Friedebert Tuglas.

Hingemaa



скачать книгу бесплатно

I

Juhan Remmelga ?hulossi lugu.

Mistarwis elab ?ks inimene,

kes isegi Wene keelt ei oska?!

S?gisene p?ew kaldus ?htule. ?hk oli t?is wett, ilm udutas wihma. Oliwad p?ewad, mill tee juba „p?hjatuks” minema hakkab. Need on tuskase tuju ja rusutud meeleolu ajad.

Noor kooli?petaja-ameti kandidaat j?i kesk maanteed seisma ja t?mbas hinge tagasi. Uh! missugune ilm! Ja just pidi ta siis sarnane olema, kui noor koolmeister raudtee-jaamast esimene kord kooli?petaja walimise p??le minemas oli! Weel kuus wersta. Maa jalgade all on aga wedel, saabastes m?rg. Missugune inetu ilm!

Ainult minutiks asusiwad nooremehe p?ha sarnased t?sised m?tted, siis aga kadusiwad nad kui tolm mere tuules. ?ks puhawus – ja j?lle paistis p?ike mehe ajudes, ja s??l laulsiwad kartmatuse h??led ning r??mu waimud oma laulu. Noored m?tted kerkisiwad nagu selged p?ua-pilwed, paisusiwad ja laenetasiwad ning ujusiwad pika reana ?ksteise j?rele l?bi p??. Keegi ei olnud nendele piiri pannud ega neid ahelasse tagunud. Suurt ?hulossi muinasjuttu westsiwad nemadgi nooremehele, kes elutee algel seisis.

Juhan Remmelgas l?heb rahva sekka, oma walguse viib ta temale kaasa, oma j?uu ja nooruse tahtmise ohwerdab ta temale; muud ei ole temal anda, muud rahwas ju ei tahagi. Olgu, et w?he palka maksetakse ja t??d palju on – see on rahwa kasuks!

Aastate kaupa on ta sellest pimedast, orjuses rahwast eemal olnud: talvel eluta raamatuid tuupides, suwel ajalehe kontoris t??d tehes, et talwel w?imalik edasi ?ppida oleks. Missugune orjap?li see oli, missugune waimu n?rimine!

Remmelga meelde tuli ta igaw, ?hetooniline elu. Kui l?bi uue t?rkas ta meelde ka pilt kaugelt lapsep?lwest – udune ja nii meelitaw. Oli wist kewade aeg, sest koolimaja nurkades seisiwad l?hnawad kased. Kortsunud n?gudega talumehed ja kirendawate r?ttidega naesed istuswad reas pikkade pinkide p??l. Walge habemega k??rus wanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isa-isa – wana Remmelga Piep.

Juhan seisis wanaisa k?rwal – kes teab, kui wana ta siis w?is olla – ja waatas, kuidas suur sinine k?rbes jutluse raamatu p??le lendas, enesega terwe s?na kinni kattis, n?nda, et lugeja teda ?ra hirmutama pidi. Kui k?rbes ?ra lendas, siis oli selle s?na taga imelikult aga uus punkt tekkinud, mida wist tarwis ei olnud. Noorel kooli?petajal oli ka meeles, et ta selle ?le naerma hakkas ja et wanaisa teda sellep?rast pool jutluse aega k?rwapidi kinni hoidis.

Kes teab, kuna see oli. Aga ammu wist k?ll. Wanaisa oli nii hall ja tema ise alles nii noor. Ei tunnud w?ikene Juhan siis weel seda musta elu-muret, mis talumeeste s?gawatest kortsudest w?lja wahtis.

Teine pilt t?usis Juhani m?lestuses ?les. Siis oli tema juba nii wana, et teadis, et seda punkti t?esti s??l tarwis ei olnud, kuhu sinine k?rbes ta jutluseraamatus pani.

Wana Remmelga Piep istus t?hjas koolitoas pika ristjalgadega koolilaua taga, hoidis halli p??d w?risewate k?te wahel ja r??kis nuttes:

– ?ra ajawad… Ei olla enam h??, ei oskada Wene keelt, rumal olla!.. Sina taewas k?ll – 39 aastat olin tark ja w?isin koolis k?ik ?petada; n??d aga ei oska: rumal olla!.. Pojakene, Juhan, l?heme n??d aga waestemajasse – Remmelga Piep on selleks liiga rumal, et weel inimesi w?iks ?petada…

Kui noaga l?ikas see m?lestus nooremehe rinda: nelik?mmend aastat on inimene tark olnud ja inimesi kaswatanud, n??d on ta korraga rumalaks l?inud, sest et ta Wene keelt ei oska.

Juhan Remmelgas astus teed m??da ja m?tles oma tumeda ja halli elu ?le j?rele. Teisel aastal suri wanaisa waestemajas ?ra, – sest mistarwis elab ?ks inimene, kes isegi Wene keelt ei oska!? Juhan aga l?ks waestemajast ?ksinda eluu sisse.

Kurwad elum?lestused kustusiwad ja nende asemele asusiwad tiiwulised tulewiku plaanid m?ttesse.

Juhan Remmelgas – jah, tema on t?sine rahwa walgustaja. K?ik need on eksinud, kes enne teda oliwad. Kooli muudab ta ?mber. Siin on raamatukogud ja seltsid, koosolekud ja kursused. Kool peab walla s?dameks saama. Omasuguse rahwa ?likooli asutab tema. Palju on ta nendest lugenud: Amerikas on, ?htu-Europas ja Australias on. Igal p?hap?ewal s?idab ?ks w?i teine haritlane linnast k?net pidama. Talwel w?iks rahwas mitukorda n?dalas kokku tulla.

Ja nii ei kesta mitte ?ks w?i kaks kuud, – aastate kaupa l?heb see. Uus p?lw kaswaks waheajal ?les. Sellele ei oleks need asjad, mis Remmelgas esiti wanadele jutustab, kes teab, mis imed; ta on selle ?le juba pisikesena kooli pingil kuulnud. Sellele p?lwele tuleb palju suuremat haridust anda.

Mis aga suudaks ?ks Juhan Remmelgas?! Ei, tema oleks ainult tilk wett suures meres. Terwe maa kooli?petajad ja enam haritud inimesed heidaksiwad kokku. Ja nemad suudaks ?hisel j?uul hiigla rahwawalgustamise t?? korda teha. ?hendus teeb tugewaks!

Noor Juhan Remmelgas l?ks kohta otsima ning unistas omast suurest t??st. Palju kees ta rinnas armastust selle orja-k?tkes rahwa wastu. Kui tal n?ia w?im oleks olnud, siis oleks ta k?e ?le mudase maa sirutanud ja sellest paradiisi teinud, k?ik oleks ta ?mber l?kanud ja uuesti ehitanud.

Kuid wanad inimesed ?tlewad: Julgus ja tahtmine on k?ll h??d asjad, kuid maakera nendega ometi ?les ei t?sta, – pole obadust, kust kinni w?tta! Ja kui ka obadus oleks, – j?udu j?llegi ei ole.

Ja sellesama w?ikese wea p?rast ongi maakera nii wesise koha p??l – pisarate ja higi laenete sees…


II

L?bi wihmase ?htu h?mara.

Ilm aga udutas alal?pmata wihma maha. Oli waikne, ja ?hku t?itis suitsu taoline udu. Aeg oli ju ?htul, ilm ?ige h?mar.

Tee oli libe ja aukline. K?ll oli siia kruusa, k?ll hagu weetud. Kuid suur m?isa metsa wari, mis tee p??le langes, s?i k?ik selle ?ra: p?ike ei paistnud l?una poolt p??le, tee ei kuiwanud kunagi ?ra.

Teisel pool teed mustas m??ratu mudane lagendik ja selle k?ige kaugemas serwas p?lesiwad paar tulukest: oli juba nii pime. Oli nii w??rastaw, ei uskunudki, et selle pori mere taga mudaloigus keegi weel elada w?is. Aga k?llap ta juba w?is, kui ta seda pori merd adraga pahurpidi p??rata oskas.

Roidunult jalgu j?rele wedades ronis Remmelgas edasi. Metsa nurga juures n?gi ta tee p??l midagi elawat liigutawat. L?bi h?mara ei saanud aga enam aru, mis see oli. Kostis ainult wee sulin, ohkimine ja ?hkimine.

Teljeni muda sisse wajunud, seisis kesk teed heinakoorem. N?ljane hobune sirutas ja k??rakas mees aisa k?rwal t?mbas, kuid niisama n?lginud ja k??rakas heinakoorem ei nihkunud paigast. Tuleja silmis sulasiwad hobune ja mees ?heksainsaks imelikuks kuuejalgseks loomaks, kes w?sinult nagu kusagile p??dis, rabeles, ohkas ja muud ei j?udnud ?ra teha, kui ainult pori enesele wastu n?gu pritsida.

– J?udu! ?tles Remmelgas.

– Tarwis! wastas k??rakas mees niisama l?hidalt ja waatas k?siwalt w??ra otsa.

– Ei w?ta?

– Ei w?ta, kurat, ?tles k??rakas ja astus paar sammu koormast eemale ja k?sis siis korraga: Kust poolt oled?

– Linna poolt. Siis ei w?ta ikka? Ammu juba siin maadled?”

– T?kk aega juba. – mees s?litas pihku ja asus uuesti aisa k?lge: No, m?sa!

– Oot, ma l?hen teisele poole, ehk j?uame siis paremini, ?tles Remmelgas ja l?ks hobuse nina eest m??da.

– Teie n??d!

Remmelgas arwas pimedas n?gema, kuidas k??rakas p?lastawalt ta n?pitsprillide ja walge krae p??le waatas, mis ?les t?stetud palitu kaeluse tagast w?lja paistis.

– No m?sa! No… no… hop!..

Wesi sulises ja pori pladises. Koorem kerkis, t?mbas ennast weel enam k??ra, nagu kass, kes h?ppe wastu walmistab, k?ikus ja – wajus siis pehmelt edasi.

– Os’sa ilma ime k?ll! lausus k??rakas, w?ttis m?tsi p??st ja p?hkis higi: Eneselgi sai t?mmata, mis siis waene hobune weel pidi tegema!” lisas ta siis juba pool naerdes juurde ja waatas Remmelga otsa, kas sellel weel „teised silmad” maha ei olnud kukkunud. Ei olnud aga.

– Teie ka herra ja tulete t?mbama! ?tles k??rakas siis.

– Ei tea, mis herra! Olen niisama karjas k?inud nagu teiegi, lausus Remmelgas w?imalikult lihtsalt, et juba alguses w??rast tundmust w?hendada.

– Naa, ei tea, kes meie aegsetest herradest siis karjas pole k?inud! K?ik on, aga, – kui natukene paremal j?rjel on, siis ei tea enam, kuidas siga jookseb: saba w?i nina pool ees.”

Mees s?lgas. Remmelgas hakkas tema w?rdluse juures naerma. Jutt l?ks l?hikeste lausetena edasi. K??rakas p?ris umbusklikult j?rele – kes, kust ja kuhu. Kui ta kuulis, et w??ras kooli?petaja on, sai ta tuju lahkemaks.

Oli juba pime, must s?gise ??. L?una pool pimetas endiselt k?rge kuusemets, teisel pool teed kadus aga nagu maagi ?ra – s??l mustas kui kole s?gaw kuristik. Kusagil kaugel s?rasiwad tulukesed kui t?hed, kollased ja arglikud, wilkusiwad, w?risesiwad ja kustusiwad.

– Kas Kurukalmu koolimaja weel kaugel on? k?sis Remmelgas.

– No saab weel nii wersta wiis,” arwas mees.

– Siis ei ole t?na k?ll lootustgi p?rale j?uda. Selles pimeduses k??na weel kael ?ra. Kas teie ei teaks mulle siin kusagil ??maja juhatada? Homme hommikul l?heks p?rale.”

– ??maja? Kurukalmu k?las oleks – aga see on ju koolimaja juures. Siin on puha m?isamaad ja kandimehed.

– Kas ei saaks teie eneste pool?

– Minu pool?! Eh, tahate teie siis minu poole tulla! Ei ole mul teile s??a anda, ega sulepatja magada.

– Teie arwate siis, et ma k?ike seda ei tea kui palju ennemgi maitsta olen saanud!

Remmelga k?nes oli midagi kurwatoonilist, kaebawat ja k??rakas kandimees tundis korraga, et tal selle inimesega nagu midagi ?hist, sugulast oli, ning ta ?tles l?hidalt:

– Eks l?heme siis p??legi. Wihmawarju ja sooja ikka saab.

Warsti k??nasiwad nad maantee p??lt ?ra. Wainu tee oli weel sandem, auklisem ja r??plisem, kui suurtee. Koorem h?ples ja tantsis, puutelgedega wanker k?gises ja hoigas, nagu oleks ta selle inetu tee ja raske koorma p??le kellegi n?gemata juures kaebanud. Sagedasti paniwad mehed k?ed aisade k?lge, et hobusele abiks olla.

Kusagil ees pimeduses sees wilkusiwad kollased tulukesed. ?mberringi oli aga pilkane ??.

– S??l ta on – see meie elamine ja olemine! lausus kandimees ning n?itas piitsaga tulukeste poole. – S??l meie elame selle suure pori mere sees – kolmteistk?mmend kandimehe peret. Igal ?hel n?lg waraks. T?na elad, aga homset p?ewa ei tea. Wahest w?ta kott selga ja kepp k?tte ning mine. Aga kuhu? – P?ewast p?ewa, aastast aasta, – kordas k??rakas m?ttes – ja kord ometi l?hed santima, kord ometi sured n?lja ja wiletsuse k?tte ?ra. Ning sellest elust ei ole ometi midagi saanud – mitte kui midagi.

Wastuseks lirtsus pori jalgade all. Tuul oli t?usnud, wihma sadas weel waljumalt. Ei udutanud enam, waid suured tilgad langesiwad plaginal musta mulla p??le.

Mehed waikisiwad. Remmelgas tundis, kuidas k?lm wesi k?lgi m??da alla jooksis. S?rk oli m?rg. ?lad ja p?lwe otsad walutasiwad. Jalad oliwad kui porit?kid ja sellep?rast rasked.

– Sadab ka sel s?gisel nii mis kole! – ?tles natukese aja p?rast kandimees: Ei ole otsa ega ??rt!

Ees mustas midagi. See oli kandi-koht. Koorem k??nas waarudes w?rawast sisse. Oli kole pime. Kahel pool seisiwad hao wirnad ja walendasiwad kooritud teibad.

Siin oli pesa, mille kallal inimene aastate kaupa nokitsenud oli, kuhu k?ik oma wara ja waewa kokku oli kannud, ja mis ometi midagi ei maksnud, mis p??ltwaatajale kui wilets sipelga pesa n?itas olema.

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно