Eduard Bornh?he.

Usur?ndajate radadel



скачать книгу бесплатно

T?rgi saun pidi p?ris saunask?ijate paradiis olema – nii olin ma raamatutest lugenud. Saunask?ijad pidid siin marmorist p?randatel k?ndima, magusat l?hna nuusutama, pehmesti – kui inglik?test – pestud saama, sulepatjade peal puhkama, jumalikku kohvi jooma ja pika varrega vesipiibu seest taevalikku tubakat suitsetama. Sarnase pildi olid mulle osavad kirjanikud, kes Hommikumaad iialgi ei ole n?inud, ette kujutanud. T?epoolest oli t?rgi saun niisama truult selle pildi n?gu kui Sirtsu soo paradiisiaia n?gu.

Ma astusin laialise ?ue peale, mis marmoriga sillutatud oli. ?ue ?mber k?isid ?ksteise ?le laiad koorid mis v?rvimata ritvadega ?ra rajatud ja latritesse jaotatud olid. Seal seisid poollagunenud toolid ja p?randad olid sopaste mattidega kaetud. Saunasulased olid surnukehade n?gu ja haisesid umbes niisamuti. Mina astusin ?he latri sisse ja t?mbasin riided seljast. Tahmane teener riputas mulle valge nadi ?le ?lgade ja talutas mu v?lja libeda hoovi peale. Esimesed asjad, mida ma uduse ?hu sees t?hele panin, olid minu kannad. Minu selilikukkumine ei pannud ?htki elusat hinge imestama. See oli esimene magus asi, mida ma t?rgi saunask?ijate paradiisis maitsta sain.

Mulle litsuti n??d puukingad taldade alla ja seoti rihmadega kinni. Kingad oleksid mulle v?ga parajad olnud, oleksin ma aga elevandijalgadega ilmale tulnud. Ma lohisesin nendega siiski niih?sti kui v?imalik edasi, nikastasin m?lemad jalad ?ra ja maitsesin seda hommikumaa r??mu, kuni mind selili ?he laua peale pandi. Keedetud v?hi karvaline kooljas pistis mulle ilmatu pika varrega piibu hammaste vahele. See oli hommikumaa kuulus vesipiip (nargileh), mida T?rgi sultan piltide peal suitsetab. Ma t?mbasin korra seda piipu ja sest oli mulle igaveseks ajaks igavesti k?ll. M??ratu suitsupilv tikkus mulle ootamata viisil kopsu, k?hu ja keha viimsete soppide sisse. Ma pahvatasin kangesti k?hima – p?ris tuldpurskava m?e moodi. J?rgmised viis minutit suitsesin ma mitmest august nagu puust hoone, mis seespidi p?leb. Suits oli l?pastanud maiguga, ja nende tuhandete huultel ning keeltel, kes seda piipu enne mind imenud, ei v?inud ka paremat maiku olla, sest muidu oleks piibuvarre ots v?hegi magusam olnud. Ma l?kitasin vesipiibu t?nades minema.

N??d viidi mind teise urkasse, mis palavat auru t?is oli ja pandi mind lavale pikali. V?hikarvaline mees valas mulle palavat vett kaela, t?mbas kareda kinda oma paremasse k?tte ja hakkas mind igast k?ljest n?hkima. Ta n?hkis mind nii k?redasti, kui sooviks ta mind hea osa peenemaks h??veldada. Minu keha hakkas sealjuures ?sna imelikult lehkama.

Natukese aja p?rast t?i mees kausi, seebi ja veel ?he asja, mis t?iesti hobusesaba n?gu oli. Ta valmistas m??ratu kuhja seebivahtu, mattis minu pealaest jalatallani selle sisse ja p?hkis ning peksis mind siis oma hobusesabaga. Siis j?ttis ta minu kui lumivalge jumalakuju seisma ja l?ks oma teed. Ma ootasin t?ki aega ja l?ksin teda siis taga otsima. Ta seisis teises toas seina najal ja magas p?stijala peal.

Ma ?ratasin ta ?les. Tema viis mu k?lmavereliselt endise paiga peale tagasi, valas mulle j?lle palavat vett kaela, pistis mulle torbiku p?he, m?ssis mulle lina ?mber, talutas mu kanakorvi-sarnase puuri sisse ja seadis mu pingi peale istuma. Ta pakkus mulle j?lle vesipiipu, aga selle l?kkasin ma ilma viibimata tagasi. Siis t?i ta mulle tassit?ie kuulsat t?rgi kohvi. See oli paks kui puder, must kui t?rv, paha haisu ja maiguga. Ainuke lonks, mis ma r??pasin, pani mu pooleks tunniks l?kastama ja haukuma. Sellega l?ppesid minu imelikud juhtumised t?rgi saunas …

Meie k?isime Konstantinoopolis veel mitmed paigad l?bi, saime veel m?negi asja ?le imestada ja siunata, aga kes seda k?ike j?uab ?ra jutustada.

Vene aurulaev «Odessa» v?ttis meid siit peale ja vedas meid V?ike-Aasia ja Foiniikia randa m??da kuni Jafani. Laev oli v?heldane ja aeglane. Terve teekond (umbes 2200 versta) kestis, k?ik seisuajad mitmetes sadamalinnades juurde arvatud, kuus ja pool p?eva. Reisijaid oli kui murdu. K?ik kajutid olid t?is, laevalagi ja kolmanda klassi ruumid lae all kubisesid vene usur?ndajatest, juutidest, salasugustest T?rgi alamatest ja nende kolikraamist, nii et l?bik?imine kerge asi ei olnud.

17. m?rtsil kell 3 p?rast l?unat vinnati ankrud ?les. Meie libisesime pikkamisi lugemata laevade ja lootsikute vahelt l?bi lahtisesse Marmara merre. Tagasivaade Stambuli ja tema vastas Aasia k?rgel rannal ?leskerkiva Skutari linna peale on ka siitpoolt ?tlemata tore. Meie vahtisime ja imestasime, kuni kauglise sinine udu k?ik selle paradiisi-ilu ja ?lekullatud viletsuse meie silmade eest ?ra kustutas.

Laevade tee m??da Marmara merd k?ib Euroopa ranna ligidalt l?bi; viimane on lage ja madal, ilma loodusliku iluta. Aasia m?ed oma kuningliku ladva Ol?mposega sinasid kaugelt l?bi udu. Jahe tuul puhus meile vastu ja sundis meid palituid, millede tarviduse meie Konstantinoopolis ?ra unustasime, uuesti selga t?mbama ja viimaks kajutis varju otsima.

Varahommikul ?ratas meid suur k?ra ja trampimine, mis laevalaelt alla kostis. Meie seisime T?anak Kalessi linna ees ja k?ratsejad olid muidugi j?lle t?rgi paadimehed ja pudukauplejad. Suurema jao Dardanellide v?i Hellespontose v?inast olime juba ?ra s?itnud. See v?in on muidu Bosporuse n?gu, kuid tema m?gistel kallastel ja rohelisel veepinnal on palju v?hem elu ja liikumist n?ha. Vanad ja uued kantsid (nelja vanaaegset lossi nimetatakse ise?ralikult Dardanellideks, millest ka v?ina praegune nimi tulnud) peavad v??rastele s?jalaevadele l?bisaamise v?imatuks tegema, kuid sellest hoolimata on Vene ja Inglise s?jalaevastikud siit m?nel korral v?givaldselt l?bi tunginud. Aastal 1891 tegi Venemaa T?rgi valitsusega lepingu, mille j?rgi Vene «priitahtliku laevastiku» laevad siit ka s?jav?ega l?bi v?ivad minna, kui seda T?rgi valitsusele ennemalt on teatatud; teistel riikidel ei ole seda ees?igust mitte.

Vene usur?ndajatest hakkasid m?ned siin juba p?ha teekonna m?lestusi – puust nikerdatud ja savist p?letatud asjakesi – ostma. Jeruusalemmast ?ra tulles n?gime mitmeid, kes palja leivakotiga kodunt ?ra l?inud, m?lestuste koorma all higistavat.

Ajalooliselt tuntud Besika lahest ja selle taga seisvast Trooja lagendikust m??da libisedes j?udsime kenast v?inast v?lja veel kenamasse Kreeka merre (Arhipelagos), mille tumesinine peegel meile juba kaugelt vastu l?ikis. Meie ees seisis n??d terve rida r??mup?evi. K?ige selle aja oli taevas selge ja merevesi sinise v?rvi sarnane; ?hk oli ka ??sel nii soe ja pehme, et meie laevalaelt lahkuda ei tahtnud. Laeva tee k?is ?htepuhku V?ike-Aasia ranna ja Sporaadi saarte vahelt l?bi, nii et maa kusagil silmist ei kadunud. Kindel maa ja saared on m?gised ja m?ed osalt v?ga k?rged. Nende k?ljed on k?ll punaseks ja kollaseks k?rbenud, aga nende imelikud, ?htepuhku vahelduvad vormid n?itavad sulle k?iki vikerkaare-karvasid, sedam??da kuidas p?ikesekiired nende peale langevad ja kaugus kasvab ehk v?heneb. Silm ei v?si vaatlemast, rind paisub seda magusat ?hku sisse t?mmates ja vaimus ?rkavad vana aja suured m?lestused. Kui vanad p?rslased ja kreeklased siin oma jumalaid kummardasid ja apostlid noort ristiusku kuulutasid, oli V?ike-Aasia maailma maade seas kuulus oma rahvarikkuse ja ?itsva oleku p?rast. Tema ?htupoolsel rannal seisis ?ks suur linn teise k?rval, m?gede k?ljed haljendasid metsadest ja aedadest, lumivalged marmortemplid s?rasid kinkude servalt alla ja mere peal kiikusid lugemata kaubalaevad. N??d on linnadest ja templitest suuremalt jaolt ahervared j?rele j??nud, harva n?ed sa siin ja seal lapikese rohelist pinda, selle keskel poollagunenud t?rgi linna v?i k?lakese, harva vilksab ?ksik kalamehe lootsik merek??ru sopist v?lja – kuid ka oma hauavaikuses ja h?vituses on selle maa ja mere loodus t?is joobnustavat ilu.

M?tilene saare pealinna Kastro ees seisime j?lle tundi kolm. Linn on tuntud supelpaik, kuhu palju v??raid kokku tuleb; ta ujub tihedas rohelises, mis siinpaigus silma ise?ralikult r??mustab.

J?rgmine peatamise paik oli Sm?rnas kuhu varasel hommikul j?udsime. Linna vaade on mere poolt v?ga tore. Majade valge kogu ronib veepinnalt k?rge k?nka harjale ja l?peb suure kantsi varemetega ?ra. Tagantpoolt varjab linna peale 5000 jala k?rgune kaljum?gi.

Et meil 8 tundi aega oli, siis v?tsime n?uks maale minna. Laevalael pakkus Sm?rnast tulnud noormees nimega Joseph Eisenberg ennast meile teejuhiks. Meie palkasime ta kahe frangi (75 kop.) eest ja lisasime p?rast priitahtlikult 1 frangi juurde, sest ta oli t?esti tubli teejuht, tundis linna kui oma viit s?rme, r??kis k?iki Sm?rnas r??gitavaid keeli (nende arv on leegion) ja n?itas ennast ?lepea kui mees, kes kaugel k?ind ja palju n?ind; muude seas teadis ta meile Riia ja Tallinna t?htsamad uulitsad nimepidi nimetada! Tema sobitusel maksime paadi eest, mis meid kaldale viis, ainult ?he piastri (8-9 kop.) mehe pealt, kuna meie reisiraamatu j?rgi umbes frangi oleksime pidanud maksma.

Sm?rna on v?ga vana linn, kuid aja ja kuuekordse ?rarikkumise t?ttu on ta oma seisupaika mitu korda vahetanud. Vanade linnade riismed seisavad mitmes kohas enam p?hja poole. Praegune Sm?rna, V?ikeAasia suurem ja t?htsam kaubalinn peale 200 000 elanikuga, seisab 70 versta pikkuse merelahe viimses otsas. Suur sadam ja kaks siit algavat raudteeharu muretsevad kauplemise elustuse eest. Elanikkudest on ? kreeka sugu, ? t?rklased, peale selle elab siin palju armeenlasi, juutisid ja Euroopa rahvaste liikmeid. Kristlaste k?es olev linnajagu on k?ige puhtam ja n?gusam, ilusate majade ja aedadega ja h?stisillutatud uulitsatega; 4 versta pikkune uus mere??rne uulits seisab selle poolest eesotsas. T?rklaste linnajagu ei ole parem ega pahem kui mujalgi. Uulitsad on kitsad ja k?verad, majad iluta, pimedad ja haudade sarnased. Kaubitsemine s?nnib basaarides, kus ?he katuse alt lugemata hulk teesid risti ja p?igiti l?bi k?ib. V??ras inimene kaob siia kui k?rbes ?mblikuv?rku. Igal pool muda, tolm, kirbud ja lahjad k?rbenud koerad. Inimeste hulk on suur ja kirju. K?iksugu h??led tungivad korraga k?rva sisse ja k?igest m?rast l?bi kostab ajuti m?ne muezzini (muhamedi usu preestri) h??l, kes mo?ee sirge torni otsast k?iki neid usklikke v?rukaelu palvele kutsub. K?iksugu haisud, millest kolm veerandit koledad on, panevad hinge kurku kinni.

T?htsaid hooneid ei ole linnas olemas. Meie k?isime vana kantsi varemeid vaatamas, mille katkenud m??rid m?ekingust alla vaatavad. ?lespoole ronides saime sel puhul esimest korda l?unamaa p?ikese palavust tunda, sest siin oli varasest aastaajast hoolimata 22°R varjus sooja. Tagasi tulles n?gime Pol?karpose hauda. See p?ha mees oli apostel Johannese j?nger ja Sm?rna piiskop; oma usu p?rast l?petas ta elu vana ea sees tuleriidal.

Eisenberg viis meid kreeka veinikeldrisse. See oli suur v?lvialune, seina??red maast laeni aamisid ja vaatisid t?is. Meile toodi ilma k?skimata proovisid k?ige parematest veinidest. Varsti oli laud poolikuid klaasisid t?is ja meie pead proovimisest h?sti soojad. ?ks sugu valget brussa veini meeldis meile k?ige rohkem. Meie k?skisime sellest pudeli tuua ja arvasime, et n??d pudeli ja proovide eest vist viimse s?rgi peame ?ra andma. L?puks oli meil aga umbes 40 kop. mehe pealt maksta. Niisama inimlikult k?idi meiega suures Kr?meri (s?ndinud viinlase) v??rastekojas ?mber, kus meie umbes 60 kop. eest p?ris Euroopa moodi l?unat s?ime ja k?ige paremat m?nheni ?lut peale j?ime.

Meie lahkusime Sm?rnast soojade tundmustega.

Aja nappus keelas meid paraku vana Efesose varemeid vaatama minna, mille ligidalt Sm?rnast tulev raudtee l?bi k?ib. Nende varemete ?le kirjutab ?ks reisija j?rgmiselt:

Seal, kus ennemuiste uhke Efesose linn seisis, leidsime meie k?rge j?rsu m?e otsast hallid marmorist ahervared. Siin oli kants, mille sees apostel Paulus vangis istunud. Kaugele ulatab n?gemine ?le t?hja lagendiku, mida enne laialine Efesos t?itis, ?ks k?ige toredamatest vana aja linnadest, mille Diana templit seitsme maailmaime sekka loeti. Maakoht on kena ja siiski l?pmata t?hi ja kole; kusagil ei ole inimese hinge n?ha. Ainult pudenevad sambad, v?lvid ja m??ride riismed, mis Pioni m?e jalal ?ksikult leinavad, tuletavad meelde, et siin linn seisnud, mis vanem on kui tuntud maailma ajalugu. Tema rikkujatel ei ole kerge t?? olnud. Praegu veel kubiseb terve lagendik vana linna riismetest. Kuhu meie jala t?stsime, paistsid marmorkujude t?kid, sammaste otsad ja kivitahvlid kreekakeelsete kirjadega pr?gi ja umbrohu seest v?lja. Kui palju on neid asju veel maap?ues peidul! Mitu toredat templit ?mberkaudsetes maades on Efesose kividest ehitatud, aga selle pinna sees on ikka veel varandust k?llalt. Siin v?ime n?ha, kui osavad vanaaegsed ehitajad ja m??rsepad on olnud. M?ned v?lvid seisavad sammaste peal, mis 15 jala paksused ja puhtast marmorist ehitatud on. M??rseppade t?? on nii tubli, et need sambad 3000 aastat k?iksugu ?rarikkumise katsetele, ajahambale ja maav?risemistele vastu on pannud ja praegu veel uhke rahu sees p?sti seisavad.

??sel peatasime Chiose saare pealinna ees. Linnast ei olnud muud n?ha kui m?ned tuled ja nende ?le k?rge must m?gedem??r. Hulk saarlasi ronis laevalaele, nad pakkusid t?rgi napsi (see on valget karva ja maitsev kui l?nga?li), magusat moosi ja apelsinisid m??a ja panid saare m?ed oma kisast kajama. Meie ostsime kahek?mne kopika eest kolm tosinat apelsini ja nosisime neid, et vesi suunurkadest alla jooksis. Chios on loodusest rohkesti ?nnistatud maalapike, mitte suurem kui keskmine Eestimaa kihelkond ja m?gine kui padakonna selg, aga toidab oma 70 000 inimest (peaaegu k?ik kreeklased). Endisel ajal oli elanikkusid veel rohkem, kuid Kreeka priiuses?ja ajal tapsid t?rklased 1822. aasta paasap?hal 23 000 ristiinimest ?ra ja m??sid 47 000 p?risorjusesse. Aastal 1881 surmas maav?risemine (seda juhtub ?ige sagedasti) 3600 inimest ?ra ja tegi muidu 40 miljoni rubla eest kahju. Chioslaste tuntud vaprus ja agarus suutsid priiusev?itluses k?ll t?rklasi nuhelda, aga ei suutnud Euroopa riikide «tarka» tahtmist murda: nagu teised Sporaadide kreeklased, n?nda ?gavad ka nemad praegu veel T?rgi ikke all.

Hommikul nihkusime Samose ja Ikaria saare vahelt l?bi. Samos on Kreeka priiuses?jast saadik ise?raline v?rstiriik ja seisab T?rgi kaitsevalitsuse all. Vanal ajal tegi Samose suurem poeg Polycrates oma kodusaare k?ige tuntud maailma ees kuulsaks ja valitses v?geva k?ega, kuni p?rslased ta kavalal viisil vangi v?tsid ja risti l?id (522. a. e. Kr.). Saare praegused 40 000 elanikku teevad muuseas v?ga head magusat veini.

Ikaria on oma nime Ikarosest saanud. See oli esimene ?hus?itja, keda maailma ajalugu tunneb. Tema isa, suur n?id Daidalos, tegi temale tiivad ja kinnitas need vahaga tema keha k?lge. Noor Ikaros oli aga edev ja kippus p?ikese ligidale. P?ikese palavus tegi vaha sulaks, noorh?rra sulpsas temanimelise saare juures merre ja uppus ?ra. Kahju k?ll!

Meie n?gime eemalt ka Patmose saarekest, mis Jeesuse j?ngrile Johannesele Siberiks oli; praegu veel n?idatakse koobast, kus tema Ilmutamise raamatus r??gitud imelikke n?gemusi olla n?inud.

J?rgmine suurem saar, mis meile silma paistis, oli Kos, vana aja kuulsama arsti Hippokratese s?nni– ja kuulsama maalri Apellese elupaik. Saare vastas kindla maa rannal seisab Bodrumi linn, endine Halikarnassos, kus «ajaloo isa» Herodotos s?ndis.

Viimne saar Sporaadide pikas reas on Rhodos. Imeilusal ?htul s?itsime tema ja kindla maa vahelt l?bi. Meri oli siin t?iesti suure j?rve sarnane, sest maa ja m?ed l?petasid ringvaate igast k?ljest ?ra. Vagane veepind l?ikis kui kuldne peegel. Otse meie ees valendasid Rhodose linna majad ja k?rged peenikesed minaretid (mo?eede tornid), paremat k?tt sinasid saare ?mmargused kingud ja pahemat k?tt l?kendas Tauruse m?gede neitsilik lumi loojamineva p?ikese musutusel.

Rhodose linn seisab saare p?hjapoolsel tipul, 15 versta V?ike-Aasia rannast, palmipuude varjus ja roheliste aedade keskel. Tema kliimat arvatakse k?ige paremaks k?igis Vahemere maades. Kaks paksu kerega torni valvavad tema sadamasuud, mille ??res vanal ajal, kui Rhodos veel ?itsev kauba– ja teaduselinn oli, ilmakuulus ja ilmaimeks arvatud «koloss» seisis. See oli p?ikesejumala kuju, vasest valatud ja 100 jalga k?rge; rahvajutu j?rgi seisnud ta koguni kaksiti sadamasuu ?le, n?nda et Rhodosesse tulevatel ja sealt minevatel laevadel au olnud jumala reite vahelt l?bi s?ita. Aastal 223 enne Kr. virutas maav?risemine hiiglakuju pikali maha ja ta j?i ligi 1000 aastat lamama, kuni kaval juut terve metallilasu ?ra ostis ja 900 kaameli seljas turule vedas. Kui palju ta selle «sehvti» juures kasu saanud, ei tea mina ?telda.

Teisel pool Rhodost k??nasime j?rsku l?unahommiku poole, lagedasse Vahemerre. Sest suurest veeloigust, mis kolme maailmajagu lahutab ja ?hendab, teadsid Joonas ja Paulus v?ga pahu asju r??kida, meie aga ?ppisime teda sel puhul k?ige paremast k?ljest tundma. Kui hommikul kajutist v?lja tulime, ei olnud maad enam kusagil n?ha, aga meie meelest oli, kui seisaksime kindlal pinnal – nii vagane oli laeva k?ik. Taevas ja meri l?ikisid puhtalt ja siniselt kui eesti neiu silmad. Delfiinide (v?ikeste valaskalade) karjad kippusid meiega v?idu ajama, vilksasid suure julgusega laeva nina eest m??da, l?id lusti p?rast ?hu sees kukerpalli ja olid kadunud, enne kui meie oma himu nende m?ngu vaadata k?llalt t?ita saime.

Laevalael oli elu ja liikumist vahest rohkem kui meie laadaplatsidel. T??ripoolses otsas oli ?ks osa laest eesriide l?bi ?ra jaotatud – t?rgi naisterahvaste ja laste tarbeks. M??da minnes ei unustanud meie prao vahelt sisse piiluda. Naisterahvastest kandsid m?ned t?iesti Euroopa moodi riideid ja T?rgi moodi n?oloorisid, kuid viimased ei olnud – ise?ranis noorematel ja ilusamatel – mitte ?leliia tihedad, ei ka mitte ?leliia n?o ?mber kokku t?mmatud; nad ei keelanud midagi n?gemast, ei s?simusti silmi ega peenikesi ninasid, ei ?mmargusi p?skesid ega lumivalget helmerida punaste huulte vahel. M?ned asjatundjad r??givad, et hommikumaa naisterahvad oma l?hikesel ?ilmeajal k?ige ilusamad ilma peal olla. Jah – ilusad on nad k?ll, kuid see hommikumaa ilu ei vaimusta mind, sest ta on minu meelest ilma eluta, vaimuta ja pehmuseta.

Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad v?ikesed v?rukaelad, t?is ilms??ta kelmust ja vallatust; nende h?ppamine ja kilkamine pani meie k?rvad huugama ja tegi s?damed r??msaks.

Laevalael k?ndisid, k?kitasid ja aelesid vist k?igi maailma rahvaste liikmed, aga paremad platsid olid ikka t?rklaste k?es. Need isandad oskavad reisida. Iga?hel oli oma pehme madrats, patjadelasu ja soe vaip kaasas. Aseme ?mber oli kirstudest ja kimpudest m??r ehitatud. N?nda olid t?rklaste magamisepaigad kui kindlused, kuhu keegi palumata k?laline sisse ei p??senud. K?kitagu teised kolmanda klassi reisijad ?mberringi k?ngus ja k?garas, lamagu nad kui heeringad ?ksteise otsas – t?rklane ei nihku ega lase oma valitud asemest ?ht ruuttolli ?ra v?tta. Imeks ei ole panna, et kaasreisijad t?rklaste peale v??riti vahtisid ja neile, kus iganes v?imalik, vingerpussi tegid. S?da?? ajal juhtus tihti, et laevalaelt suur kolin ja sajatamine alla kajutisse kostis. See tuli sellest, et m?ni kade kaasreisija tahes v?i tahtmata suure veekraani lahti oli unustanud ja selle ligidal uinuvad t?rklased k?igi madratsite ja patjadega ujuma pannud.

T?rklaste s?damed paisusid sel puhul t?ie ?igusega uhkusest, sest nende s?jav?gi oli hiljuti kreeklastest v?idu saanud. Meie sattusime t?rgi velskriga, kes s?japlatsilt koju s?itis, jutuajamisse. Tema sortsas poolteist s?na prantsuse keelt ja v?ttis, kui see ei ulatanud, suurema selguse p?rast k?ed ja jalad appi. Meie k?sisime, kas tema ka lahingutest osa v?tnud. Tema silmad l?ikisid t?rgi napsist ja vaimustusest, ta l?i rusikaga raksti vastu rinda ja pani pasuna h??dma:

«Mina lahingu keskel – kui sammas. T?rk – tuhat meest, kreek – k?mme tuhat meest. T?rk – pauh, pauh! Kreek – putku. T?rk j?rele, kreek – pool tapetud, pool vangi. Kreeka v?gi maa pealt ?ra p?hitud. Edhem-pa?a – suur mees, k?ige suurem mees ilma peal. Mina ise – vapper mees, aga Edhem-pa?a – suur mees. Parbleu!»

Velsker vehkis k?tega nii ?hvardavalt minu nina all, et ma paremaks arvasin Edhem-pa?a suuri tegusid kolm sammu kaugemal kuulata …

Alt laevaruumist, kus suurem osa vene usur?ndajatest aset oli v?tnud, kerkis l?pastanud hais ja aeg-ajalt ilus mitmeh??lne laulmine ?les. Siin v?isime n?ha, kui palju vene talurahval lauluandi, puhast kuulmist ja h??lerikkust on. Paljajalgse munga juhatusel laulsid need vaesed, mitmest Vene riigi nurgast kokku tulnud inimesed oma kirikulaulusid, mis palju kunstlikumad on kui meie koraalid, nii ladusasti ja puhtasti, kui oleksid nad end mitu aega ?heskoos harjutanud.

M?ned mehesugu usur?ndajad, kes aabitsasaladustega tuttavaks saanud, lugesid teistele vaimulikkudest raamatutest ja P?ha maa kirjeldustest ette. Liigutav oli n?ha, kuidas v?hem haritud kaasvennad ja ise?ranis kaas?ed sarnaste lugemisekunstnikkude ?mber reasse kogusid ja kikkis k?rvul lugemist ja ettelugeja seletusi kuulasid. Lugemine oli k?ll tihti okslik ja k?nklik, ettelugeja seletused keerulised ja seerulised, aga see ei takistanud kunagi kuulajate s?gavat t?helepanemist ja k?ikumata usku.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4

Поделиться ссылкой на выделенное