndisivad elule, v?rsusivad ja kasvasivad, tundsivad nooruse kiresid kuumadel kevade ??del lauldes ning ?itsedes, kuni j?lle oma meheea ?le elasivad, vananesivad, k?dunesivad, langesivad ning surivad. Kuid nende kaduvate asemele asusivad kohe tuhanded ja sajadtuhanded uued, ja nii m?nedki aastak?mned ning sajad ei olnud siin muudatust tunda. Igal kevadel kattis metsaalust noor rohi ja puud l?ksivad lehte, s?gise tuul kandis need j?lle ?ra, ja uuesti hulus talvine tuul metsas, kandes m?nna ja kuuse okkaid ?hest laane otsast teise. ?kski uus ja v??ras h??l ei pannud ?hku v?risema. Vaikus kuulas vaikust, vaikus ajas vaikusega juttu, kuid vaikus ei s?nnitanud h??lt, vaid ainult vaikust.

Jaak oli juba enam kui nelik?mmend aastat vana. Juba kaksk?mmendviis aastat oli ta m?isat orjanud. Tema k?ed olivad krobalised ja otsaesine kortsus. ?ra oli kadunud puna ta p?skedelt ja r??mus meel ta silmist. Kinnine oli tema s?da ja kasin tema k?ne.

Kuid mida v?hem ta r??kis, seda visamini haudus ta omi m?tteid. Palju tal neid ei olnud, kuid need olivad tema omad. Kui ta v??ral v?ljal rasket t??d tehes ?ra oli v?sinud ja silmapilguks p?llupeenrale istus, kohe valdasivad need m?tted teda m?tted omast nurmest. Hommikul aoajal ning ?htul eha eel norutavate m?isa h?rgade j?rel tammudes m?tles ta selle nurme p??le. Ja ?htuti, kui ta s?ngi heitis ning vaiba ?le p?? t?mbas, siis unistas ta oma kodu ?le.

Ta n?gi, kuidas ta raendikul k?ndusid kaalus ja s??rdu p?letas, kuidas karu?kke ?le k?ndude ja kivide k?is, kuidas idanevad seemned k?tismaasse langesivad ja kasvama hakkasivad, kuidas siis vikat vilja sees vihises ja sirp sihises, kuidas koodid kopsisivad ja puhtad, rasked terad l?bi sarra rehealuse p?randale varisesivad. Ning ta suikus, silmade ees v?ikene kollane maja v?risevate haabade vahel lagendiku serval.

Kuid tema polnud ainult unistajaks s?ndinud. Ju lapsena teadis ta, et uni ei anna uuta kuube, magamine maani s?rki. Aastate jooksul oli ta kopika kopika p??le ning rubla rubla k?rvale pannud, ja kui ta neljak?mne aastane oli, siis oli temal kirstu p?hjas vana villase suka sees kakssada haljast h?berubla. Salaja iga v??ra silma eest luges ta neid h?maras toanurgas ja kuulas, kuidas h?bet?kid langedes helisesivad ja k?lisesivad. See pani ta s?dame kiiremini tuksuma, ja talle tundus, nagu oleks seda raha l?pmata palju olnud, nagu j?es, mis h?bedat jookseb.

Jaak palus ja sai enesele t?ki maad metsa s??dil. Kuid selle lapi eest pidi ta veel paar aastat m?isat ilma palgata teenima.

Noh, saame n?ha, kuidas sina s??l metsas elama hakkad, oli m?isavalitseja lausunud. M?isa t?? teed sa k?ll ?ra, aga kas sul julgust on metsas elu alustada, seda ma ei usu.

Eks ma katsu, eks ma katsu, oli Jaak pomisenud.

Ei ma t??d karda. K?ll mina murran, kui aga koht on!

Ja vaikselt teenis ta need lunastuseaastad ?ra.

Tihti n?givad teised t??lised, kuidas Jaak laup?eva ?htuti p?rast pikka p?evat??d metsa poole hiilis. V?simust m?rkamata l?ks ta mitme versta kaugusel olevale lagendikule, laskis seljaga vastu noore haava t?ve ehk heitis murule maha, p??ras palge taeva poole ja hakkas uue kollastest palkidest maja p??le m?tlema. Ja kui ta p?rast kesk??d ehk enne hommiku koitu koju tagasi tuli, siis pomises ta iseenesega r??kida, ja teised n?givad ta palge otsekui ?raseletatud olevat.

K?rsitult ootas ta aega, mil m?isa t??st lahti saaks ja oma terava kirvega padrikusse v?iks asuda.

Ja aeg tuli. Jaak palkas k?last vanamehe, viskas leivakoti leiva ja silkudega ?lale, heitis teise ?la p??le kirve ning kadus n?dalateks metsa.

Varasel kevade p?eval, kui veel lumehanged metsa all valendasivad ja n?gusid lobjak ja j??tus t?itis, ?rkas isahunt ehmatanult hommiku unest ?les. L?mitades hiilis ta kuusepadrikust v?lja, et selgemini neid imelikka h??li kuulda, mis eemalt kostsivad. Ettevaatlikult astus ta l?bi v?sa ja l?henes v?ikesele lagendikule. Ehmatanult j?i ta seisma, pistis p?? kadakap??sast v?lja ja n?gi imestades, kuidas kaks uut elukat, kellesuguseid varem metsas polnud n?htud, p?lise m?nna t?ve p??le tagusivad, nii et laastud lendasivad. Korraga k?ikus m?nd hundi silmi ees, taarus, vaarus, tudises p??laest jalatallani ning vajus siis hirmsa k?rina ja raginaga l?bi puhkeva haava salu k?lmetanud maa p??le. Hunt punus nagu kiil metsa, taha vaatamata.

Aga kirve hoobid kestsivad edasi. Uudishimulikult tulivad loomad lagendiku servale, k??nitasivad omad p??d p??sastest v?lja ja imestasivad selle ?le, mis lagedal s?ndis. Siis pistsivad nad omad ninad ja nokad kokku ning hakkasivad asja arutama. See oli midagi imelikku. Keegi ei olnud ennem midagi sarnast n?inud. See ei kuulutanud h??d. See kuulutas halba endistele metsa elanikkudele.

Kuid lugu j?tkus. J?lle langes uus m?nd, veel suurem, veel tugevam. Kurg t?usis kisendades lendu. Karu p??ras pesas pahaselt teise k?lje.

*

Olivad viimased kevade p?evad. Punane laup?eva p?ike oli juba ammu metsa taha langenud. ?htu videvikus seisis lagendiku serval v?ikene kollane kooritud palkidest maja. L?bi aknaaugu, kus veel raamisid ei olnud, vaatas Jaak pimeneva lagendiku p??le. ?helpool sinetas ?htu udus kadarik, teiselpool aga mustas k?rge metsasein. Jaak m?tles.

Ta n?gi noort odra orast lagendikul lainetavat. Ta n?gi naist v?ikese rinnalapsega uksepakul istuvat. Aga pisikene valge p??ga poisikene m?ngis juba vihmast ja p?ikesest halliks l?inud seina ??res. See on minu pere, m?tles Jaak, ja ta s?da l?ks nii imelikult soojaks.

Ta astus ?uue ja ligines aeglaste sammudega omale p?llule, kus paar vagu kartulid ja natukene otre ning kaeru kasvas. Nii palju oli ta mahti saanud maja ehitamise k?rval p?ldu harida. M?ttes k?is Jaak ringi p?llu ?mber, vaatas oma esimest vilja ja astus siis kodu poole.

Maja l?hedal seisatas ta, t?stis p?? ?les ja vaatas kaua oma uue maja p??le. K?rgel maja kohal seisis kuusepuust rist, aga selle haru p??l k?ikus reburaigastest ja palukavartest p?rg. Seinte p??l kollendasivad paaripuud. Katust polnud veel p??l.

Kaua seisis Jaak ja vaatles maja. Ta s?da oli r??mus ja ta oli enesega rahul. Siis astus ta sisse ja heitis vanamehe k?rvale laastude p??le maha. Ta kuulis, kuidas vanamees norskas ja laastud mullast p?randal kahisesivad.

Varsti magas mees k?vasti ja puhkas p?eva v?simust. Uue maja seina ??res istus aga hiline ??pikk toominga oksal ja laulis omi vanu ja igavesti uusi viisisid, nuttis ja kaebas, h?iskas ning ilutses.

*

K?rgele ?le metsa heljus k?tisesuits. Kang murdis k?ndusid, tuli p?letas need tuhaks. Metsa raiuti ja laastud lendasivad. Ja nii kulus aeg.

?hel vihmasel s?gisep?eval tuli vana metsavaht Jaaku vaatama. Nad istusivad m?lemad k?deva ahju ees, t?mbasivad hargiga tuha alt k?psenuid kartulid v?lja, puhkusivad nende p??le ja s?ivad. V?ljas l?ks pimedaks ja vihma tuli veel valjumalt. Siis v?ttis metsavaht oma viinaplasku v?lja. Nad r??pasivad m?lemad, ja nende tuju l?ks h??ks.

No oled sina aga t??d teinud! kiitis metsavaht.

Eks ikka ole, l?kkas Jaak tagant, omade krobaliste k?te p??le vaadates.

N??d on sul maja ja maa, mis muud, kui aga perenaine maija!

Jaak ainult nohises vastuseks.

Jaak k?nnab kesap?ldu, perenaine jookseb lauda ja aida vahet ning pojad ajavad karjapasunat, mis Jaagul siis viga!

Ja metsavaht, see vana ?mberluusija, ?ksik ja koduta kui susi, naeris t?iest kurgust.

Kuid Jaak ei naernud.

Kui talvel tuul metsas hulus ja keegi otsekui p??ningu lael k?ndis, siis oli tal ?udne olla. Ta m?tles k?ikide nende t??de p??le, mis tal teha oli, k??nas ?he k?lje p??lt teise p??le, kuid ei saanud rahu. Kellele ta teeb oma t??d? m?tles ta.

Kevad-talvel k?is ta taludes p?iviti linat??s ja kevadel m?isas. Kui ta ?htuti l?bi metsa tuli, tundis ta sulava maa l?hna. Ta murdis kase oksa ja katsus s?rmedega, kuidas vaik kleepis.

Tema n?u muutus ikka kindlamaks. Ja kui ta veel ootas, siis ainult sellep?rast, et ta oli harjunud ootama. Elu on liiga t?sine asi, et kergemeelselt rutata. Ja Jaak ei olnud enam noor.

*

Maja seinad olivad veel valged, kuid esimese helgi oli p?ike ning vihm v?tnud. Uksed ja aknad olivad kaseokstega ehitud. K?rgel ?le-katuse kohal lehvis pidulipp, lipust allpool k?ikus aga v?rske p?rg. L?bi lahtise akna kostis inimeste k?ne k?min metsa nagu mesilaste sumin tarust.

Jaak pidas pulmi. Need olivad v?ikesed pulmad. M?rsja sugulased ja Jaagu tuttavad istusivad s?ldikausside ?mber. Vana metsavaht istus laua otsas, viina pudel ees, ja tema k?nedel ei olnud otsa ega ??rt. Kui ?he loo l?petas, siis teise kohe alustas. Ja nii kestis nalja kuni hilja ?htuni.

Aga pulmap?eva ?htul l?ks noorpaar ?ksi p?ldusid vaatama. M?rsja oli t?sine ja vaikne. Ta ei olnud enam noor ja ta oli vaene, kuid Jaak teadis, keda ta v?ttis.

Nad tegivad ringi p?llu ?mber ja peatasivad siis metsa ??res, kust nendele nii vili kui ka maja k?tte paistis. Nad vaatasivad k?ike seda m?ne silmapilgu vaikides ja hakkasivad siis omadest tuleviku plaanidest k?nelema.

Palju oli neil t??d teha! See oli ainult algus, mis siin n?ha oli. Hooneid pidivad nad ehitama ja maad harima, karja muretsema ja majapidamist korraldama. Praegu oli neid veel kaks, kuid kes teab, kui kauaks. K?ige p??le pidivad nad m?tlema. T??d tahtsivad nad teha ja korralikud inimesed olla, sest nii nagu inimese elu, nii on ka tema palk.

Nende kummagi ?le v?ttis suur kohustuse-tunne maad. Nad andsivad omades s?dametes suuri lubadusi. Ja nende n?od olivad peaaegu kurvad, kui nad s??l niiviisi seisivad.

N?IUTUD RINGIS
KATKE

Hommik

Selge ja jahe, p?ikesepaistene ja kollaste lehtede p??l puhkav hommik, tume-rohelise ja rohekas-kollase muruga, ??retu ja pilvitu, selge ja sinise s?gise taevaga ning ?ra lendavate kurgedega

Hommik

T?is valgust ja selgust, kulda ja rohelist siidi, nii ilus ja luulelik, nii puhas ja neitsilik, nii kurb ja nii suurep?rane

Kollaste lehtede varisemisel, kurgede lendamisel, enne vihma ja k?lma, enne tuulise ning tormise aja tulekut

*

Pikkamisi t?usivad mustjas-hallid suitsusambad k?lade kohal selge taeva poole. Suits lagunes taeva all laiali ja heljus ?rnana vinana tuulekese ??tsudes ida poole. Vares istus kaevulingul ja vaatas m?ttes ?le r?ukude ning lagedate v?ljade.

Aehee! h??dis tugeva kondiga mees, oma laia noaarmidest inetut n?gu vastu Rebaseraba ??res seisva hurtsiku akent surudes. Kurat, kas ei kuule v?i?

Seest vastas j?me h??l:

Mis sa karjud s??l? Kisendab, nagu oleks sarviline lahti. Oota, k?ll ma avan ukse.

Magavad kui lehmad, urises akna all seisja. Kes niiviisi ?igel ajal laadaplatsile j?uab!

Jaak, kas sina oled? k?sis teine unine h??l seestpoolt.

Kes kurat see veel peaks olema, kui mitte mina!

Ukse taga oli kolinat kuulda, taba l?kati kriginal eest ja lauaselgadest kokkul??dud uks l?ks lahti. L?vele ilmus unise n?oga ja sasis juustega keskealine mees, ainult hallid ??r?balad ihu ?mber.

Hmhee eh urises ta ja pigistas silmalaugud pilukile. T?epoolest, juba nii valge, et silmad ei kannata. Mis sa veel ootad? Astu aga sisse.

V??ras astus l?ve p??le, l?i p??lae vastu ukse ristpuud ?ra ja j?udis alles siis hurtsikusse.

Kesk suitsunud tuba seisis mustades r?balates ja hilbendavate juustega vanamoor, kuna seina ??res krigiseva ja nagiseva lava p??l noorepoolne naine kolme-aastase t?tarlapse k?rval lamas. V??ra sisseastumisel ?rkas naine ?les, aigutas ja sirutas, tegi r?hmased silmad lahti ja k?sis k?hiseva h??lega:

Kas hommik juba?

Muidugi hommik! N?e, Jaakki juba siin ja ootab, millal minema saame. Mis sa veel p??nad? Katsu aga, et ?les saad! r??kis vanamoor omi hilpusid kohendades.

Laval lamaja t?usis ?les ja hakkas end riidesse panema. Laps magas rahulikult edasi.

Aadu, kas sul midagi osta ka on? p?ris v??ras.

Mis sa r??gid? k?sis mees, kes n?o pesemise sulina p?rast k?simust ei kuulnud. Ah osta v?i? Eks ?htteist ikka. Aga sinul?

Mis kurat mina s??lt ostan! Ei saa suut?ie viina jaokski raha, kust teda siis veel mujale saad!

Sina oled ?ksi ja ei saa! t?hendas Aadu. Mina toidan nelja ja pean saama.

Mis nelja! Mis sa naiste eest muretsed! Krossigi ei maksa neile anda.

Ega ei annakski, aga kes nendega maad v?ib jagada. Katsu, et aga lahti saad.

Mistarvis nad siis naised on, kui ise ei oska teenida? k?sis Jaak ja s?litas lirtsti! porisele p?randale. N??d laada aeg ja nemad ei oska teenida!

Ah, v?i niiviisi sa siin arutad! pahandas vanamoor, kuna noorem naine, punaseid juukseid p?? p??l ?he k?ega p?sti hoides ja teisega kammides, itsitama hakkas.

Jaak naeris t?ie suuga.

Pole neist naistest ei villa ega karva. Noorelt t?mbavad ?mber, aga saavad vanemaks, siis toitku neid mehed. Siin on n??d Tiiu. Laps on tal kodus

Kas sa, kurivaim, oled vait! h??dis noorem naine ja viskas riidet?kiga Jaagu poole.

?ra sa uhkusta n??d midagi! Mis sa selle lapse-risuga ?ieti oled v?itnud? Kutsikas on muretsetud, Joosep naerab pihku, ja n??d olgu Aadu h?? mees ja toitku. Pole see lapsega t?druk parem maailmas, kui kellaga koer kirikus.

Kas sa pead oma suud v?i ei? H?bene ometi oma ema eeski v?he!

Pole temagi kes teab mis p?ha loom. M?lemal on lapsed, kuid meest ei ole kummalgi. Juba terve sugu on sarnane.

Vanamoor turtsus vihaselt anumatega kolistades.

No kas saate juba valmis? k?sis Jaak ja t?usis ?les.

Ei tea, kes siin riidesse v?ib panna, vastas Tiiu. Tuleb sisse

No mis sa siis mind veel h?bened! naeris Jaak. Olen sind ju igapidi n?inud. Ega hullemat ikka v?i olla.

Juba j?lle algad sa oma laulu!

Ja sina kuulad, nagu n?ha, h??meelega seda, t?hendas vend pahaselt ja lisas siis: Sa, Jaak, oota meid veel natukene. Meie v?tame v?he hommikust ja l?heme siis.

Hommikust, tont s??gu teid ja teie hommikust! Ma astun parem aegam??da minema. K?ll tulete metsa vahel j?rele.

Nende s?nadega surus Jaak m?tsinoti veel enam kuklasse, astus l?vele ja l?i p?? uuesti vastu p?ikpuud. Vaevalt paar sammu oli ta osmiku juurest lepikusse astunud, kui keegi pehme k?sivarrega ta kaela ?mber kinni v?ttis ja midagi ta k?rva sisse hakkas sosistama. Soe hinge?hk puutus Jaagu k?rva lehte ja pani selle ?hetama.

Mees p??ras j?rsku ?mber.





: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16