Eduard Bornh?he.

Usur?ndajate radadel



скачать книгу бесплатно

Vastu ?htut tulid K?prose saare sinised m?ed n?htavale. Meie ei saanud neid ligemalt vaadata, sest laev s?itis kaugelt saare l?unapoolsest rannast m??da – sestsamast rannast, kus Paulus ja Barnabas esimest korda paganatele ristiusku kuulutasid. Paar tulukest virvendasid kaugelt l?bi h?mariku ja siis kadus kena saar, juutide «Kittim» ja kreeklaste ilujumalanna Afrodite s?nnipaik, meie silmist ??pimedusse.

J?rgmisel hommikul – see oli j?lle p?hap?ev – hakkas kaugelt laeva nina eest paistma sinine uduviir, mille ?lemine ??r p?ikese paistel heledasti valendas. See oli Liibanoni m?estik ja meie s?itsime otsekohe tema k?rgema tipu, 10 000 jala k?rguse Dahr el Hodibi poole. Viis tundi pidi veel meie laev t?ie kiirusega s?itma, enne kui m?gede jalal haljendavale Foiniikia rannale j?udsime. Mida ligemale m?ed tulid, seda selgemalt paistsid nende ?ksikud j?rgud l?bi udu, seda heledamalt s?ras lumi nende harjal. Mina ei suutnud silmi neist ?ra p??rata oli see ju esimene teretus P?halt maalt, mis Liibanoni l?unapoolse nurga taga algab.

Meie usur?ndajate keskel tekkis kibe vaidlus. ?ks seletas meie ees olevat m?estikku Uraaliks, teine – Kaukasuseks, kolmas t?endas, valge kord m?e otsas olla kriit ja sool l?bisegamini. Lume sisse ei tahtnud keegi uskuda, sest m?ed ei n?idanud siit kaugelt vaadates kuigi k?rged olevat. Viimaks tuli ?ks halli habemega vanamees ja l?petas t?li j?rgmiste mehiste s?nadega: «Oh teie turakad! Eks te n?e, et see k?ik muud ei ole kui pahareti silmamoondamine!»

Kell 2 peale l?unat heitis meie laev vana foiniiklaste linna Tripoli ees ankru v?lja.

Kahe kaasreisijaga – ?ks oli kreeklane, teine kroaat – istusime paati ja s?itsime linna vaatama. Tripoli (t?rgi ja araabia keeli Tarabulus) on ?itsev kaubalinn ja seisab v?ga kenal paigal, otsata aedade keskel ja Liibanoni k?rgema kingu jalal. Elanikkude arv on umbes 25 000, nende hulgas ligi pool kristlased. Linnal on kaks jagu; v?hem seisab mere kaldal, suurem 2 versta kaugemal m?gede veerul. M?lemaid ?hendab lai ja sile s?idutee, mis lehkavate viljaaedade vahelt l?bi k?ib. Meie astusime paaril korral lahtisest aiav?ravast sisse ja noppisime apelsinipuudelt, mida siin k?ige rohkem kasvatatakse, ?htlasi ?isi ja k?pset vilja. ?he piastri (8 kop.) eest saime aiavahtide k?est 10 suurt apelsini ja olime siiski petetud, sest ?iguse p?rast oleksime kolm korda rohkem pidanud saama. M?ned apelsinid olid lapse pea suurused, aga see suurus ei olnud j?llegi muud kui hommikumaa kelmus, sest koor oli tolli paksune ja sisu tuim kui saepuru.

Lai tee l?ppes kitsa v?rava ees ?ra ja l?bi selle v?rava astusime meie p?ris hommikumaa linna sisse. Uulitsad on kitsad ja k?verad, aga raiutud kividega v?ga h?sti sillutatud, majad k?rged, heledasti v?rvitud ja mitmesopilised. Alumine kord avab ennast uulitsa poole lahtiste poodidega, ?lemine l?peb ilma katuseta kui lubjaahi j?rsku ?ra. M??da uulitsaid liikusid pikad kaamelite voorid ja inimesi oli rohkem kui sipelgaid pesas liikumas.

Rahva riided olid vahest veel kirjumad kui Konstantinoopolis.

Terve lastekari jooksis meie j?rel ja kisendas «bak?i?, bak?i?!» See s?na t?hendab laste suus saia– ja vanade suus napsiraha, mida iga hommikumaalane eurooplase k?est n?uab, nagu oleks see algusest saadik jumalast n?nda seatud. Meie andsime siis ka rohke k?ega, sest lapsed olid muidu v?ga ilusad ja armsad p?nnid, t?iesti nende n?gu, keda Jeesus piltide peal kallistab. ?lepea on siinne rahvat?ug – vanade foiniiklaste, s??rlaste ja araablaste j?reltulijad – v?ga kena ja oleks meile veel rohkem meeldinud, oleksid need head inimesed natukese v?hem oma koledas keeles k?ratsenud ja v?hegi paremini meie keelt m?istnud.

Keelega sattusin mina naljaka kimbatuse sisse. Ma ostsin poest paki paberossisid. Paki peale oli t?rgi ja prantsuse keeles hind tr?kitud: 2? piastrit. Mina viskasin raha laua peale, pistsin paberossid tasku ja l?ksin oma teed. Korraga kuulsin enese selja taga suurt k?ra t?usvat, keegi haaras minu sabast kinni ja mina n?gin tagasi vaadates kaupmeest, kes mulle paberossid m??nud oli, enese ees seisvat. Tema vehkles k?tega, ta silmad v?lkusid ja suu vahutas pikast araabiakeelsest k?nest, millest mina paraku s?na aru ei saanud. Meie ?mber kogus sedamaid suur rahvahulk ja k?ra ?hvardas Tripoli m??risid kukutada.

«Pai August,» p??rasin mina ennast h?das Buschi poole, «v?ta s?naraamat v?lja ja vaata, kuidas araabia keeles tuleb ?telda: mis te, lontrused, minust tahate?»

S?ber pistis nina raamatusse, aga enne kui ta k?iki s?nu kokku j?udis otsida, oleks foiniikia rahvas minu vist ?nneks v?tnud, poleks mitte ?ks kirjuvatiline p?evavaras, kes v?hekese prantsuse keelt sortsas, mulle vaheajal ?ra seletanud, kuidas asjalugu seisis.

«Kaupmees n?uab teie k?est veel ? piastrit kasu, sest 2? piastrit, nagu paki peale tr?kitud, on tema ise kroonule maksnud. Seletuse eest palun jootraha.»

Mina maksin seletajale jootraha ja kaupmehele ? piastrit kasu, ?nnistasin m?lemaid puhtas eesti keeles ja l?ksin s?ljates. Paberossid olid viletsad. Seltsile, kes T?rgi valitsuse k?est tubakamonopoli terve riigi kohta ?ra on ostnud ja oma ees?igusi v?ga kurjasti pruugib, ei soovinud mina mitte head.

P?haks peetud Kadi?a j?gi jookseb Liibanonist tulles linnast l?bi. Keset linna, majade ja m??ride vahele litsutud, m?riseb kena kosk. Meie ei saanud teda muidu n?ha, kui pidime end araablastest k?rge m??ri peale upitada laskma. Mina m?letasin kindlasti, et ?ksainukene araablane mind tagant oli upitanud, aga kui ma ?levalt alla tulin, n?udsid kuus meest jootraha: ?ks pidi k?est, teine jalast upitanud olema jne. Heameelega oleksin ma k?ik need murjanid Kadi?a j?kke kastnud, aga neil olid valjud k?rid ja k?vad k?sivarred; sellep?rast tegin mina magushapu n?o ja jagasin vaselatakaid paremale ja pahemale poole. Minu seltsiliste k?si ei k?inud paremini ja see oli veel ?nn, et murjanid piskuga leppisid.

Kreeklane, kes meiega kaasas oli, kiitis maakohta h?sti tundvat ja lubas meid l?hemat teed m??da sadamasse tagasi juhtida. Lahke pakkumise tagaj?rg oli, et meie otsata viljaaedade vahel ?ra eksisime. Aedade vahelt k?ivad kitsad mullateed risti ja p?igiti l?bi. Teesid piiravad m?lemast k?ljest k?rged mullavallid ja nende peal kasvavad okkalised kaktused ja j?medad pillirood. Jalutamiseks oli see paik kena k?ll, sest meie silmi meelitasid ?htepuhku rohelised puud, kirjud ?ied ja kullakarva viljad, ja magus l?hn kutistas meie nina, aga kui meie tundi kaks v?i kolm k?ige selle ilu keskel ?mber olime eksinud, ilma et tee l?ppes, hakkas lugu meie meelest kirjuks minema. Peale mullavallide ja viljapuude ei n?inud meie midagi, ei majakest ega inimese hinge. Kange palavuse p?rast hakkas meie j?ud raugema. Viimaks, kui p?ike juba veeremas oli, juhtusime kahe prantsuse mungaga kokku, kes meid padrikust v?lja juhatasid.

Suures kreeka trahteris, kuhu kreeklane meid seekord ?ieti t??ris, kosutasime keresid lambaprae, makaronide ja magusa marjaviinaga. Mis lambaprael puudus, seda oli trahteriperemehel ?lirohkesti, nimelt rasva. Vaene mees ei saanud ilma ?hkimata sammu astuda ja s?ber B. oma t?rkava paunaga oli tema k?rval kui kehata kriips. Vein oli odav ja hea. Meie v?tsime l?hemast viinakauplusest neljatoobilise kruusit?ie teele kaasa. Kruus oli niisugune, nagu neid juba Kaana pulmas tarvitati: laia k?hu, kitsa kaela ja peenikese jalaga. Peenike jalg oli meile ?nnetuseks. Lootsikusse astudes panime kruusi paadi p?hja p?sti, arvates, et kui asjale jalg alla tehtud, siis peab ta ka selle peal seisma, aga – v?ta n?pust! Vaevalt sai lootsik liikuma, kui meie kena kruus k?ljeli kukkus ja kildudeks lagunes.

«Teie oleksite pidanud niisuguse kruusi v?tma, kus ?led ?mber punutud,» seletas kreeklane k?lmavereliselt.

«Nii targad oleme n??d isegi,» vastasin mina nukralt ja t?mbasin jalad kalli m?rja seest v?lja.

Kesk?? ajal l?ks meie laev teele ja vara hommikul olime Beirutis.

Laevalaelt maa ja linna peale vaadates maitsesime toredat loodusepilti. Tumesiniselt veepinnalt hakates kerkib suure linna lumivalge majadekogu ?les, tagapool haljendavad Liibanoni metsarikkad k?ljed ja nende ?le t?stab 8000 jala k?rgune Sannini m?gi oma lumise pea sinisesse taevasse.

Beirut on v?ga vana linn, vahest vanem kui Jeruusalemm. Tema nime (Biarut, kreeka keeli Ber?tos) nimetab Egiptuses leitud kiri, mis enne Moosese s?ndimist kirjutatud on. Foiniikia linnade seast olid ainult T??rus ja Siidon temast suuremad ja t?htsamad. N??d on Beirut oma kuulsatest ?eslinnadest kaugele ette j?udnud ja Foiniikia esimeseks kaubaplatsiks saanud. Tema praegune ?itseaeg algas 1860. aastast saadik, mil tuhanded ristiinimesed terves S??rias m?llava tagakiusamise eest siia p?genesid ja linna elanikkude arvu 25 000 pealt peagi 100 000 peale t?stsid; viimaste seast on v?hem kui veerand muhamedi usku; eurooplasi elab siin umbes 2000. Araabia keele k?rval r??gitakse palju prantsuse ja itaalia keelt.

Beiruti teiste Hommikumaa linnadega k?rvu pannes n?eme iga sammu pealt ristirahva ja eurooplaste m?ju. Uulitsad on laiemad, siledasti pr?gitatud ja osalt gaasitulega valgustatud; majad on sagedasti t?itsa Euroopa laadi, enamasti valgete seinte ja roheliste aknaluukidega. Voorimeeste troskad ja toredad t?llad vurasid meist ?htepuhku m??da, matsid meid valge tolmu sisse ja andsid tunnistust, et siin j?ukaid inimesi k?llalt olemas on, kes laiska liha oma jalgadega tassida ei viitsi. Hariduse eest kannavad peale 100 kooli, 15 tr?kikoda ja 8 ajalehte (k?ik araabia keeles) hoolt. Sadam kubiseb iga p?ev suurtest ja v?ikestest laevadest.

Meil oli 12 tundi aega ja n?nda v?isime linna risti ja p?igiti l?bi k?ia. Suurest vanadusest hoolimata ei ole Beirutis vana aja m?lestustest peaaegu midagi j?rele j??nud. Niisamuti ei paku uuema aja ehitused midagi, mis ise?ralist t?helepanemist ?rataks. Toredam paik on Suurt?ki-plats, mida kena puiestik ja kaevud ehivad ja mille ??res T?rgi kindralkuberneri palee 13 seisab. Suurtest hoonetest on veel nimetada m??ratu T?rgi kasarm peauulitsa Derb el Kebire ??res ja suur lossisarnane «Han Antun Beg» sadama ligidal, kus k?iksugu kauba-, laeva– ja postkontorid pesitsevad. Nagu teistel Euroopa suurriikidel, n?nda on ka Vene riigil siin oma postitalitus, sest et T?rgi posti keegi ei usalda. Imelik oli ainult see, et Vene postkontoris, kuhu mina kirja ?ra andma l?ksin, vene keelt ei r??gitud; ma pidin j?lle kalli prantsuse keele abiks v?tma, ilma milleta eurooplane Hommikumaal enamasti kurttumma sarnane on. Suurt?ki-platsilt algab kena sile maantee, mis ?le Liibanoni m?gede Damaskusesse viib. Minevasest aastast saadik ?hendab m?lemaid suuri linnasid kitsaroopaline raudtee; see on 140 versta pikk, k?ib enamasti maanteega k?rvu ja t?useb Liibanoni seljal kuni 4500 jala k?rguseni; reisirong tarvitab s?iduks umbes 8 tundi. Maantee ja raudtee on m?lemad prantslaste ehitatud ja teevad Damaskusesse p??semise, mis endisel ajal v?ga raske asi oli, n??d ka vaesematele reisijatele kergesti v?imalikuks.

Alama linna uulitsate k?rast, tolmust ja palavusest (23. m?rtsil oli siin varjus ligi 30° sooja!) p?genedes ronisime Damaskuse teed m??da ?lespoole m?gede selga. Kena oli siin suvemajade ja aedade keskel puude vilus ja Liibanoni karastava ?hu sees jalutada. ?hu selgus oli imelik. Sannini m?e harjal helendav lumi oli 30 versta kauguselt otsekui k?ega katsuda ja siniselt merelt paistsid meile liblikasuurused purjelaevad veel selgesti silma.

Kui ma veel nimetan, et meid sakslase Gassmanni v??rastemajas odava hinna eest v?ga ilusasti toideti ja joodeti, siis arvan oma reisikirjeldaja-kohused Beiruti ja siiatulevate eesti reisijate vastu k?llalt t?itnud olevat. Laevaga ?htul teele minnes v?tsime siit lahked ja r??msad m?lestused kaasa.

Meie teekond l?ks n??d Foiniikia ranna kaudu l?una poole, Siidonist, T??rusest, Karmelikest ja Kaisareast m??da. Vanasti ?le ilma kuulsad Foiniikia kuningalinnad on praegu veel olemas, aga mis on nende ilust ja rikkusest j?rele j??nud? Suured aurulaevad ei v?ta vaevaks nende ees seisatada ja meie ei saanud neid kaugeltki n?ha, sest et kottpimedal ??l sealt m??da s?itsime. Siidon (Saida), iisraeli rahva rikkuja Isebeli isalinn, on praegu vaikne linnake umbes 15 000 elanikuga, suure, aga t?hja sadama ja hulga vanaaegsete kaljuhaudadega, kust t?nap?evani k?rgehinnalisi, foiniikia kaubasakste rikkust n?itavaid asju leitakse. T??rus (Sur) on veel v?hem (4500 inimest) ja praegusel ajal ilma mingi t?htsuseta.

Vara hommikul j?udsime oma sellekordse merereisi l?pule. Laev heitis Jafa sadama ees ankru v?lja, paraku j?llegi umbes ? versta kaldast eemal. Meie ees kerkis k?rge k?ngas ?ksikult madalast rannamaast ?les ja see oli viimasest ladvatipust kuni mere ??reni valgete, tihedalt koos seisvate majade ja tornidega kaetud. Lained loksusid vahutades vastu alumisi m??risid. Paremat ja pahemat k?tt kollendas P?ha maa liivarand, k?rgemal haljendasid Saaroni lagendiku rohelised v?ljad ja aasad, kaugelt kumasid punakalt Juuda m?ed l?bi hommikuse udu.

Ilm oli vagane, meri siiski nii rahutu, kui oleks siin hiljuti kange torm m?llanud. Meie suur aurulaev hakkas ankrul seistes kangesti ??tsuma. Vagast vett ei pea selles Vahemere l?unahommikupoolses nurgas peaaegu iialgi olema. Sagedasti on lainete tants nii ?ge, et reisijad paadiga kaldale ei p??se, vaid aurulaevaga edasi peavad s?itma, kuhu nad kunagi s?ita ei himustanud. Veealuste ja veest v?lja ulatavate kaljurahnude rida, mis Palestiina rannale ette on k?lvatud, teeb maaleminemise igal pool raskeks ja kardetavaks, ja m?nigi vaga usur?ndaja, kes maapealset Jeruusalemma n?ha himustas, on nende kaljude abil vastu ootust taevasesse Jeruusalemma sattunud.

Kaheksa tugevat, pruuniks pargitud n?gude ja k?sivartega araablast s?udsid s?rgiv?el meie paati, mis suur ja raske kui v?ike purjelaev oli, aga lainete turjal kui n?drameelne sikk keksis. Auk kaljude vahel, kust meie l?bi pidime pugema, ei olnud palju laiem kui paat ise ja mina olin valmis kihla vedama, et meie kalju vastu p?rkame, aga vana vilistlane, kes paati aeruga t??ris, oli osav, suur laine aitas tagant ja meie lendasime p?ssikuuli kiirusega kitsast v?ravast l?bi. Kaljude ja kalda vahel oli vesi vagasem. Meie k??nasime T?rgi tollimaja ette ja siis tuli s?damev?rinaga oodatud ja igatsetud silmapilk: meie h?ppasime paadist v?lja ja seisime P?ha maa pinnal!

3
JERUUSALEMM

Joppe (praegune Jafa) on vanast saadik Jeruusalemmal sadamaks olnud. Vana maantee ja uus raudtee, esimene 61, teine 82 versta pikk, viivad siit Palestiina pealinna. Maantees?it on vahest luulelisem, tarvitab aga palju raha ja aega. Raudtees?it on k?rmem ja odavam; ta kestab 5? tundi ja maksab 2. klassis edasitagasi 4 rubla.

Meie esimesed sammud P?ha maa pinnal ei olnud mitte magusad. T?rgi tollimajast p??sesime k?ll l?bi, ilma et meie kimpusid lahti oleks v?etud, aga sealt v?lja astudes sattusime pakikandjate karja keskele, kes meid l?hki rebida ?hvardasid. ?nneks oli Vene laevakontor ligidal. Siin j?tsime asjad hoiu alla ja l?ksime linna vaatama.

K?ige esmalt ronisime nahkur Siimoni maja katusele, mis hommikumaa katuste viisil lage kui p?rand oli. Umbes siinpaigus, mere kaldal, v?ib Siimoni maja k?ll seisnud olla, aga kas katus, mille peal meie seisime, t?esti seesama on, mille peale Peetrus kuuendal tunnil lugema l?ks, selle ?le v?ib vaielda. Meie ?lesronimine tasus siiski vaeva ?ra, sest siit oli l?bus vahutava mere ja valendava linna peale vaadata. Peetrusel oli vist veel l?busam vaadata, kuidas taevas lahti l?ks ja neljast nurgast kinniseotud lina maha lasti, mille sees oli «k?iksuguseid neljajalgseid maaelajaid ja metsalisi ja roomajaid ja linde, mis taeva all», ja temale h??l tuli: «T?use ?les, Peetrus, tapa ja s??!» – Meile ei tulnud lina ega h??lt.

Peetruse imelik juhtumine ja jahe hommikutuul ?rritasid meie s??gihimu, sellep?rast l?ksime – linnast v?lja pruukosti otsima Hommikumaa linnadel on nimelt sagedasti see ise?ralik omadus, et eurooplane neile selja peab p??rama, kui ta neist ?iget m?nu tahab leida. Seespidine Joppe oma poollagunenud majade, poriste uulitsate ja n?lginud koertega ei suutnud meie viiest meelest ?htainustki r??mustada. Kui meie aga basaari pimedatest urgastest, mitmest sajanurgalisest uulitsast ja Jeruusalemma v?ravast l?bi olime pugenud, avas ennast meie ees lahke, silmi meelitav pilt. Siin kiiguvad k?rged palmid tuule k?es, suured viljapuuaiad t?idavad ?hku magusa l?hnaga ja rohelises r?gastikus pesitsevad inglaste ja sakslaste asundused ja ?ksikud eurooplaste majad.

Sakslase Frank’i v??rastemajas leidsime lahket vastuv?tmist, mis s?dant ja k?htu kosutas. Muude maiuste seas maitsesime siin ka Jafas tehtud ?lut; see oli odav ja sarnase maiguga, et mina seda eluajal teist korda maitsta ei soovi. Imeks on panna, et linnas, kus niisugust laket m??akse ja juuakse, ometigi 30 000 inimest elada v?ivad.

V??rastemaja ligidal elab rikas vene m?isnik Ustinov, kes evangeeliumi-usuliseks saanud ja p?liselt siia elama asunud. Temal on ilus maja ja tore aed, mis haruldastest taimedest kubiseb. Meid lasti ilma keelamata sisse astuda ja siinse evangeeliumi-koguduse ?petaja Schleich andis meile taimede kohta lahkesti seletust.

Kolm-neli versta linnast kaugel Jeruusalemma maantee ??res seisab ?itsev saksa asundus Sarona haljendavate viljap?ldude ja aedade keskel. Tema laiad t?navad ja ruumikad majad tuletasid mulle L?una-Saksamaa k?lasid elavasti meelde. Kolonistid on W?rtembergist tulnud ja n?ndanimetatud «templikoguduse» liikmed, kes peaasjus luteri usu ?petuse j?rgi elavad, aga ?petajaid eneste keskel ei salli. Nad valmistavad v?ga head veini, mille v?sud Reini j?e ??rest siia on toodud. Rahva r??msad ja prisked. n?od tunnistavad, et k?ek?ik mitte halb ei ole.

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Здесь представлен ознакомительный фрагмент книги.
Для бесплатного чтения открыта только часть текста (ограничение правообладателя). Если книга вам понравилась, полный текст можно получить на сайте нашего партнера.

Купить и скачать книгу в rtf, mobi, fb2, epub, txt (всего 14 форматов)



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4