Eduard Vilde.

Lunastus: ?he t??lise noorp?lw





Aga mida ei tasanda ja ?htlusta harjumine! N?htus, et ta wihatud sissetungijatest nutukisaga ometi lahti ei saanud, et nad tuliwad ja ikka j?lle tuliwad, ja et see kisa ka ema kohta, kes nendega ?hes n?us oli, t?ieste m?juta j?i see n?htus n?ris Jensi wastupaneku aegam??da ?ra. Kadedusekuumus jahenes, wihakirglus l?dwenes, j?rele j?i winduw tigedus, tujukas-trotslik, poolsalalik jonn. Sel hingeolul pani ta wahel wastu, wahel heitis alla, laskis enese kord ?ra petta, teine kord aga mitte, ja sagedaste s?ndis, et ta ise petjaks sai: ta w?ttis maiused ja wingus siiski. Korruptsion oli oma kohust t?itnud. See tige jonn j?i temale aga seda kestwamalt hingesse pesitama, et karistus, mis ta emalt selle eest sai, madu toita aitas. K?ige walusam l??k emalt m?ne muu asja p?rast ei olnud talle nii walus, nii wihatud, tui k?ige kergem plaks nende inimeste p?rast, kelle wastu ta oma w?gistatud ?iguste p?rast w?itles.

Ja siis s?ndis kord midagi, mis wisahingelise madu surematuks tegi, mis nagu paranemata haaw Jensi w?ikesesse s?damesse ?hetama j?i: ka ?ks tema waenlastest l?i teda! Kui ta ?hel ??l wirisemist ja tihkumist ei j?tnud ja ?htelugu jonnakalt ema j?rele h??dis, t?usis ema k?rwalt s?ngist wihane mees ?les ja karistas Jensi. See tuli nii ootamatult, nii jahmatawa m?juga, et Jens hoobid waikides wastu w?ttis ja alles t?ki aja p?rast suu lahti tegi mitte nutmiseks, mitte kisendamiseks, waid l?mbunud ?gamiseks, kugistawaks l?kastamiseks, nagu p??aks tal seest kurgu kaudu midagi suurt ja j?lki w?lja tikkuda. Ta j?i t?epoolest waiki; teda kuuldi wiimaks ainult l?disewat ja tasakeste nooskuwat, ja l??ja urises emale: Kas n?ed, kudas aitas! Kas see kartus w?era karistaja eest oli? Jensile j?i midagi muud meelde. Ema oli s?ndida lasknud, et see w?eras mees Jensi l?i. Ema oli wait olnud. S e e sulus Jensi suu kinni, s e e halwas teda hingest ja ihust. Ja kui ta hommikul n?gi, et ema l??jat suudles siis, kui see talle ?ra minnes raha andis, siis oli Jensi meelest, kui wiiks see ?el mees neilt midagi ?ra, mis teised wiimata j?tnud. Jens waatas murtud, ?ratallatud w?imetuses temale waiba ??re alt j?rele.

Ema ??seste k?laliste seas n?gi w?ikene Jens Nielsen mitmesuguseid isikuid: ?hed l?ksiwad ja ununesiwad, teistest j?i temale enam w?i w?hem selge ?rakuju tallele. Nende seas oli habemeta noori ning halli habemega ja lageda pealaega wanu. Nende seas oli isandaid walge krae ja peene kuuega ja t??mehi pesemata n?o ja m??rdunud pluusiga. ?hed k?nelesiwad keelt, millest Jens aru sai, teised r??kisiwad n?nda, et emagi neist aru ei saanud. Enamaste k?ik tuliwad aga joobnult w?i pooljoobnult, ja emal oli tegemist, et neid k?ratsewa ?lespidamise poolest talitseda. M?ned naersiwad, m?ned jutustasiwad palju; m?ned wehklesiwad k?tega w?i tuikusiwad seinast seina. Jens n?gi n?gusid, mis talle hirmu, ja n?gusid, mis talle naeru peale ajasiwad; ta n?gi aga ka n?gusid, mis talle meeldisiwad, milledega ta oleks w?inud s?bruneda. M?nede suust k?is sagedaste nii kange hais, et see ema woodist Jensi woodisse ulatas ning Jensi tigedust k?lalise wastu kaswatas.

Ja m?nedel oli wiinapudel kaasas, mida ema pidi aitama t?hjendada; nad istusiwad siis ema k?lalise s?les sohwa peal, suitsetasiwad m?lemad, lobisesiwad, naersiwad ja j?iwad. Mitte sagedaste, aga m?nikord ometi n?gi w?ike Jens ka ema sellel olekul, mida ta joobnuks oli kuulnud h??tawat. Esimesest niisugusest korrast j?i talle kustumata m?lestus j?rele.

Ta oli paar p?ewa waremalt wiinastanud wanamoori uulitsal n?inud, kes k?sa lahutades ja waljuste siunates k?nniteelt s?iduteele ja s?iduteelt k?nniteele taarus, p?ratu kari kisawaid ja naerwaid lapsi kannul. Ka Jens oli purjus eidekest naernud ja teistega ?hes temale j?rele keksinud, sest n?htus oli lastele niisama weider kui uus. Ja lasteparw oli hurraa h?isanud, kui linnawaht tuli ja k?ratsewa emakese k?ttpidi k?rwale talutas.

Seda joobnud naisterahwast oli Jens Nielsen w?inud naerda. Aga kui tema ema l?hemal laup?ewa??sel ?he k?lalisega koju tuli n?os see pentsik loom, mis inimese naeretawaks teeb, siis hakkas Jens s?dame p?hjast nutma. Ta n?gi ema n?tkuwat sammu, tema w?eraid liigutusi, ta t?hja n?gu ja ??nest pilku, seda wedelat, w?nget naeratust ta niiske suu ?mber; ta kuulis ema huultelt tundmata healt tulewat, lohakat, limast, lehkawat healt, mis talle nagu m?rg kalts wastu pead l?i. Seda n?hes ja kuuldes asus w?ike Jens m?lema k?ega oma peakese ?mbert kinni ja t?usis woodis istukile. Tema p?raniaetud silmadest k?neles esiotsa ainult ?udne ehmatus. S?damewalu k?es nutma hakkas ta alles, kui ema, temale l?heneda tahtes, waaruwa jala pealt wastu kappi p?rkas; ja see nutt muutus kramplikuks, kui ema kuumad, higised k?ed ja m?rg suu tema ihu k?lge puutusiwad. Mis aga Jensile sellest ??st purewa tundmusena k?ige elawamalt p?ue j?i, oli esiteks n?htus, kudas ema, kui ta weepudeli laua peal t?hja leidis olewat, pesuwaagnast seebist wett j?i, ja teiseks lugu, et w?eras mees ema riidest lahti pidi w?tma. Ema naeris ainult. W?eras mees t?mbas tal ta s?rgi seljast, nii et ema ihualasti keset tuba seisis, ja ema naeris ikka weel. Kui Jens Nielsen mitu aastat hiljem ennast piinata tahtis, siis kutsus ta enesele alasti ema naermise sellest ??st k?rwu tagasi.

Nagu ema k?laliste hulgas h?id ja halbu, naljakaid ja kohutawaid isikuid oli, nii tuli nendega ka iga laadi juhtumisi ette. M?ni w?ttis nutwa Jensikese p?lwe peale ratsutama ja pistis talle lepituseks k?mme ??ri pihku. Teine p??dis teda naljas?nadega nutmast naerma ajada. Kolmas laskis teda oma pudelist r??bata, sest siis pidi Jens ruttu suureks kaswama. Keegi lahke n?oga habemik mees jutustas Jensile naerwate silmadega, et temal kodus, kaugel mere taga, just niisamasugune w?ikene poeg olewat kui Jens; sellele tahtnud ta K?benhavnist ilusa taskukellakese kingituseks wiia, aga Jens w?iwat selle omale saada, tui ta sedamaid magama lubab j??da ja ema rahule j?tab. Ja t?epoolest ta w?ttis taskust karbikese ja selle seest hiilgawa uuri kuldse keega ning andis Jensile. Jens tegi kohe, kui oleks ta magama j??nud, aga waiba all ?petas ta s?da kaua weel tummale kellale tiksumist, kuna ta k?rw ema ja kinkija kaelustamisi kuulis. J?lle keegi oskas loomade heali j?rele teha. S?gas ema teda kurgu alt, siis r?hkis see naljakas mees nagu siga; n?pistas ema teda, siis kiunus ta nagu p?rsas w?i n?ugus nagu kass, ja kui Jens talle naerdes k?e wastu pistis, siis urises ja haukus ta tema peale koera kombel. K?ige kenam oli aga, kui ta kukeleegu! laulis kord n?nda kui noored, kord n?nda kui wanad kuked. Ja weel ?hte l?busat k?lalist m?letas Jens. Selle k?ed, k?ewarred, terwe rind ja isegi selg oliwad k?iksugu siniseid kujusid ?leni t?is laewaankruid, lillesid, lindusid, madusid, kalu ja kirjat?hti. Kui ta s?rgi maha t?mbas, et seda n?idata, paistis tal sinisekirju kamsik seljas olewat. See mees k?is korda kolm neil w?ersil, ja igakord n?itas ta Jensile oma maalitud ihu. Midagi huwitawat n?idata oli ka ?hel suurel mustal mehel, kes emaga k?te abil juttu ajas, sest et ta arusaamata keelt k?neles. Selle inimese terwe n?gu oli musta habet t?is kaswanud, nii et ?ksnes silmade ?mber natuke walget ihu j?i. Habe ei olnud aga mitte pikk. Korraga kahmab w?eras habemest kinni rebib, rebib, ja kurguaugust woolab habe n?htawale, mis, kui ta otsani w?ljas on, mehele peaaegu p?lwini ulatab. Esiotsa kartis Jens seda karwan?ssi, aga kui ta n?gi, et ema tema habet w?is katsuda ja tutistada, ilma et karune elukas teda oleks hammustanud, siis kadus Jensi kartus, pealegi nii w?ga, et ka tema seda imehabet s?dandas puudutada. Palju nalja tegi Jensile, kui w?eras habeme enesele salliks mitmekordselt ?mber kaela keeras w?i kahte haru pidi selja taha kinni sidus. Seesugusel l?busal ??l Jens ei wirisenud.

Need oliwad Jens Nielseni head m?lestused ema tundmata k?lalistest ja juhtumistest nendega. Nende k?rwale seltsis halbu ja w?ga halbu. Oli s?ndmusi, mil Jens ema p?rast w?rises, ema kurbtust ja pisaraid kaastundlikult jagas.

N?nda m?lestas Jens ?hte joobnut, kes k?igest w?est laulda tahtis, ja kui ema teda keelas, siis l?i ta ema ja kiskus tema karwu. Jens hakkas suure healega nutma, aga ema pidi wait olema, sest k?ra ei tohtinud suureks minna. Teine purjus mees l?kkas laua pealt p?lewa lambi maha. Silmapilk oli p?rand l??mawat tuld t?is. Kui ema seda kustutada p??dis, sattusiwad ta riided p?lema. Suure waewaga l?ks tal wiimaks korda tuld p?randal kui ka enese k?lles weega ?ra l?mmatada, aga haawu, mis ta seejuures saanud, p?des ta kaua aega tagaj?rel. Kord tuli ema kahe ?sna noore herraspoisiga. Need k?isiwad kordamisi ema juures magamas, ja see kestis terwe ??. Nende naeru ja lori p?rast ei saanud Jens magada, sellep?rast teadis ta seda. Ja kui need peened poisikesed hallil hommikul naerdes ?ra l?ksiwad, ei andnud nad emale wiit ??rigi. Jens n?gi ema woodi ??rel istuwat ja nutwat. Millest ma pean elama! kurtis ta endamisi. See oli nii kurb, et Jens ka nutma hakkas. Ta puges ema s?lle, w?ttis ta kaela ?mbert kinni, ja n?nda nutsiwad nad ?hes, kuni ema t??le l?ks magamata, nagu ta oli, ja punaste silmadega.

S??raseid pettusi tuli ka muudel kordadel ette. Petjad ?hwardasiwad ema politseiga, ja ema j?i siis igakord wait. ?hes waremas korteris, Viborg Gades, t?stis ?ks joobnud isand suurt k?ra, kui ema tema k?est tasakeste raha palus. Ta wehkles kepiga ja l?i pesuwaagna puruks, millest wesi ?le laua ??re Jensi woodisse jooksis. Wihane w?eras wandus weel trepikojas ja hoowiski nii l?rmitsewalt, et majaelanikud peremehe ees kaebtust t?stsiwad. Peremees ?tles emale korteri ?les. Emal oli j?lle kord kolimine kaelas.

Seda ei juhtunud mitte just harwaste. W?ikene Jens m?lestas mitmet korteri-wahetust. Paarist kohast pidiwad nad lahkuma, ilma et nende juures ??sel mingisugust m?ra oleks olnud. Kui Jens ema k?est k?sis, miks neile ?les ?eldud, sai ta wastuseks: Nad ei salli meid. Et kolimine kulu tegi, siis wiis ema enne mingi asja pandimajasse, kus ta ka muidu w?ga tihti k?is. Ja uues korteris oli tal palju kuulata ja paluda, enne kui ta inimese leidis, kellel aega ja tahtmist j?tkus w?ikese Jensi eest hommikuti hoolt kanda. K?ige kauemine oliwad nad praeguses korteris elanud. See tulla lutikatest, ?tles ema kord. Lutikate p?rast olla wana J?rgensen hea mees. Aga k?ll see ka sellest tuli, et teised ??rilised ema peale ei kaebanud. Need oliwad k?ik w?ga waesed, seep?rast ei pannud nad midagi pahaks. Ja ?ks ning teine neist tuli ?htul joobnult koju ning tegi siis ise m?ra. Mine weel teise peale kaebama.

Kui w?ikene Jens ??seti ?les ?rkas ja ema woodist ei leidnud, siis ei l?ppenud tema ootamine mitte igakord seega, et ema poolel ??l koju tuli k?lalisega w?i ilma. Wahel j?i ema hommikuni ?ra ?rip?ewal selle tunnini, mil ta wabrikusse pidi minema, p?hap?ewal kauemine. Jensile, kes k?ik ??sesed hirmud kahe ja kolmekordsel kestwusel ?ra kannatanud, wastas ema, et ta w?ersil k?inud. Enamaste w?ersil, wahel aga ka tantsupidul. Wiimasel puhul n?gi Jens teda k?ige uuemas riides, juuksed k?haraks p?letatud, n?rtsinud roos peas; salkude seest w?risesiwad ?margused w?rwilised paberilibled maha. M?nikord t?mbas ta punga taskust ja luges oma raha, teine kord waatas ainult peeglisse ja ohkas.

Tantsule l?ks ema wahel ka Jensi teades. Siis ostis ta Jensi n?usolemise hiilgawate lubamistega ?ra ja j?ttis pisikese ??lambi laua peale p?lema.

Ema kaasaliseks heitis sagedaste Ellen Knudsen, keegi wanadlane wabrikut?druk, kes oma elatanud lese emaga maja k?ige k?rgemal korral elas. Enne minekut oli m?lematel suur ehtimine peegli ees. Ellen k?is ennast nimelt all Nielsenite juures riidesse panemas. Nad aitasiwad ?ksteisel juukseid krussitada, haakisid ja n??pisid kinni panna ning kleitisid kohendada. W?ikene Jens waatas pealt, kudas nad oma kehad korsetiga peenemaks pitsitasiwad, p?ue r?tikuid toppisiwad ja ristluude peale w?ikesed padjakesed sidusiwad. L?puks waapasiwad nad weel puuwillatopiga walget ja punast p?skede peale, misl?bi nad palju ilusamaks saiwad. Jensi ema sai nii ilusaks, et Jens teda nagu w?erast inimest waatas kahewahel, kas teda puutuda tohib. Sellewastu ei w?inud Ellen Knudsen nii ilusaks saada, sest tal oli w?ga inetu suu. Seda suud oli w?ikene Jens esiotsa peaaegu kartnud, p?rast harjus ta temaga. Kui Ellen s?nakese r??kis w?i natuke naeratas, tuliwad ta liig l?hikese pealmise huule alt hambad n?htawale, m?herdusi Jens ?hegi muu inimese suus polnud n?inud. Hambad seisiwad ?ksteisest kaugel lahus, peaaegu walgete igemete k?lles, ja mitte ridamisi, waid ?ks ?lemal, teine alamal. Juurest oliwad nad kaunis j?medad, otsast aga imeterawad, m?ni kahe ja kolme niisuguse terawa otsaga. Et Elleni suu lai oli, siis paistis pikk r?ga neid imelikka hambaid w?lja, mis Jensile m?ne Peterseni ema suure kala l?ugu meelde tuletasiwad. Ellen ise ta oli l?bus t?druk nimetas ennast oma hammaste p?rast krokodilliks.

Krokodil k?is emaga wahel ka muudel ?htutel kaasas. ?hel ??l tuliwad nad priske meesterahwaga koju. Ellen Knudsen ei l?inud ?les oma korterisse, waid k?ik kolm istusiwad juttu ajades ettekambrisse nagisewa sohwa peale. Jens w?is neid pimedast toast lahtise ukse kaudu n?ha. Meesterahwas, kes ema ja Elleni wahel istus, kr??pas ja mudis neid m?lemaid, aga ?ksnes ema naeris talle wastu. Ellen Kundsen oli n?ost walgeks l?inud ja w?rises. Ta silmad oliwad suured ja kiirgasiwad metsikult. Suu hoidis ta k?waste kinni, nagu ei tahaks ta oma hambaid n?idata. Seal t?usis ema ?les ja tuli tagatoast midagi otsima. Meesterahwas pigistas Ellen Knudseni p?lwe. Ellen l?dises, ta hambad plagisesiwad, k?ik ta keha n?is h?ppawat. Korraga kargas ta mehe ?mbert kinni ja l?i oma krokodillihambad talle kaela sisse.

Minu mees, ?mises ta teda n?rides, minu mees!

Sel ??l magas k?laline esiti emaga ja siis Ellen Knudseniga ema woodis. Jens kuulis Elleni l?disewat nagu kange k?lma k?es. Kui w?eras paari tunni p?rast ?ra l?ks, andis Ellen muist raha, mis ta tema k?est oli saanud, emale.

Kolmas peat?kk.
W?ikene Jens Nielsen protesteerib

Jens ei olnud weel wiieaastane, kui ta peake Jensine Nielseni pihta esimese terawa noole laskis. See s?ndis ?hel p?hap?ewahommikul p?rast j?lki ??d. ?ks joobnud ??k?laline oli ema s?ngi ja kogu tagumise toakese ?ra r?wetanud. Ema istus, kui tuba kasitud ja Jens riidesse pandud, kolletanud n?ol ja weripunaste silma??rtega eeskambris sohwa peal ning suges aigutades oma ilusaid wanunenud juukseid. ?hus winetas kibehapu l?hn, m??rdunud seinad tukkusiwad murehallil tumedusel, w?ljas pragises kewadene wihm ajuti wastu tusaseid aknaid. W?ike Jens, pooluneta ??st roidunud, kobistas esmalt wagusalt nagu hiireke tagakambri nurkades, sai siis t?kiks ajaks hoopis kuulmatuks ning astus wiimaks aeglasel sammul ?le l?we ema juurde. Ta j?i tema p?lwede ette seisma ja t?stis oma sinihallid silmad, mis l?iklewa niiskuse sees ujusiwad, karmi t?sidusega Jensine Nielseni peale.

Miks sa sihukesi sigu siia tood? k?sis ta wanainimese kindla tooniga.

Emal j?i pragisew kamm juukste sisse kinni.

Missuguseid sigu?

Neid w?eraid mehi! Mis nad siin k?iwad?

Jensine Nielseni k?si lahkus kammi k?llest ja wajus p?lwe peale. Ta wahtis tummalt, poollahtise suuga p?nnikese otsa. Siis l?i ta silmad maha. Ta pilk otsis p?randalt nagu millegi ?le seletust ja liikuw suu pidas aru, kas naerma hatata. Aga ta ei hakanud naerma.

Kust sa niisuguseid rumalaid s?nu oled ?ppinud? h??dis ta wiimaks surutud healega.

Kas siga w?i? k?sis Jens. Sinu k?est.

N??d hakkas Jensine Nielsen naerma. K?hinal naerdes sirutas ta k?e poisikese j?rele w?lja, kuid see, sammu poolteist temast eemal seistes, ei l?henenud temale. Jens seisis kindlalt ja laiajalgselt paigal, n?gu t?sine, silm tungiw terane.

Noh, miks sa ei ?tle?

Tema t?rkuw eemalseismine kustutas iga naerumuige ema huultelt. Jensine kollakas-kahmetu n?onahk hakkas mitmest kohast tuksatlema, nagu oleks teda torgatud. Kord lendas kurjustamise wari ta otsaesisest ja kokkut?mmatud kulmudewahest ?le, ta suu n?is t?relewaid s?nu walmis seadlewat. Siis aga h?igas n?gemata k?si n?o j?lle puhtaks ja sinna tekkis pikkamisi, pikkamisi midagi peale, mis Jensikese paigast nihutas. Kuna ta ema p?lwede wastu asus ja lahtise suuga nagu warblasepojuke ?lespoole wahtis, ?tles Jensine Nielsen tasa:

Aga sa tahad ju s??a saada, Jens. Nad annawad mulle raha.

Jens m?tles ja wastas:

Kas meil omal nii palju ei ole?

Ei, Jens, meil ei ole nii palju. Sul ei ole ju isa.

Ja n??d kukkus Jensi k?ekese peale nii suur ja palaw piisk, et poisike ?sna ?ra ehmatas. Ta j?ttis iga edasip?rimise, ta terwe olek muutus j?lle lapseliseks, rumal-lapseliseks. R?pakalt ronis ta ema s?lle, asus ema kaela ?mbert kinni, ja oma terawat ninakest Jensine huulte sisse puurides h??dis ta luksatawa healega:

Jens on j?lle pai! Kas sa Jensile t?na rhabarberi-k?rti keedad?

See oli Jensi esimene protest, teine j?rgnes ligi aasta hiljem.

?hel ?htul, t??lt tulles, leidis Jensine Nielsen pojakese ?ranutetud n?oga kojaukse l?wel istuwat. Ta k?sis, mis tal wiga olewat, ei saanud aga esiotsa mingit wastust. Jens n?is kurb ja ?htlasi wihane olewat. Suu oli ta k?waste prunti t?mmanud, kulmudewahe oli warjutatud, ja kui ema ta k?e k?rwal tuppa wiis, t?usiwad tal m?ned m?rudad nuuksatused rinnast. Enne weel, kui Jensine oma p?rimist kordama sai hakata, k?sis lapsuke j?rsku:

Ema, mis on lits?

Ema waatas silmi suurendades tema peale maha.

Kes ?tles n?nda?

Mis on lits? Miks nad sind litsiks h??awad? kordas Jens, ilma ema k?simist t?hele panemata, ise?ralise walida wisadusega, kuna ta pilk r?paste laugude alt ise?ralise kiirgega ema suu poole ?les wahtis.

Jensine palg oli t?mmuks l?inud.

Kes h??ab mind n?nda, kes?

Meister Andersen, ja meister Olsen, ja Knud, ja ja Alf ja Hedda, ja ja Jensi rinda wapustas j?lle ?ks neist w?gise w?ljatikkuwatest nuuksatustest.

Millal nad mind n?nda h??dsiwad? Jensine Nielsen istus tooli peale; ta n?gu walgus ruttu hallakaks, ja Jens n?gi ta n?ppusid tasakeste w?risewat.

Jens jutustas. Ta olewat Andersenide w?ikesele Olafile t?na kogemata h?da teinud, ja see jooksnud nuttes papale kaebama, kes meister Olseniga sepapaja ukse ees juttu ajanud. K?ll ma sulle n?itan, sa ?leannetu litsipoeg! ?hwardanud meister Andersen h?dategijat, ja meister Olsen r??kinud midagi Nielseni litsist, kes oma lapse uulitsal koeraks laskwat minna. Seda kuulnud Svenseni Knud, Asnuisseni Alf, Olseni Hedda ja m?ned teised suuremad lapsed pealt, ja warsti hakanud nad Jensi uute s?nadega s?imama ja narrima, mis poole p?ewa kestnud. N?ndapalju kooris Jensine pojakese pikast ja natuke segasest jutust kindla sisuna w?lja. ?rakannatatud kurjuse w?rskendatud meeldetuletus pitsitas Jensil uueste wihapisarad silmist, aga ta walas neid n??d wapra waikimisega, t?ieste healetult, ja isegi nuuksatusi suutis ta alla kuristada. Selle juures ei unustanud ta ?ra, et emal talle ikka weel wastus w?lgu on. Ta tahtis tingimata teada saada, mida see w?eras s?imus?na, mis neid m?lemaid korraga puutus, ?ieti t?hendab.

Kuid ta kuulis ainult, et see rumal ja ropp olewat, mida ta ?ra pidawat unustama. S?na t?hendusest l?ks ema m??da, sest ta oli wihaseks saanud ja ei pannud Jensi enam t?helegi. Ta sammus ?hest kambrist teise, l?i rusikaid kokku, kiristas hambaid ja puistas wahusest suust kurje s?nu w?lja. Nii wihasena polnud w?ikeue Jens oma head, tasast ema weel kunagi enne n?inud. Tema s?nadest j?iwad Jensile ainult m?ningased meelde, nagu: Lapsele! Pisikesele lapsele! T?prad! Kuradid! Ilms??ta lapsele! Ja siis t?i ta krokodilli ?lewalt alla ja jutustas sellele poolsosinal oma suurt pahandust. Ja ka Ellen Knudsen, see lahke s?naga rahulik t?druk, aitas t?prad ja kuradid h??da, kusjuures ta r??wkala-hambad w?ga ?hwardawalt n?htawale tuliwad.

Lugu l?ppes seega, et Jensi ema j?rgmisel esimesel korteri ?les ?tles ja nelja n?dala p?rast J?rgenseni majast w?lja kolis. See oli Jensi s?ndmusest saadik esimene korter, millest Jensine Nielsen oma tahtmisel lahkus, ja ta oli selle peale ?sna uhke. Kolimisel kuulis Jens teda l?busat laulukest ?misewat, ja Peterseni wanaema wastu, kes teda s?braliselt aitas, ?tles ta enam kui ?ks kord: Noh, eks saame n?ha, missugune aus neile siia lutikapesasse s?imata tuleb! Ja ise naeris l?ikawalt.

Nielsenite uus korter oli Danebrogi Gades, Vesterbo linnajaos, gaasiwabriku ?mbruses. Sadama suits, wabrikute tahm ja igawene m?rg mere?hk oliwad selle wana linnajao weel t?mmumaks waadanud, kui N?rebro oli, kust nad tuliwad. N?is, nagu oleksiwad siin k?ik hooned ja t?nawad t?rwariide-kaltsudega ?le t?mmatud. Igasugu haisud lehkasiwad halli udu sees segi, ja kes kaua w?ljas wiibis, tuli pooln?gise n?oga koju. Nagu Prins J?rgens Gades, nii oli Jensini kahe tillukese toaga korter ka uues kohas hoowipealse maja alumisel korral k?rgemal ei w?inud ta oma ??sese ?ri p?rast elada , kuid mitte nii madalal kui endine, sest all oli poolest saadik maa sisse ulataw pesuk??k. Hoowiga, mille kahte otsa j?llegi t?nnidega peldikud palistasiwad, w?is awaruse poolest rahul olla: k?ll ei paistnud Nielsenite korterisse ka siin taewast ja p?ikest, aga wastas ja k?rwal seiswate majade tagumised tolmutamise-aknad oliwad natuke kaugemal ja hoowi peases heledam walgusekuma, ise?ranis l?unaajal. Halwaks k?ljeks oli uuel korteril aga see, et Jensine t??koht kaugele oli j??nud, misp?rast ta enam kodus l?unal ei saanud k?ia, kuna ta hommikuti, kui w?hegi juhtus wiibima, hoburaudteed pidi tarwitama, mis talle soowimata kulu tegi. Ema ja Jens, m?lemad oliwad n??d n?dal otsa ilma sooja l?unata; kumbki nosis ?htul keedetud w?i poest walmilt ostetud k?lmi suupisteid s??a, mille m?jul nende n?od warsti weel kollakamaks ja k?hnemaks muutusiwad. Pealegi pidi Jens n??d terwe p?ewa emast ilma olema. Aga w?i siis naisterahwal, kellel ??sel k?lalisi k?is, korterisi palju walida oli; ?nn, kui w?hegi k?lblikuma urkakese kuskil peidetud p?ikuulitsas k?tte sai. Lutikatest arwas neiu Nielsen uue korteri waba olewat, nagu majaperemees Ballerup seda kaubategemisel ka kinnitanud; aga paari n?dala jooksul tuli neid uute seinapaberite alt ometi n?htawale, ja esimese kambri ahjupoolses nurgas elutses suguw?sake priskeid prussakaid peale kauba.





: 1 2 3 4