Eduard Vilde.

Lunastus: ?he t??lise noorp?lw





W?ikese Jensi kauples ema uues elukohas ?he lese sukakuduja hoolde, kes nendega ?hise wahekoja ??res elas, hommikust ?htuni kodus t??tas ja kellel enesel ka w?ike poeg oli. Wiimane, nimega Holger, sai n??d Jensi alaliseks m?nguseltsiliseks. Esiotsa pelgas Jensike Rasmusseni emanda poega, sest see oli n?ost isew?rki t?mmu ja ta suurte silmade laiad walged w?lkusiwad mustade ripsmete alt nii w?eralt, peaaegu kohutawalt w?lja. See tuli sellest, et w?ike Holger mustlane oli, ehk k?ll juba neljandast p?lwest; oma wanaisa isalt, kes s?simusta neegrina ?he Daani neiuga abielusse heitnud, oli ta oma tubakakarwalise naha, oma willata k?herpea ja need w?lkul??wad tulesilmad p?rinud. Aga aegam??da harjus ja s?brunes Jens tema w?limusega ning endise kartuse asemel asus wiimaks elaw imestus Holgeri wastu tema tundewalda. Ta imestas selle t?mmu poisi elawust, w?ledust ja osawust. Holger oli alati liikwel, ja tema liikumine tuletas osalt lindu, osalt kassi meelde. N?is, nagu kannaks teda ?hk ja nagu poleks tal luid liikmetes. ?kski katus polnud temale liig k?rge, ?kski m??r liig j?rsk, ja k?ndides w?i jookstes oli tal peaaegu kuulmata samm. Ehk k?ll ainult pool aastat temast noorem, ei w?inud Jens selle peale m?teldagi, Holgerile midagi j?rele teha, mis suuremat kehalist tulisust ja painduwust ning ?htlasi k?rmet julgust n?udis. Ammuli suuga j?i ta temale j?rele wahtima, kui teine midagi kaelamurdwat korda saatis, ja ainult Holgeri abil sai ta temaga m?ne w?hem raske poisikesetembu kaasa teha. Ka waimlise k?rmuse, m?ttelise algatuse ja leidusew?imu poolest j?i ta temast maha. Kuna w?ikese mulati pea alati nagu s?demeid w?lja pildus ja ta suukese w?rwikirjust jutumulinast ?le woolama pani, oli Jensil waewa tema m?tetest sedaw?rt aru saada, et nende kohta mingile arwamisele j?uda. Mis nad, kahekesi m?ngides, iganes uut ette w?tsiwad, selleks tuli algatus Holgeri poolt, ja algatusi tuli temalt nii ohtraste, et neil wahelduest kunagi puudus ei olnud. See meeldis Jensile, nagu Holgerile Jensi s?nakuulelik n?usolemine meeldis. Ja n?nda saiwad sigarikarwaline mulatike ja w?ike walge t?isdaanlane lahutamata s?pradeks.

See s?prus soetas Jensine Nielsenile esimesel kuul paar perekondlist pahandust. Kui ta oli lootnud, et temale ja ta lapsele endises korteris osakssaanud s?im Jensikese meelest uues ?mbruses ununeb, siis ta eksis. Jensi peakesesse oli halb s?na, mille t?henduse ema talle seletama j?tnud, tallele j??nud, ja ?hel ?htul teretas poisike, kes posase n?oga poolpimedas toas istus, teda s?nadega:

Ema, ma tean n??d, mis lits on!

Aga Jens !

Litsi juures k?iwad mehed magamas ta on ropp naisterahwas.

Issand Jumal, kes sulle

Ema, sa oled lits!

Jens oli p?randalt ?les t?usnud. Ta seisis keset tuba, k?ed selja peal, ja wahtis oma selgete, terawate linnusilmadega, millede l?ige widewiku ?ra w?itis, ema poole ?les.

Wiimane ei lausunud t?kil ajal musta ega walget. Ta n?gu j?i nii kinniseks, ta waade nii warjatuks, et Jens tema m?tteid mujal arwas wiibiwat, misp?rast ta oma wiimast lauset ise?ralise trotsiwa w?idur?emuga kinnitas:

Oled jah! Oled jah!

Jensine Nielsen w?ttis poisikese t?rkuwa k?e pihku, wiis ta l?hema istme juurde, toetas enese selle peale maha ja t?stis Jensi s?lle.

Tema pead paitades, ta otsaesist suudeldes, ta p?ske enda p?se wastu wajutades k?sis Jensine hellalt, meelitawalt, peaaegu paluwalt:

Kes sulle n?nda ?tles?

Ma ei tea.

Kudas, Jens sa ei tea!

Ma ei m?leta.

Tuleta meelde, Jens!

Ma ei ?tle!

Miks siis, Jensike, miks sa ei ?tle?

Ei ?tle!

Ema waikis. Tema w?erastus ei olnud mitte w?ga suur, sest wahetewahel ilmsikstulew trotslik jonn Jensi loomuses oli talle tuttaw.

Aga kui ma sulle witsu annan?

Ei ?tle siiski.

Jensine laskis ta p?lwe pealt maha. Kauemine ei p??dnud ta tema sisse tungida; ta lootis teisel teel eesm?rgile j?udwat. Tehes, nagu ei paneks ta teda enam t?helegi, w?ttis Jensine k?bara peast, ?lejaki seljast ja l?ks tahatuppa, ust enese j?rel koomale t?mmates. Sinna j?i ta wagusi istuma. Pikk waikus tekkis m?lemas kambris. Kuulda oli ainult ema ohkamist ja k?hatamist paar korda.

Jens k?hkles ja k?hnitses ahju suu ees m?ne aja, s?gas pead, sosistas endamisi, maalis ahju ilustust n?puotsaga j?rele, kimbutas ?hte prussakat seina peal ja nihutas enese siis mitmesugustel ringteedel tahatuppa. K?sa kergeste ema p?lwede peale pannes k?sis ta:

Mis sa talle teeksid, kui ma ?tleksin?

Kes see ometi peaks oleks, et ta tema eest nii w?ga kardab? m?tles Nielseni neid, ja wastas w?hese arupidamise j?rele:

Ei ma teeks talle midagi.

Kas sa teda ei l??ks?

L??ks? Ei.

Ega karwustaks?

Ei.

Aga sa kaebad ehk tema mammale?

Jensine peas hakkas koitma, ilma et ta oma aimdust h?sti oleks uskuda suutnud. Ei ma kaeba ka tema mammale.

Noh, Holger ?tles mulle, mis lits on.

Pisike Holger? Kudas tema seda teadis?

Ta ta teab k?ik!.. Ei, parandas Jens ennast ruttu, ta k?sis suurte inimeste k?est Galliseni Julie ?tles talle.

Jens t?iendas oma ilmutust ema l?hemate p?rimiste peale, nii et sellest j?rgmine uurimiselooke w?lja tuli: Jensike k?sib oma w?ikeselt s?dames?bralt, mida raske s?imus?na t?hendada. Holger ei tea. See pahandab wiimast n?htawaste, haawab tema auahnust. Ta lubab seda Jensile p?rast ?elda k?ige hiljem ?htuks. Jens n?eb teda siis uulitsal suuremate poiste ja t?drukutega juttu sobitawat. Aga teda naerdakse w?lja. K?sitawad ei tea kas isegi selgemalt musta s?na t?henduslist tuuma, w?i ei pea nad pisikest p?nni seletuse w??riliseks. ?htu eel asub nupukas mulatlane lihunik Galliseni t?drukule, kes pesuk??gis peseb, s?braliselt k?lge. Ta ajab temaga laia juttu k?iksugu ilmaasjadest, sest wana Julie, arukese poolest pisut napikas, k?neleb lastega nagu wanainimestega, ja ?ksinda olles r??gib ta kassi, koera w?i puuhalugagi. Kudas n??d w?ike keeleuurija uuritawa s?na muu seas k?nesse w?tab, j??b teadmataks, aga Jens, kes s?brale j?rele on hiilinud, kuuleb, kudas Julie suuke k?lblise pahandusega h??ab: Kuule aga, kuule j?msikal suud! Lits on ropp naisterahwas, kelle juures mehed magamas k?iwad! ?ra sa nii rumalat s?na enam suhu w?ta!

Holger saagiga jooksu! Ukse ees p?rkab ta Jensiga kokku, ja w?idur?emul teatab talle, mis teine isegi juba kuulis.

Ema pidas Jensi wastu s?na: ei ta w?tnud Holgerit ise wastutusele, ei l?inud ka tema mammale kaebama. S?ndmuseke aga m?jus tema kohta n?nda, et ta paaril esimesel kuul ?htegi ??sest k?lalist uude korterisse ei toonud, jah, ?htutel ?le?ldse w?ljagi ei l?inud. Kuid kolimine oli kulu n?udnud, Jensi uued saapad ja ?likond maksiwad mitu krooni, laenukassas ootasiwad m?ned pandid intresside ?ramaksmist ja wabrikus muutus ajutine t?kit?? j?lle halwaste tasutawaks p?ewat??ks. Ei olnud midagi parata Jensine Nielsen puges, kui pojuke magama pandud, j?lle uulitsale. Mitu ??d tuli ta t?hjalt tagasi; siis, ?hel laup?ewa?htul, ehtis ta ennast riiete poolest paremine, ?lendas oma n?ojume punase pulbriga, ja n??d oli tal ?nne. Ta t?i wanadlase, wagusa ja ?sna kaine isanda kaasa, kes aga naeratades suure pudeli kollast wiina taskust t?mbas, kui neiu Nielsen lambi p?lema oli s??danud.

Tahaksin teiega laup?ewa?htut p?hitseda, preili, t?hendas ta oma p?risewa bassihealega wiisakalt, mu eit pahandas mind kodus.

Waewalt oli w?ikene Jens, keda m?lemate tulek unest ?ratanud, w?era healt kuulnud, kui ta, nagu ettekawatsetud n?u j?rele, wihast meeleawaldust algas.

Mees, mine ?ra! hakkas ta woodist karjuma, mees, mine kohe ?ra!

Jensine k?laline sai ?sna kohmetuks. Ma ei teadnud preili, w?i proua, et teil

?rge pange teda t?hele, kuulis Jens ema ?tlewat, unise lapse jonnakas tuju! K?ll ma ta warsti waikseks saan.

Kuid sellega walas ta ainult ?li Jensi tulde. Poiss pistis huluma, jalgadega trampima, s?imama, ja kui ema talle meelitades ja musutades karbikese kompwekkisid pihku surus, wiskas ta selle patsti p?randale. Tema ?leannetus ulatas l?puks nii kaugele, et ta woodist w?lja ronis, waheukse l?wele ilmus ja n??d sealt w?erast meest k?ige waljusega ?ra hakkas ajama. S?rgiw?el, p?sed woolawatel pisaratel, parem k?si ?hwardawalt ?lewal, n?nda seisis ta kohkunud k?lalise ees, kes ei teadnud, kas k?bara j?rele kahmata w?i paigale j??da. W?eras tegi siis s?brustamisega katset ja pakkus talle raha. Jens l?kkas raha p?lastawa k?ewiskamisega tagasi. Kui waenlane teda s?lle tahtis t?sta, p?genes ta pimedasse tuppa ja s?ngi tagasi, kus ta kauakestwasse nutuhoosse sattus. Wiimaks k?sis ta emalt juua. Ema pilgutas k?lalisele silma, walas wiinapudelist ?lleklaasi pooleli ja jootis m?ratsejat magusa lik?riga.

N??d tuli rahu majasse. M?ratseja j?i magama nagu nott.

Kui ema w?eraga woodisse heitis, riiwas ta pilk tummaks tehtud rebelli. Selle kahwatanud p?skedel siretasiwad weel m?ned h?bedased m?ssuwiha piisad.

Neljas peat?kk.
W?ikene Jens Nielsen k?ib koolis

Muidugi ei n?inud pisikene kiusupunn asjale p?hja seks oli ta liig noor. Teda haawas ainult, et tema ema wastu lugupidamatust ?les oli n?idatud. Ja et need w?erad mehed, keda ema endale k?lalisteks t?i, selleks p?hjust andsiwad, siis p??dis ta neid p?hjuseandjaid, kellega ta pealegi ema ?rnust pidi jagama, ?ra peletada. Et emal raha tarwis oli, seda ta m?istis, ja et w?erad mehed emale raha kinkisiwad, sellega oli ta n?us. Aga et und ema juures magamas k?isiwad, mis emale s?imunime t?i nime, mis teistel emadel mitte ei olnud selle n?htuse wajadus ei mahtunud Jensile kuidagi p?he. Miks ei w?inud nad emale raha anda, ilma temal k?laliseks ja tema juures magamas k?imata?

Asjam?iste, nagu see Jensi ajus asus, tuli j?rgmisel p?ewal kuuldawale, kui ema talle ??sese ?leannetuse eest manitsewaid etteheiteid tegi. Poisike, kelle pea joodud alkoholi tagaj?rjel terwe hommiku walutas, algas sellest hoolimata emaga kr?bedat waidlust.

Aga Holgeri isa on ka surnud ja tema emal ei k?i mitte k?lalisi

Kust sa seda tead?

Ma k?sisin Holgeri k?est.

Jensine pani k?ed risti. Holgeri emal on enam raha kui minul, ?tles ta siis.

Kas ta rohkem teenib kui sina?

Ei, aga ta saab kuninga k?est ka raha.

Kuninga k?est? Kas siis kuningas tema juures magamas k?ib?

Ei, Holgeri isa teenis kuningat, ta oli politseinik, ja selle eest annab kuningas n??d Holgeri emale raha.

Kas minu isa ei teeninnd kuningat?

Teenis k?ll, aga w?ga w?he aega ta oli ainult soldatiks. Minule kuningas raha ei anna.

Aga kui kuningas Holgeri emale raha annab ja tema juures magamas ei k?i, miks siis sinu k?lalised sulle muidu raha ei anna?

Ma ei tea, Jens ema ?erus kihelewat otsaesisest nad ei anna

Kas sa oled nende k?est k?sinud?

Ja ei

Siis k?si ometi! Aga ?ra neid siia too! Ma ei taha, et meister Andersen ja meister Olsen Ema mattis ta suukese k?ega kinni, aga s?rmede wahelt kuuldus siiski weel: sind ja mind litsiks mispeale ema ta nilbe suu oma pakitsewa rinna wastu tummaks muljus.

Ma tean, Jens, et nad ei anna ma tean seda kindlaste Sina aga sa peaksid rahul olema ja wait Sa ei tohiks emale mitte nii palju pahandust teha ja teda piinata, emal on muidugi raske k?llalt

Jensine heales oli midagi, mis poisikese kuulatama pani. Oma pead tema k?te wahelt wabastades waatas Jens emale uuriwalt silma ja k?sis tooniga, millest iga w?itlusehimu kadunud:

Kudas pean ma siis olema?

Seega oli pind kokkuleppimiseks sile.

Nende wahel sobis m?istlik kompromiss. Jens lubas ??seseid rahatoojaid kui paratamatu halbtust j?lle sallida ning ?htlasi iga inimese, isegi Holgeri, wastu nendest suud pidada, sest kui neist majas ei teatud, siis polnud nende p?rast ka naabrite poolt s?imu karta. Ema sellewastu andis t?otuse mitte enam k?lalisi kaasa tuua, kes ?hel w?i teisel kombel w?ljakannatamataks w?iksiwad saada, nagu see, kellele Jens toona ?igusega ropu looma nime oli andnud.

Ja n?nda elati endist wiisi edasi.

W?gewam kui k?ik wastikused ja ?udsused, w?gewam kui kartus kaasinimeste lugupidamatuse eest oli kummalegi brutalne teadmus: sa tahad s??a ja oma ihu katta sa tahad elada!

Neiu Nielseni alaline p??e oli olnud, m?ne korrap?ralisema meesterahwaga kestwamat ainu?hendust leida, et sel kombel puhtama elu k?rwal politsei waritsemise ja k?lgehakkawate haiguste eest enam hoitud olla, kuna mehelesaamise lootus, see wisa w?suke iga naisterahwa hinges, ka tema p?ue p?hjas weel t?ieste ?ra polnud kuiwauud. Kuid ?hel kui teisel sihil murdis ?nn talle ikka j?lle truuduse. Warematel aastatel oli ta kord kaheksa kuud ?he lese isanda p?ralt olnud; aga isand w?ttis uue emanda, ja ajutine naine oli lahti lastud. Siis pidas teda ?ks naisemees pool aastat, t?dines temast ?ra ja walis ilusama. Keegi poissmees tegi Jensinele kahe aasta eest ?sna kindlaid w?tmise lootusi, pettis teda aga, kui ta m?ne kuu tasuta tema ??sid oli raisanud. N?nda sattus neiu Nielsen oma ihuga ikka j?lle awalikule m??giturule ja kannatas aegam??da k?ik s?herduse elu ?udsed tagaj?rjed l?bi.

Paaril korral kimbutas teda politsei. Ta pidi ?? wahijaoskonnas m??da saatma. Ainult meeleheitline salgamine ja wabriku t??t?ht peastsiwad ta j?rgmisel hommikul awalikkude naisterahwaste kirjast. Siis tuliwad ajad, kus ta oma palganatukesest t?htsa osa n?dalate ja kuude kaupa arstile ja aptekrile pidi wiima, kuna w?ikene Jens kodus rohkema k?hut?ite j?rele nuttis ja ta ise t?? juurde ?ra oli n?rkemas. M?ni kuu peale seda, kui ta N?rrebrost Vesterbrosse oli kolinud, tabas teda j?lle ?ks haigus, mille r?past ja rasket rawitsemist ta terane laps wastiku w?erastusega pealt waatas. Jens n?gi ema iga ?htu oma ihu paljastawat, mis punaste t?pikestega kaetud oli, ja kord ?hte, kord teist liiget ning kehakohta j?rgem??da porisarnase, halwaste lehkawa w?idega k?igest j?ust ?eruwat. T?na ?erus ta ?hte, homme teist k?ewart, j?rgmisel ?htul pahemat, j?lle j?rgmisel paremat reit, siis s??remarju, siis rinda, siis selga, kuni ta uue j?rjega k?ewartest j?lle peale hakkas. Kui ta t?ki aega higistades oli t??tanud, t?mbas ta poriseks ja haisewaks n?hitud ihu peale k?ige nadisema pesu, mis seestpidi muidugi mustaks m??rdus. Siis kuristas ta mitu korda suud ?he rohuga, sest muidu kukkuda ta hambad suust w?lja, nagu Jens teda Ellen Knudsenile kuulis t?hendawat. Krokodil hakkas nimelt emal abiks k?ima. Ema w?sis ?erumisest juba teisel n?dalal ?ra ja selga ei saanud ta ?le?ldse korralikult ?eruda. N??d t??tas wahwa Ellen, wanad nahkkindad k?es, ema t?bise ihu kallal. Warsti ilmus haigele suur haaw kurgulakke, mis ise?ralist rohitsemist n?udis. Ema w?idis haawa ?he salwi ja weel ?he rohuga, misjuures tal silmad wesiseks l?ksiwad ja l?kastus peale tuli. Seejuures k?is ta p?ew p?ewa k?rwal t??s, ehk ta k?ll n?rkuse p?rast waewalt jalgel suutis seista.

.

.

, .

Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .

.
( ). , .

rtf, mobi, fb2, epub, txt ( 14 )





: 1 2 3 4