Eduard Vilde.

Lunastus: ?he t??lise noorp?lw



скачать книгу бесплатно

W?ikese Jens Nielseni k?ht oli nimelt alati t?hi. Tal n?ris ja n?kitses rinnakile all ikka see m?istatuslik tige loom, keda ta ei n?inud, aga seda enam tundis. Jens polnud ju mitte s??mata, ta leidis, kui ta koju wiitsis jooksta, kapist leiba, millele wahel margarinigi peale oli m??ritud, ja hommikul oli ta kohwi saiaga saanud. Aga k?ik see ei l??nud ette. Kilealune waenlane hammustas walusamine ja ikka walusamine, Jensi suuke jooksis wett, ta silmad s?iwad terwed aknapealsed toitudest puhtaks. W?itlus selle t?itmata ja rahuandmata sisemise waenlase wastu, kellele leiwast k?llalt ei saanud, kes r?pakalt ka liha, suhkrut, w?id ja piima n?udis, wiitis tal k?ik selle aja ?ra, mis tal ta ДwaimlisteФ huwide t?itmisest j?rele j?i. Ta kartis muidu w?ga ?hte toidupoekaupmeest Slots Gade nurgal, sest et selle walge, r?pane kuub eest alati werine oli, kuna tal pikk haljas nuga nagu m?rtsukal k?es w?lkus. Aga kui w?giwaldne elanik k?hus m?ratsema hakkas, siis kaotas Jens werise mehe eest iga kartuse ja neelas tema waateaknalt silmadega k?ik seakintsud ja wasikapraed niisama ?dilt ?ra, nagu ta muidki aknaid r??stas.

R??gitaw waenlane t?i talwel weel teise kaasa. See oli l?lm. Mida t?hjemaks Jensi k?ht l?una w?i ?htu eel l?ks, seda enam hakkas k?lm teda raputama. Sel oli kerge tema k?lge teed leida. Kingade taldadest tungis ta aukude kaudu porise m?rjana w?ikese mehe jalgade, l?bi katkiste p?kste ja ?hukeste kuubede tema k?hna, werewaese ihu kallale. Ka selle waenlase wastu ei leidnud ta toast tarwilikku abi, sest ?ksnes l?una ajal s??gitegemiseks pisut k?etud raudne pliitahjuke seisis waewalt tunni aega soe; muidu oli hingeauru toas peaaegu niisama n?ha, nagu w?ljas. Et w?ike Jens sel lool sagedaste koha ja nohuga w?itles, oli niisama w?he ime, kui et ta k?ik muud k?lmetamisest, toidu-ja hoolepuudusest tekkiwad kergemad ja raskemad lapsehaigused j?rgem??da l?bi p?des.

Nende haiguste wastu polnud Jensil midagi. Ei Ц oli tundisid, kus ta waimunatukesest salasoow l?bi l?ikas: Peaksin ma j?lle haigeks j??ma! Sest siis oli tal k?ik, mis tal n??d puudus. Tal oli ema, tal oli s??a ja juua. Ema oli siis terwe p?ewa tema juures kodus, ja mis ta haigele hammustada w?i r??bata andis, oli haruldane ja maitsew. Mida Jens muidu paksu klaasi tagant kaupmehe waateaknal kui k?ttesaamata kallist wara ihaldusepiinas wesise suuga wahtinud, sellest sai talle n??d ?ks w?i teine asi t?este osaks. Seep?rast oli ?sna loomulik, kui Jens kord p?rast terwekssaamist emale ?tles: ДEma, Jens tahaks j?lle haigeks j??da!Ф Ц ДMiks?Ф Ц ДSiis on Jensil j?ulud.†Ц Ф Kuid wist m?tles Jensine Nielsen p?hade ?le, milledeks Jens oma haiguseaega pidas, teisiti, sest poja ?teluse ?le naeratades wajutas ta k?eseljaga kaks h?bedast haawlitera p?se peal laiaks.

Kui Jens Nielsen oma ennel?unastel luusimisetundidel kaupluste aknaid imestas, hakkas ta sel m??ral, kudas l?bik?imise kihin uulitsatel kaswas, ikka terasemalt k?rwu kikkis hoidma. Ta kuulatas, kas mitte wabrikute torud juba h??dma ei hakka: ?ks ?ige j?meda k?riga kahehealeline eel, teised ?hehealelised ja heledamalt uilgawad tagaj?rel.

Sest siis tuli ema! Niipea kui j?meda toru nagu raske wajutuse alt lahtipeasew ?rg w?ikese ootaja k?rwu puutus, pani tugew elektriwool mehikese siputama, ning l?hemal pilgul pistis Jens Nielsen surnuaia poole jooksu.

Ema tuli nimelt N?rrebio platsi poolt k?nniteed m??da, mille ??rt Assistentsi surnuaia m??r piirab, wahel ka laia paplipuiesteed m??da, mis surnuaialt pikiti l?bi k?ib. Surnuaia w?rawa ees sai ta siis pojakesega harilikult kokku. M?lemad t?ttasiwad lennul ?ksteisele wastu, k?si asus k?ekese pihku, ja lennul t?tati koju, sest Jensine Nielsenil oli ?ksainus tunnike l?unaaega. Selle tunnikesega pidi s??k tehtud, s??dud ja tee edasi-tagasi k?idud olema. Ei wudistanud Jensi w?sitatud jalad k?llalt w?ledaste k?ia, siis kahmas ema ta k?ewarrele, ja Ц edasi!

Kodus l?ks n??d k?ll k?ik kirinal-k?rinal. S?ed ja s??tepilpad oliwad ahju ees kastis juba walmis, puhas pann w?i kastrull pliidikese tuleaugu peal ootel, ja keeduЦ w?i k?psetuseaine t?i ema tulles kaasa. Muidugi pidi see ruttu s??gikstehtaw olema Ц t?kike sealiha w?i m?ned munad, w?i piim, millest mannaga kerge supp sai. Wahel ei j?tkunud aga aeg sellekski, ja siis s??di poest ostetud k?lma toitu ning joodi keetmata piima peale. Lihaleem ja k?ik muud toekamad toidud j?iwad p?hap?ewasteks maiusteks, sest ?htud kulusiwad emal palju h?dalisemate koduste talituste peale ?ra, kui s??gitegemine oli. Jensine Nielsen ei liialdanud, kui ta wahel kurtis, talle ei j??wat l?unaajast ja enamaste ka argip?ewa?htust niigi palju j?rele, et pojakest korraks s?lle w?tta ja waadata, kas tal k?ik luud-liikmed weel alles on. Enamaste pani ta l?unalt minema, enesel puru weel suus ja teine k?ewars jakik?isest w?ljas. Pidi ta ju wabrikuw?rawa suus olema, tui toru j?lle h??dis Ц hiljaksj??mine t?i trahwi.

Seega algas Jens Nielseni p?rastl?unane ulaelu. J?lle oli uulits w?ikese hulguse maailm. Mida see meeldiwat ja wastikut, l?bustawat ja kohutawat n?htawale t?i, seda hingas poisike silmadega sisse. Muist j?i hingesse pildikestena rippuma, muist kustus warem w?i hiljem nagu krihwlikiri tahwli pealt niiske k?sna all.

Jens jooksis puujalaga leierkastimehele, kelle w?ntpilli peal w?ike ahw istus, hoowist hoowi j?rele, ja kui keegi aknast paberi sisse m?ssitud raha alla wiskas, w?ttis ta selle ?les ja wiis wanamehele k?tte, mis aga mitte ilma w?istluseta ei s?ndinud, sest et teised lapsed ahwimehe wastu niisama t?nulikud p??dsiwad olla. Ahw tegi Jensile palju nalja, aga miks ta ahela otsas kinni oli? Ahel oli wangi kaela ?mbert k?ik karwad juba maha n?hkinud ja poos teda igakord, kui ta natuke kaugemale tahtis keksida. Niisugune wali mees! Aga kui Jens n?gi, kui upakile see wali mees wajus, kui ta leierkasti selga w?ttis, siis andis ta temale andeks. Ja weel enam: Jensi meelest oli, kui peaks wanamees igakord walusaste aietama, kui ta oma puujala, mille peale ta ДhaigeФ p?lweots oli seotud, kiwist maad wastu t?ukas, ja et wanamees ei aietanud, siis aietas Jens tasakeste ise.

Ahwile j?rgnesiwad apelsinid ja bananid. Neid m??tas punase peaga, tigeda n?oga mehen?ss kaariku pealt, millele helesiniseks w?rwitud k?rge w?llas peale oli ehitatud. Selle w?lla k?lles k?lkusiwad bananikaunade suured kollased kobarad, kuna apelsinide punawad kuldterad wankri keret t?itsiwad. Kuis nad naeratasiwad ja kutsusiwad! M??ja kiitlewat h?iskamist poleks wajagi olnud. Ja ?ks laps ja teine laps tuleb ja ostab. Neil on imelikul wiisil raha, aga Jensil ei ole. Jens seisab juba weerand tundi ammuli suuga n?iduslise waatepildi ees Ц bananid on weel uudis p?hjamaa linnale. Seal s?nnib kord midagi, mis talle kestwalt meelde j??b. Tigeda n?oga kaupmees, r?pases linases kuues, kes oma j?medate, t?ntside k?tega ?htelugu kauba sees siblib, pistab korraga Jensile pika kollase kauna pihku. Ise ei waata Jensi pealegi Ц siblib aga ja m?irgab edasi. Jens punastab k?rwuni ?ra, pistab jooksu ja m?tleb: ДMis sellel tigedal mehel ometi meelde tuli!Ф

Kuna ta Henrik S?renseni trahteri ees bananikauna seest magusat, armsaste l?hnawat w?id nosib s??a, tuigub keldriuksest mees w?lja, kes nii joobnud on, et ta Jensi ette uulitsarenni langeb ja enesest k?ik w?lja heidab, mis ta Henrik S?renseni k?est raha eest on ostnud. Linnawaht tuleb ja tassib ta ?ra Ц lapsed nagu kajakad ?mber. Ja teine kord l?heb Kristenseni k?rtsis, natuke maad eemal, purjus meremeeste wahel kakelus lahti, mis uulitsat?ie suuri ja w?ikseid inimesi akende taha ahwatleb. K?rtsis lendawad pudelid ja toolid. Aknaruut kliriseb kildudeks. Uksest prahwatab m?tsita madrus w?lja, kelle n?o ?le weri woolab. Ja kolmas kord, kui Jens Aa bulwaril ?mber luusib, tekkib ?kitselt inimeste kokkujooks. Sortedami j?rwekese poolt, keerlewa rahwakobara seest, sigineb p?geneja w?lja, kes hirmsa hiiliga bulwari m??da ?les jookseb, Jensile otsekohe wastu. ?heainsa pilgu saab Jens tema peale heita, siis on mees temast m??das. P?genejale j?rele punuwad kaks linnawahti Ц l??tsutades, n?od punased Ц ja nendele j?rele, w?ikest Jensi peaaegu jalge alla tallates, kari inimesi, kelle seast Дwaras, waras!Ф karjutakse. Kui Jens t?ki teed kaasa on jooksnud, n?eb ta, kudas keegi kolmas linnawahi kitsas uulitsasuus p?geneja eest tee kinni paneb ja ta wangi w?tab. Tema k?ed seotakse selja taha ja rahwahulga saatel wiiwad m?egamehed ta ?ra.

Seesugused ja teised sarnased s?ndmused kopsasiwad pisikesele Jens Nielsenile nagu nuiaga hinge pihta. Oksendawat meest, keda ta haigeks pidas, uulitsarennis n?hes t?mbas ta n?oke nutule ja ta pani laial silmal imeks, miks inimesed ?nnetule appi ei l?inud. Werise peaga madrust n?hes l?i ta m?lemad k?ed hirmunult pea ?mber, nagu jookseks tal enesel weri juukste seest. Ja tagaaaetud inimesest, keda nad wargaks nimetasiwad, j?i Jensile kohutawalt meelde, kudas selle inimese silmad nagu keerlewad luumunad pea seest w?lja tikkusiwad ja kudas ta n?ost halliks l?ks, kui politseinik ta kinni p??dis. Jens n?gi neid j?rgmistel ??del unes; kord oli tal Дhaige mehegaФ, kord silmip??ritawa ДwargagaФ w?i weriseks peksetud madrusega sedaw?rt tegemist, et ta karjatades, k?lm higi otsaesisel, magamast ?les ?rkas. Kahwatasiwad need m?jundid ta m?lus ?ra, siis tuliwad teised. Kes uulitsal elab, elab silmadega k?llas. J?rgnes pagaripoiss kes saiakorwiga hoburaudtee alla j?i, j?rgnesiwad m??risepad, kes murduwa telingiga k?rgelt maja k?llest maha sadasiwad, j?rgnes tulekahju, mil p?lewast majast ?ras?sinenud laps w?lja kanti.

Ja ihulised h?daohud ei j?tnud ka Jensikest ennast uulitsaelu murdlaenetuses tabamata. ?htutel, kui gaasituled laternates ja kaupluste akendel s?rama hakkasiwad, armastas ta laial, liikumisest uhawal N?rrebro Gadel wahtida, kudas l?ikiwad t?llad ehitud herrastega m??da weeresiwad. ?le uulitsa jookstes sattus ta kord niisuguse t?lla alla ja kanti murtud jalaluuga terwisejaama, kust ema ta alles teisel p?ewal koju wiis. Ja m?ni aeg hiljem ajas talle sealsamas N?rrebro Gadel ?ks rattas?itja selga, nii et ta peaga k?nnitee serwa wastu p?rkas ja k?rwa ??rde niisamasuguse werd woolawa haawa sai, nagu peksetud meremees. Ema tuli warajaste t??lt ja leidis kokkuwalgunud inimeste kobarast oma pojakese. W?is weel ?nne t?nada, et teise seegi kord j?lle w?erasema uulitsa k?est enam-w?hem elusalt tagasi sai. Ч

Ema ?htul! See oli Jensi p?ewa pidulik l?pp. Siis oli tuba t?is sooja s?prust, t?is paitawat pehmust, ja igast nurgast n?is naerataw n?gu w?lja wahtiwat. Ema t?i enesega midagi magusat kaasa, ?hes tubakal?hnaga, mis ta riiete seest, k?te k?llest, isegi juukstest salaja w?lja imbus ja millega Jens harjunud oli Ц harjunud imemiseajast saadik, kus ta seda l?hna ema rinna k?llest sisse oli hinganud.

See magus soojus, mis ema kaasa t?i, sulatas Jensi muidu nii kinnise suukese lahti; see hakkas woolama nagu ojake kewadesel p?ikesepaistel. Jensil oli palju jutustada ja weel enam p?rida. Mis p?ew talle w?hegi ise?ralikku toonud Ц k?ik sai k?neks ja k?simiseks: puujalaga leierkastimees ja ahelas ahw, Дhaige meesФ ja haawatud madrus, tagakihutatud silmap??ritaja ja telingitelt kukkunud m??risespad, tulde j??nud lapsuke ja rataste alla sattunud pagaripoiss, kuhu juurde siis weel k?ik need koerad, hobused, soldatid, linnawahid ja muud awalikud tegelased tuliwad, kes ?hel w?i teisel wiisil Jensi t?helpanekut ?ratanud. Kensakal kombel selgus ema wastustest, et tema k?ike seda imelikku sugugi nii imelikuks ei pidanud. Ta r??kis peaaegu, nagu peaks see n?nda olemagi, nagu oleks k?ik ?sna igap?ewases korras. Ahwil oli ahel kaelas, sest et ta muidu ?ra jookseks, ja leierkastimehel puust jalg, sest et ta ?ige jalg s?jas puruks oli lastud; haige mees oli wiinajoomisest haige ja haawatud madrus peksasaamisest haawatud; waras w?eti kinni, sest ta oli kurja teinud, ja m??risepad kukkusiwad alla, sest nad oliwad liig n?rga telingi peale l?inud; ?rap?lenud lapse aga oli Jumal oma juurde kutsunud, ja pagaripoiss Ц see poleks hoburaudtee alla j??nud, kui ta ettewaatlikum oleks olnud, nagu ka Jens ise t?lla ja jalgratta alla poleks j??nud, kui ta ema s?na oleks kuulanud ja ilusaste toas w?i hoowis m?nginud. Need wastused t?itsiwad Jensi imestusega. Mis temale uus, suur, m?istatusline ja ?rar??kimata t?htjas oli, kuiwas selle suure inimese silmas halliks tolmuks kokku, sai millekski, mis nagu teisiti ei w?inud ollagi, kui ta oli. Jens j?i m?ttesse ja ?sna norgu. Wahel p?ris ta aga edasi, ja siis l?ksiwad ta k?simised nii kaugele ja laiali, et ema tarkus otsa l?ppes. Hakkas aga ema Дma ei teaФ wastama, siis t?dines Jensi suu wiimaks kinni.

Nad s?iwad, ja p?rast s??ki kasis ja koristas ema m?lemad kambrikesed ?ra, mis terwe p?ewa lohakil seisnud. Siis t?i nurgast wana roostek?rnase ?mblusmasina laua peale ja hakkas Jensi ja iseenese riidehilpude kallal ?mblema ja paikama. Seega oli aeg k?tte j?udnud, kus Jens oma paar m?nguasjakest s?ngi w?i kummuti alt w?lja konkis, et nendega ema jalge ees waiksel m?ngul oma waimurattakesi k?itada. K?ik ta meeled ja m?tted oliwad n??d maja w?i torni sisse koondatud, mida ta ettemaalitud plaani j?rele w?rwilistest pulgakestest ja pakukestest p?randale ehitas. Ainult pikemate wahede j?rele waatas ta ema poole ?les, aga emast ei olnud tal praegu seltsi. Selle silmad wahtisiwad teadmata kohtadesse ja tundmata kaugustesse. Jens n?gi ema naeratawat Ц ei tea mille ?le; ta kuulis teda ?hkuwat Ц ei tea, mille p?rast; ta m?rkas, et ema liikuwad huuled s?nu tegiwad Ц ei tea, missuguseid. Ta n?itas emale oma walmis torni, ja ema kiitis ja imestas seda, aga Jensi meelest oli, kui n?eks ema tema torni asemel kaugelt eemalt midagi muud.

Enamaste roomas p?ewane w?simus Jensile m?ngu juures kallale, nii et ta omi pakkude ja pulkade wahele magama uinus Ц kord k?lleli, kord selili w?i kummuli.

Teine peat?kk.
W?ikese Jens Nielseni ??

Esimesest magusast uinakust ?rkas Jens harilikult m?ne tunni p?rast ?les. Tuba oli siis pime, ja Jens h??dis, niipea tui ta m?rkama hakkas, ema. Ema wastas oma s?ngist, mille jalgots Jensi woodikese wastu ulatas, suud matsutades unise healega. Seepeale ronis Jens ?le otslaua ema s?ngi, puges ema kaissu, puges ema kurguauku, ja j?i sinna uueste magama. Hommikul leidis enese aga j?lle oma w?rega woodikesest. Millal t??lel?inud ema ta sinna oli pannud, seda ta ei teadnud.

Aga mitte igakord ei saanud Jens ema woodist wastust. Tuntud matsutaw ja ?misew jaatamine j?i wahel tulemata. Jens ajas siis k?e ?le otslaua, et ema jalgu otsida. Neid ei olnud. Ta teadis n??d, et ka ema ennast ei olnud, aga ebausklik ja trotslik lootus enda eksimise peale ajas ta ema s?ngi ronima, et seda p?hjalikumalt l?bi otsida. S?ng oli t?hi ja k?lm. L?disedes puges ta oma sooja pesasse tagasi ja hakkas aru pidama, mis n??d teha: kas nutta w?i mitte; kas kisa t?sta w?i wait olla. Kord tegi ta ?hte, kord teist Ц n?nda kudas ta meeleolu w?liste m?jundite w?i sisemiste tunnete t?ttu oli. Walitses waibunud waikus ?mberringi, s?gaw, l?dew, puhkaw, nii et muud kuulda ei olnud, kui tasawoogawat wihinat k?rwades ja wana seinakella t?ttawat r?hkimist, ning sigines sel puhul m?ni lahke, rahuline m?lupilt Jensi m?ttewalda, siis ta ei nutnud ega kisendanud. Harinenult teades, et ema tuleb, ?kskord tuleb, k?bistas ja nabistas ta wagusalt oma ette, m?tles ja ootas. Tuli tal aga midagi ?lbet, wastikut, waenulikku meelde, w?i nuttis winge tuul korstnatorus, hulgus igawlew koer hoowis, karjusiwad tiirased kassid peldikukatusel, siis walis Jens nutu ja kriiskas ema j?rele. Ta sattus sel puhul sagedaste metsikute ettekujutuste, omaloodud kohutawate wiirastuste meelewalla alla. Pilkane pimedus tema ?mber sai elawaks, sai perekaks. P?randa alt seinte seest, laest tuli ilgeid n?gusid n?htawale Ц n?gusid, kogusid, kujusid, paisteid, w?rwiribasid, helikatkeid. Ta n?gi tuld ja werd, hambaid ja k??si, sarwi ja sabasid; ta kuulis kiljatamist ja karjatamist, r??kimist ja m?irgamist. Nad tuliwad ja l?ksiwad, l?henesiwad ja kaugenesiwad, suskasiwad ?les ja wajusiwad alla Ц k?ik need tuttawad kuuldused ja n?htused. Ta m?rkas tuttawaid n?gusid, inimese w?i looma omasid, w?eraste kehade otsas, ja tuttawaid kehasid, inimese w?i looma omasid, w?eraste liikmete k?lles. Ta m?rkas liikmeid ilma kehadeta ja kehasid ilma liikmeteta. Ja tontlik walgus, mille paistel ta seda m?rkas, see tuleЦ ja werekarwa silmapilkne walgus, mis w?bisewa pimeduse l?hki k?ristas nagu w?lk pilwe, koondus enne kustumist ise uueks ?udseks hirmun?oks Ц kord hirwitawaks, kord ?elustawaks, awatud l?ugadega, l?gisewate hammastega. W?ike Jens Nielsen t?mbas waiba ?le pea, pigistas silmad kinni, siputas ja hulgus waljuste. Aga nad pugesiwad talle waiba alla j?rele, ja waibaalune sai nii suureks, et nad k?ik sinna ?ra mahtusiwad, k?ik!

Jens w?rises, k?lm higi kattis ta keha. Ta karjus ja nuuksus nii hinge p?hjast, et ta wahel otse w?simuse p?rast wait j?i. Roidunult, rusuks peksetult. Ja siis tuli ema.

Kui ema ?ksi tuli, siis w?ttis ta waese pojukese s?lle, surus teda rinna wastu, suudles teda ja andis talle mahti ennast n??d r?emuliigutusel p?hjani w?lja nutta. Jens hoidis ema kaelast kinni, wajutas oma k?lma ninakese tema kaela wastu ja laskis k?ik oma kannatamise sooja soolase weena ema kaela m??da alla weereda Ц rahulikult, aeglaselt, magusa w?simusega. Ja ta kaebas nuuksudes ja luksudes emale k?rwa sisse, kui suurt hirmu ta pimedas tundnud ja missugused kollid talle kallale kippunud, ja miks ema ta pimedasse j?tnud Ц nii kauaks, nii hirmus kauaks!..

Aga tihti ei tulnud ema mitte ?ksi. Temaga ?hes tuli w?eras meesterahwas. Ikka meesterahwas ja ikka w?eras. Niipea kui w?ti luku sees ringi k?is ja uks lahti l?ks, kuulatas Jens, nuttu peatades, kikik?rwul, kas tulijaid ?ks w?i kaks on. Ja kui ta kahte kuulis, kui talle meesterahwa heal k?rwa puutus, siis t?ukas ta kokkupitsitatud hammaste wahelt pika, wihase nutuhuilge w?lja, teades, et tal seks ??ks ema ei olnud.

ДTeil on laps?Ф kuulis ta w?erast meest igakord k?siwat, mispeale ema tasase healega igakord ДjaФ kostis. Ja kui ta eestoas tule p?lema pannud, tuli ta tahatuppa last waigistama.

Aga ta ei w?tnud Jensikest s?lle, waid kumardas ainult tema peale maha, silitas ta pead ja sosistas suuga, millest wastik l?hn Jensile ninasse lehkas: ДWait, Jensike! Jensike ei tohi nutta Ц k?laline ei salli nuttu! Kui Jensike pai on ja kohe j?lle magama j??b, siis mamma annab midagi!Ф

Ja andiski Ц ?una, sokoladi, kompwekki.

Wahel laskis Jens ennast pista ja waikis, wahel ka mitte. Siis nuttis w?i wirises ta, l?hikesi wahesid pidades, edasi, nii et ema teda kaks, tolm korda manitsemas ja meelitamas pidi k?ima. Ta wirises jonni, tigeda, sapise jonni p?rast, ja see jonn kees kadedusest ?les, mis tema w?ikeses s?dames w?era mehe wastu k??ris. Sest ema, w?ikese Jensi magus ema oli n??d selle mehe p?ralt.†Ц Jens teadis seda, ta oli seda m?lestamata kordasid enne n?inud.

Ta teadis, et nad esiotsa natuke aega pisukeses eeskambris sohwa peal istuwad Ц naerawad, lobisewad, musutawad; et w?eras mees ema pigistab, k?distab, mudib; et ta ema rindasid ja p?lwesid paljastab ja et ema ikka naerab Ц kudrutades naerab, naerab, nagu tuwid r??sta all naerawad. Jens teadis seda, sest ta oli neid wahel ukse wahelt waadanud. Ja siis tulewad nad tahatuppa Ц ema lambiga eel, rinnaesine lahti, juuksed ?ra sasitud; w?eras mees tema j?rel, kiirgawate silmadega, weider naeratamine punetawal n?ol. Ja nad w?tawad riided seljast ja heidawad ema s?ngi.

Kui Jens seda m?rkawas eas esimesi kordasid n?gi, ajas ta silmad p?rani ja oli kohmetu. N?htus oli talle w?eras, kopsatas talle wastu pead. Muid tundmusi tal ei olnud. Kartus ei saanud ?les t?rgata, sest ema olek ei andnud seks p?hjust; ema olek ilmutas, et talle w?era mehe poolt midagi paha ei ?hwardanud. Jens wahtis ainult Ц wahtis oma woodikese w?repulkade wahelt laia lapseliku uudishimuga, p?riwa imestusega, pilguga, mis n?is k?siwat: Mis n??d? Mis see t?hendab? Miks nad n?nda teewad? Sest isa-m?iste oli tal isiklikult tundmata, emal polnud ta kunagi meest n?inud olewat Ц ?hte ja sedasama meest, kes alati nende juures oleks elanud, nagu teised ДisadФ, teiste emade ДmehedФ. Ja need ДmitmesugusedkiФ mehed Ц nad ei olnud ju mitte igal ??sel nende juures, nad tuliwad kord, ja palju kordasid ei tulnud nad mitte, nii et pisuke Jens wiimase korra juba ?ra oli unustanud, kui uus kord k?tte j?udis. Jens oli wahtides wait ja uinus walusaste magamagi, kui lamp ?ra kustutati ja suigutaw pimedus talle laugude peale heitis. Uinus magama selle w?era n?htuse kallal endamisi nokitsedes, millest talle tulekustumise p?rast ainult weel lahtuw wari p?he j?i.

Kadedus tuli natuke hiljem Ц siis, kui Jensile ema ajutine kaotamine, ema jagamine w?era inimesega pikema kordumise l?bi w?ljakujunenud asjaks, kindlaks m?isteks oli saanud, mille juures enam midagi uudist, midagi imestatawat ja w?erastawat ei olnud. Jens seisis n??d palja, labase t?e ees: sinu ema on praegu teise oma Ц selle w?era inimese oma, kes tema juures s?ngis on! See teadwus n?rgus kadedusest, kuumast, m?rgisest armukadedusest, mis w?ikese Jensi huluma, siputama, jalgu peksma, padjasse hammustama pani. Tal n?is ettekawatsetud n?u olewat w?erast inimest, oma waenlast, karjumisega minema peletada. Ta ei lasknud ennast maiuste ega meelitustega ?ra osta, ei ema l??kide l?bi ?ra hirmutada. ?ks kui teine kaswatas ainult ta wiha, l??gid pikendasiwad ainult ta wastupidawust, ta wihahoo kestwust.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4