Eesti kirjandus.

Kahekesi





Oma p?ikese poole


Need on wist suured laened olnud, mis kord kohinal ?le maa on weerenud ja siis ?ra hangunud. Siia on ?margused waiksed k?nkad, siia s?gawad orud siniste j?rwedega, aga siia tasased ja lagedad nurmed ning stepid j??nud.

Uinudes ujub tuul laial lagendikul. Uniselt k?lkuwad k?rred ?hus ja kahisewad unelaulu. Ja sinised oruj?rwed on nagu hangunud klaasist, ning peegeldawad eneses ainult walgeid p?uapilwi ja kallastel kaswawaid toomingaid, emaleppasid ja keerlewaid metswiinapuid. Ja j?rwede kallastel k?nniwad pikajuukselised nooredmehed ja loewad testamenti, ja s??l liiguwad noored naesed, nii wagad ja ?rnad kui inglid, ja laulawad armastusest jumala vastu.

?ksinda suurte raudm?gede harjul m?riseb ja wingub wihane tuul, ja m?gestiku m?nnad hoigawad ning painduwad maani maha. Ja siin kaswawad mehed, kes on kui teras, ja naesed ?petawad lastele, kuidas h??guwalt armastada, h??guwalt wihata. Ja oma raudm?gede harjult n?ewad nemad elu w?gewat woogu selgelt ja wabalt, ning nende m?gede tipud punetawad p?ikese t?usul juba siis, kui all orus alles pilkane pimedus walitseb ja ??kullid ning nahkhiired lendlewad.

Kuid wait ja w?ga on lageda p??l. Ja loetakse testamenti ja lauldakse jumalale ja poodakse w?llasse ning surrakse n?lga.

Ja wait ning w?ga on lageda p??l.

Kuid surejate hoigamiste ja laulikute wiiside wahele kostawad imelikud muinasjutud. Need on jutud eksinud inimestest, kes m?gedel pidiwad s?ndima, kuid lagedal ilmale on tulnud. Aga nende hingedes on m?ed, on k?rguse k?nkad. Ja kui k?ik ilm iseloomuta lageda p??l enese sisse on uppunud, ja kui k?ik n?mmed ja nurmed w?llaid t?is on ja taewas preestrite ohwri suitsuga tumedaks on tehtud, siis j??wad nende hinge k?rgused endiselt kiirgama, ja nad kuulutawad k?igile pimedatele ja halwatutele uut elu.

Jaokest ?hest muinasjutust tean mina, nagu salmi pikast laulust, mil ei ole algust ega l?ppu. See on muinasjutt raudm?gede kangelasest, kes uppuwa lagendiku p??l oli s?ndinud.

Tasandiku serwal lepiku all istusiwad noormees ja t?tarlaps ?ksteise ?mbert kinni hoides ja waatasiwad linna p??le, mille kohal juba ?htune udu heljus. S??lt tuliwad nende poole kisendawad ja hoigawad h??led. Kaugemale saades ujusiwad nad ?hus laiali ning kustusiwad magawas lepistikus. Nad ??tsusiwad tuska ja kurbtust jahedasse s?gise ?hku, ja see lasus weskikiwina rinna p??le. Hing igatses midagi ?telda, aga see kustus iseloomuta lagendiku p??l ja tardus rinnas h??leta hoigamiseks.

Kuuled, kuidas nad h?iskawad! ?tles t?druk.

Ja kuidas nad hoigawad! lausus noormees ning n?itas k?ega linna p??le.

Kui imelik see k?ik on: see s?gisene taewas, ruttawad pilwed, sinine jahe ?hk, see lepik ja meie m?tles t?druk j?lle k?wasti ning keerutas segaselt k?ega ?hus, nagu oleks ta misgi p??le n?idata tahtnud.

Ja need risti hambad s??l all linnas surejate n?od muda ja pori ning hall n?lg r??kis poiss ning waatas kortsus kulmul enese ette maha.

Miks r??gid sa alati nii t?siselt ja kainelt? Kas meie ei w?iks ometi ?ksikutel silmapilkudelgi enese lendawast elust lahtiste silmadega und n?ha? Minu armas, minu armas

Ja naene w?ttis nooremehe kaela ?mbert kinni.

Und n?ha kui meie juba isegi und n?eme?! Mis on meie minutilised unen?od selle suure ?leilmlise une wastu?! Kas sa ometi ei aima, et ta meiegi p?he ja rinnasse tungib? Kas sa ei n?e, et kui meie armastades ?ksteise otsa waatame, et siis une-jumal ?nnistawaid k?sa meie kohale w?lja sirutab? Iga minut, mis meie enestele anname, selle oleme meie une-jumalale ohwerdanud.

Kas meie ei tohi kunagi midagi enesele anda? Mitte silmapilkugi elus? Kuidas see ometi on, minu armas, minu kallis?

Ja t?druk waatas k?sides ?le lagendiku.

Enesele anda, kui meie k?ik teiste k?est saanud oleme?! Ainult sellep?rast, et teised on, oleme meie selleks saanud, mis meie oleme.

Ja meie peame sellele ?hiskonnale, millest meie oleme, j?lle tagasi maksma, mis meie saanud oleme, ja teda selleks tegema, milleks ta saama peab.

N?nda oleks ju ometi parem, kui meid ei oleksgi, naeratas naene.

Ah, missugust rumalust sina r??gid!

Ja mees wiskas pahaselt p?? selga ning waatas poolkinniste silmadega ?les, kuna ta ise midagi kokku arwas ja rehkendas.

T?druk waatas ka ?les lendawate s?gise pilwede poole ning unistas misgi w?rwilise ning laulwa ?le. Ja natukene aega waikisiwad m?lemad. Siis ?tles t?druk tasakesi, kuna ta poisi p?? enese waewalt kumera painduwa rinna wastu surus:

Tuleme ?ra s??lt m?irgawast linnast, minu armas. Tuleme ?ra ja l?heme sinna alla nende k?ngaste wahele orgu. Ja sinna teeme enestele maja ja elame s??l kahekesi, minu armas, minu ainus. Waata, ja ta n?itas k?ega kuidas need m?ekesed haljendawad! Ja roheline muru on walgete lillekestega kewadel ?le kuiwatud, kui taewas t?htedega! Ja sinna teeme meie oma maja oru n?lwale, kus need toomingad kaswawad. Ja maja ees woolab hallikas alla orgu

Waiki, oh narrikene!

Ja noormees silitas t?druku kullakarwa juukseid.

Ja selle hallika ??res toominga all istume meie, waatame l?bi kollaste lehtede h?marduwasse taewasse, kuni s??l juba t?hed wilguwad. Ja kui siis juba ?ige h?maraks on l?inud, siis astume meie ?ksteise ?mbert kinni hoides sinna haljale k?nkale ja waatame sinna poole, kus elektri tulede eha taewakaart roosiliseks w?rwib, ning ?tleme teineteisele:

Waata, s??l l?wiaugus elasime meie kord

?ra r??gi sellest, kullakene! Ialgi ei saa seda, mitte ialgi! ?tles noormees, kuna ta hambad walusalt kokku surus.

Ja mina ?tlen:

Minu armas, waata, kui ?nnelikud meie oleme, kui meie k?ik oma elu enestele anname. Mis puutuwad meile wabrikud, elekter k?ik, k?ik, millega inimest piinata ja puua saab?! Elame enestele, minu armas, minu ainus

Ja sina ?tled:

Mina ei teadnud, et mina sind n?nda armastan, et mina tunnen, nagu l??maks minu rinnas m??ratune leek, ja silmadest tuiskavad s?demed, kui mina sinu p??le waatan. Elame enestele, minu armas, minu ainus

Poiss t?usis ?ritatult ?les ja astus paar sammu edasi ning waatas uuriwalt alla linna p??le, mille tornid loodenewa p?ikese kullas weel kiirgasiwad. P?ikese helk langes ka poisi wihasele palgele. Ta lahtised pikad juuksed l?ksiwad punaseks ja silmist p?rkas teraw kiir tagasi.

Naesterahwas waatas nagu palwetades tema otsa, kuna ehmatuse jooned ta palgel m?ngisiwad. Ta n?gi, kuidas mees k?ega ?le otsaesise t?mbas, ja arwas m?rkawat, kuidas elektri s?demed mehe juuste seest k?e sisse kargasiwad. Ja ta waatas nagu ?ran?iutud mehe otsa ning pani k?edgi kokku.

Poiss waatas endiselt linna p??le, mis tumedalt hambaid kiristas ja nagu l?bi une hoigas. Tornid ja loodepoolsed majade seinad kumendasiwad tulew?rwiliselt, kuna pikad akna read p?lesiwad. Kaugemad alewikud kadusiwad sinise udu sisse, mis aegam??da j?e p??lt kerkis ja ??tsudes laiali lagunes.

Taewas linna taga oli must. Ainult p?? kohal tukkusiwad paar w?ikest pilwe-sagarat, kui lendamise p??l kogemata seisma j??nud.

Tuul, mis s?giselikult tormanud oli, rauges ?htu eel.

Mehe palge piirjoon p?les. P?ike suudles lahkudes tema noort otsaesist.

Mis sa m?tled? p?ris t?druk hirmul.

Mis ma m?tlen? Kui sina sellest aru tahaks saada! ja ta t?mbas k?ega ?le otsaesise. Mina m?tlen suure elu ?le, mis nagu saladuslik muinasjutt meist m??da kohiseb, ja millest meie ialgi aru ei saa. Ja mina m?tlen inimesesoo idealidest ja nooruse unen?gudest, mis nagu ?huwiirastused elu hommikul meie taewasse t?usewad. Imelikud on need minu m?tted tuhande-tiiwalised, kiirgawad ja s?rawad ja nad lendawad kahinal ?le minu p??. Ja p?? huugab ning weri keeb ja laenetab, ja temas on tormid, kui laia ilmamere p??l

Ta murdis lepa k?ljest lehe ja t?mbas selle aegam??da ribadeks katki.

T?druk t?usis ?les, w?ttis poisi k?est kinni ja kumardas ?ige tema pale l?hedale.

Ja minule ei w?i sina mitte oma m?tteid ?telda sest mina ei saa aru? k?sis ta.

Mis r??gin mina sinule neist m?tetest, mis w?itlust ja tuld otsiwad?! Sinule, kes sa weel majakesest oru kaldal ja selgest hallikast unistad? Kes sa und n?ed sellest, kuidas s??l majakeses kaks inimest kui tuwikesed elawad ja k?psetatud kartulit s??wad?

Ei, ei kuna r??kisin mina seda? Aga ometi rahulist elu otsida m?tlesin mina. ?nne arwasin mina rahus olewat, armastust unistawas ?htu h?marikus. Sest ?nn on liikumine, mis seisuks on muutunud ?tles keegi. Nii arwan ka mina. Aga sina otsid tormist ?nne, m??ga teralt tuld tahad sa n?ha S??l on sinu m?tted.

Oh, ikka see isiklik ?nn! naeratas noormees. Murdwas, mustawas tormis ei ole ?nne ei sinule, ei minule.

Ja ometi otsid sina tormi?

Ei, minu kullakene, see, mis mina otsin, on s??lpool tormi. Ainult l?bi tormi otsin mina oma rahu. P?randame meie oma esiwanemate k?est kulda ja kuulsust, kuid meie p?lwe kohast seltskondlikku korda ja tasakaalu peame ise v?itma. Seda ei saa meie wanemate k?est p?randada. Ka see, mis mina otsin, on ?nn, on rahu, on liikumine, mis seisuks on muutunud. See on surnud seltskond, kes oma tasakaalu ja korda wanemate k?est arvab p?randanud olewat, ja kes l?bi tormi paremaid aateid ei otsi. Need on une-ajaj?rgud ajaloos, kui kinni tahetakse pidada, mis on. Selle p?lwe rahwas arwab oma rahu p?randanud olewat. Kuid mina usun midagi muud. L?heme tormisse ja lunastame w?itluse l?bi enestele rahu!

Nad k?ndisiwad aegam??da nurme n?lwal edasi. Poiss oli oma k?e t?druku ?la p??le pannud ja waatas t?siselt kaugele pimedusesse, mis nagu tuhande-p??line madu linna tornide tagant w?lja roomas ja omad nahkhiire tiiwad ?le terwe taewa laiali laotas.

Ja selleks l?hed sina tormisse?

Selleks, selleks!

Ja sina loodad oma rahu leidwat?

Mina leian. Aga need, kes p?rast tulewad, ei saa rahul olla meie p?lwe w?iduga. Nemad tungiwad j?lle oma aadete tungla walgel tormisse ja w?itlewad ning w?idawad. Ja nii on elu.

Kui imelik kui muinasjutt

Kui lihtne, kui luuleta

Aga need, kes oma nooruses enese aateid kaugelt ei otsi, kes l?inud p?lwede p?randusega rahul on ?

Nemad on hiljaks j??nud s?ndima. Nemad oleks siis pidanud tulema, kui l?inud p?lw oma sihti alles koidu kumas kaugel punetamas n?gi. Ja nende wastu meie l?hemegi v?itlusele meie, noored, j?urikkad, w?gewad! Eneste aated tahame meie oma noorte p??de p??le t?sta, nii et meie read kui tule sammaste hulgad kesk pimedat ??d paistavad, ja nii l?heme meie t?usedes ja wajudes edasi, edasi!

Edasi, edasi sosistas naesterahwas: edasi, edasi oma aadete walgel oma p?ikese poole edasi, edasi

Nad seisiwad laia w?lja p??l: ?ks t?is nooruse usku ja j?udu, walmis oma rada raiuma, ja teine t?is imestust ja arusaamata kartust uute m?tete ees, mis ta ?mber ?hus kohisesiwad. Ja nad seisiwad laia w?lja p??l ning ?htu laotas oma tiiwu nende ?le. P?ikene oli kustunud ja tuhande-p??line madu roomas k?rgele taewa p??le. Ja nemad seisiwad ning waatasiwad tulewiku teede poole.

Ja sina l?hed siis linna, oma tormisse? k?sis naesterahwas.

Jah, sinna l?hen mina.

Sinna k?lma, s?dameta linna, mis nagu wangikoda sind ?ra neelab sina, kes sa temalt armastust n?uad Ja siis peame meie s??l teineteise k?rwal kui kiwisambad k?ima nii k?lmad, nii k?lmad Istume, kullakene, weel enne, kui me l?hemeWeel minut unen?gu, weel ?nne teineteise najal

Nad istusiwad lepa p??sa k?rwale maha, teineteise ligi.

Minu armas, minu ainus!.. sosistas t?druk, kuna ta p?? poisi p?ske wastu najatas ning k?ega tema kaela ?mbert kinni w?ttis: Sinu rasket p??d tahan mina kaisutada ja paitada, milles mustad mured ja rasked elum?tted elawad, Suudaks ma neid kortsusid su otsaesiselt ?ra suudelda ja sinu mustad murelinnud ?ra hirmutada!

Poiss laskis w?sinult p?? naesterahwa s?lle ning pigistas silmad kinni.

Minu armas, minu ainus!.. sosistas t?druk: Sinu p??d tahan mina paitada, mis ju noorelt nii w?sinud on, w?sinud omast t??st ja w?itlusest M?letad, kui mina sinuga tuttawaks sain, siis oli kewade, ja sinu p??s oliwad esimesed hallid juuksed kaheksateistk?mne aastaselt. Ja siis olid sina k?lm, trotsiw, wihane ja talwe k?lmast ning t??st w?sinud. Ja n??d on s?gise, aga hallid juuksed on kadunud M?letad, ?htuti tulime meie siia w?lja lagendikule k?ndima, ja n?gime und teineteise najal, kuni pimedaks l?ks ja sina panid oma p?? minu s?lle ning mina silitasin sinu sasis juukseid ja siis naersime meie m?lemad p?rast, sest see oli rumal ja lapsik Ja n??d on s?gise, ning sina tahad uuesti elusse tormata. Nemad ootawad sind, nendel on rauad sinu tarwis walmis ja sina l?hed ometi sinna l?wiauku.. Minu armas, minu ainus

Ja siis oliwad nad s?nalausumata wait. Pimeduse h?lmas sulasiwad nad ?heks koguks kokku.

Korraga k?is k?le tuule puhawus ?le lagendiku ja wiskas paar pruuni lepa lehte nooremehe juustesse.

Otsas on unen?gu! ?tles mees j?rsku ja t?usis ruttu ?les.

Otsas on unen?gu kordas t?druk jahmatades:Otsas on muinasjutt

Ja siis astusiwad nad k?sik?es t?hja lagendikku m??da, ja nende ees kesk m??ratumat pimedust hoigas sadatuhanda kiirgawa silmaga linn.

?lewal w?risesiwad t?hed

VIII. O5.

Toome helbed


P?ikesepaiste w?risewad lapid langesiwad kollasele liivale. Toominga helbed pudenesiwad tasakesi oksadelt, kadumise murest ?rnad ja puhtad nagu liuglewad lumelilled. Uniselt ??tsutades tukkusiwad puude helerohelised ladwad kevade hommikupooliku soojuses ja walguses.

Tuhanded rohekad warjud w?risesivad liival, ja Leeni silmad k?isiwad nagu unen?os nende tantsu j?rel. Esimesed ?ilmed w?risesiwad ja katsiwad p?rjana t?druku walkjas-ruuget p??d.

Juuksed arenesiwad ikka enam ja enam lahti. Nende libedad salgud wajusiwad ?le k?rwade, ja ?ksikud kiud w?risesiwad kui kulla niidid silmade ees. Selgel ja puhtal otsaesisel t?rkasiwad helkiwad higihelmed.

Ta oli omad nukud mustawa mulla p??le magama pannud kolmekesi k?rwu. Ja n??d oli ta ise w?sinud. W?i ei pea siis muretseja ema w?sinud olema! Ah, need lapsed on ju nii wallatud, nii s?nakuulmatud! Ei nemad oska ema armu hinnata, tema uneta hoolt omaks w?tta. Mure on ema s?dame all, walu ta waates. Tantsides tuleb ta nende poole, sammet on ta peopesades. Ja w?i ei ole siis tema nendega waewa n?inud! K?ndima ja r??kima oli ta neid ?petanud. Aga sammu ei astunud nad ilma temata, ja nende lapselikka soowisid pidi ta nende sinistest silmadest lugema. Ja need l?pmata laulud, mis ta neile k?tki kohal laulnud oli lilledest, inglitest ja taewast! Tulewast elu laulis ta neile: suureks pidiwad nad kaswama, kolmeks kulla-juukseliseks kuningat?treks. N?iutud metsas nad elawad, n?iutud lossis nad magawad sajaaastalist und. Ja kuningapojad eksiwad metsas ning otsiwad ?itsewat s?najalga, et leiaks lossi juurde teed

K?ik armastus ja hellus ning lapsep?lwe muinasjutud, k?ik liitusiwad ?hte h?llilauluks. Ja nii oliwad need laulud kui madala haawiku salap?ralik kohin, kui taewas alles idas koitma l??b

Walus kiskus ta s?da kokku, kui ta nukkusid nutmas n?gi. Seda w?is ainult tema n?ha armastaw ema. Siis laulis ta kuningapoegadest, kes n?iutud laanes eksiwad Ja tema s?da naeris nende naerule kaasa ja h?iskas nende h?iskamistega. Seda w?is ainult tema aru saada armastaw ema. Siis laulis ta kolmest kuningat?trest n?iutud lossis

Aga n??d oli ta nii w?sinud ja uimane. ?hk oli raske ja l?mmastaw. M?tted k?isiwad p??s nagu hallid udupilwed, alguseta, l?puta. Ja weel enam kui ialgi ennem oli ta s?da laste p?rast mures: need oliwad wiimasel ajal nii tuimad, nii elutud. Oleks tahtnud, et nad ometi kord k?ikidele n?htawalt naeratanud oleks, kord k?ed talle h?isates wastu sirutanud, et nad muinasjuttu oleks imestanud ja uinudes sinised silmad kord kinni pigistanud. Aga ei, kurdiks ja tummaks pidiwad nad eluajaks j??ma! Ei tulnud enam ema suust laulus?na, ei olnud usku jutustada eksiwatest kuningapoegadest

Musta mulla p??le pani ta nad puhkama. Las nad magawad! Las nad n?ewad und ilusat ja laulwat, nagu kewadine maailm! Las nad n?ewad und nende ema armastusest, murest ja igavusest! Ja kui nad ka kurdid ja tummad on, siis on unen?o maailm nendele waba. Sest k?ik noored ja ilusad asjad n?ewad und ning laulawad ja naerawad unes

Ta istus, k?ed s?lle langenud, ja waatas unistades ?les, kus l?bi toome lehestiku taeva sina helendas. Ja juba t?rkasiwad ta p??s m?tted, palju suuremad ja palju kaugemad, kui ta lapsed ja nende unen?od.

K?rge ja suur on taewas ja maailm! Maa on pehme ja roheline, aga taewas s?gaw, hele-sinine. Tahaks ainult istuda selle taewa all ja unistada, tume lein s?damealuses, lein k?ige ilusa ning waikse p?rast; ja ?nnetundmus rinna sees, r??m elamisest ning sinise taewa s?gavusest.

Ta ohkas w?sinult.

Silmi pilukile pigistades wahtis ta w?risewate lehtede poole. S??l nad kiikusiwad, s??l nad liikusiwad. Ja ?ks k?is ?les ning alla kui roheline liblika tiib. Ja ta ootas juba: n??d ta murdub, n??d ta wariseb! Aga ei, ees weel oli tema elu: kaduw kewade ja p?uane suwi ning wihmased s?gise ??d

Ta t?mbas oma noore rinna s?gawalt ?hku t?is, wiskas p?? selga, ja j?i pool seliti k?te p??le toetades istuma. Hallitanud puude t?wed jooksiwad silmade ees ringi, haralised ja k?werad, t?is pragusid nagu kinnikaswanud haawu, noorep?lwe eluw?itluse armisid. Silmade ees awanes salajam looduse hinge nurk: Pundar k?garasse kaswanud oksi, elawaid ja kuiwanuid, lopsakaid ja loogelisi nagu s?lmes ussa, muhulisi nagu vererohkuse paisep?demises. Ja s??l nende p??l lehtede ja ?ite telk, walge ja roheline, elaw oma s?dametuksumises, l?mmastawas soojuses w?rsuw ja janunew. Ja s??l niiskes h?maruses takjaste, n?geste ja metswabarnate r?gastik, laialehelised, hiirehernes, weriheinad k?ik, mis roomab, mis wingerdab, maad m??da terawa ninaga teed katsub ning puu t?wesid m??da taewa poole keerleb, ?hu ja walguse j?rele hingeldades. Ja k?ige selle taga alt otsast soetatud j?medad aia postid ja nende ristpuud ning l?bi ?mbliku w?rkude kitsad lapid taewast, p?ldu ning mustawat metsa

Wabarna p??sas laulis w?ikene lind l?pmata laulu ning iga takja lehe all saagis rohutirts. Aga muidu ei oleks nagu terwe taewa all elamist olnud. Talu aia taga oli p?hap?ewalikult wait. Ainult kusagil kaugel tilises m?letsewa lehma kaelas kellukene, waikselt ja ?hetooniselt, nii nagu oleks temagi ainult osakene sellest p?hap?ewa hommikupooliku looduse s?dame tuksumisest.

Leeni pigistas silmad kinni. Oli nii imelik w?simus, nii imelik r??mu ja kurwameelsuse tundmus, terwes ihus unistaw lodewus. Ei kuulnud ega n?inud enam midagi. Ainult l?bi silmalaudade wirwendas kollane kuma ja kaugel tilises karjakellukene.

Ja korraga nagu l?bi une kuulis ta seda inimeste naer, sosistamine ja rohu kahin jalgade all. W?sinult wirgusiwad p??s m?tted. H??ltest tundis ta tulejad, ei olnud wiitsimist nende p?rast p??d p??rata ja taha waadata. See oli ?de Marie ja see sulane Kusta.

Ah, miks peaks Marie ometi nii torkawalt ja terawalt naerma! Nagu nuga l?ikas see Leeni w?sinud k?rwadesse. Ei, ka siin ei pidanud ta rahu saama, et oma m?tete ja nukkudega ?ksi w?iks olla. Ikka nad tulewad, r??giwad ning naerawad.

Kuiwanud oksad ragisesiwad jalgade all ja p??sad kahisesiwad. N??d oliwad nad juba toomedest m??da. J?llegi sosin ja j?llegi Marie naer, l?mbuw ja tantsiw, edew ning salap?ralik.

Leeni n?gi ta punast undrukut oksade wahelt wilkuwat, kirjut ja edewat nagu tema kandja. N??d oliwad nad wist juba maha istunud, sest oksad ei kahisenud enam. Ainult sosin ja naer, sosin ja naer

Leeni sirutas v?sinult. Aah! Rind oli kauasest istumisest walus. Ta hingas s?gawalt mesist ?hku sisse. See oli t?is mustas?stra koore ning toome ?ite l?hna, uimastaw-magus. Ta t?usis ?les, ja tuhanded kollased ja rohelised liiva ja puu koore lapid tantsisiwad ta silmade ees, vormita ning v?rsked.

?le v?sa paistis aed, t?is vanu sammeldanud ?unapuid: ja s??l eemal punased mesipuud, murum?ttad otsadel; ja s??l pihlapuu r?gastik, humalatest ?mber p?imitud; ning k?ige selle taga k?rgel taewas kaevuling nagu ?lest?stetud hiiglase k?siwars.

Ja siis n?gi Leeni Kustat ja Mariet. Need istusiwad seljaga wastu aeda toetades k?lili langenud t?hja mesipuu p??l. Marie oli k?ed Kusta juuste sisse l??nud, sasis ja silitas neid, rinnaga wastu poisi ?lga toetades, t?is luksuwat naeru ning ?lewoolawat r??mu.

Kustal oli suur w?ileiwa k??r k?es. Ta s?i seda laia suuga, naeris suut?ite wahel ja hoidis teise k?ega Marie ?mbert kinni.

S??l nad istusiwad. Ja Leeni waatas nende p??le.

Korraga oli ta w?simus ja uni kadunud, ta oli niisama ?ritatud nagu nemadgi. Ta tundis, et siin midagi saladuslikku, midagi keelatut oli.

Ah, miks s?da ometi nii k?wasti peksis, kui ta p??saste all kumarkili nende poole roomas! Nagu wasarad tagusiwad rinnas

N??d oli ta juba nende selja taga.

Aga, t?tt ?telda, mis puutus see k?ik temasse? Las nad istuwad, las nad naerawad. Tema m?ngis oma nukkudega ja l?heb tagasi m?ngima. Ehk ta tuleb rahulikult p??sast w?lja ja l?heb nendest m??da, nagu ei oleks midagi olnud. Ja mis on siis ?le?ldse olnud? Ainult poiss ja t?druk istusiwad mesipuu p??l ja naersiwad!

Aga kuidas s?da ometi peksis! Ta seisis hinge kinni pidades ?itsewate oksade wahel, w?risewad huuled awatud.

Kusta l?petas s??mise. Ja siis w?ttis ta korraga oma v?imsate k?tega t?druku ?mbert kinni, ning p?id selga wisates sulasiwad nende huuled kirglises suudluses, milles nende musklid end nagu w?itluses pingule t?mbasiwad ning k?ed w?rinal koomale kiskusiwad.





: 1 2