Eduard Bornh?he.

Usur?ndajate radadel



скачать книгу бесплатно

Hommikul hilja ?ratas Busch mind r??muh??dega: «T?use ?les, ilm on ilus ja maa paistab!»

Mina kargasin, kaks jalga korraga, voodist maha, ajasin vatid selga ja t?ttasin trepist ?les. Hele valgus tegi esiotsa mu silmad tuhniks. Minu meelest oli ime s?ndinud. Soojalt s?ras p?ike sinisest taevast, meri l?ikis rohekalt ja tegi nii vagase lamban?o, kui ei oleks ta iialgi ?htainust tallesaba ?ra neelanud. L??ne pool kollendas kaugel liivane T?rgi rand, veel kaugemal sinasid ?ksikud m?ekingud. Tuul oli t?iesti vaikinud, ?hk soe ja pehme nagu meil vaevalt jaanip?eva ajal.

Kuna paremal pool rand ikka n?htavale hakkas laeva nina ees sinine, udusarnane viir merest ?les kerkima; see l?ks tihedamaks ja v?rvikamaks ja selgus viimaks osalt kollaseks, osalt roheliseks m?eseljaks. See oli juba Aasia rand, mis siin Euroopa omaga pealtn?ha t?iesti kokku sulas. Ainult valge majakas ja Aasia m?gede ?rnem karv avaldasid imeliku maal?he hakatust, mis siin paigas maailmajagusid lahutab ja meresid ?hendab.

Uhke k??nuga libises meie laev Bosporuse (Konstantinoopoli merekitsuse) suhu. Veepind oli siin tasane ja selge kui peegel. Kaldad on m?lemal pool k?rged ja j?rsud. Vanad lagunenud kindlused ja v?ikesed kastisarnased majakesed vaatavad ?levalt alla. M?gede k?lgedel haljendas rohi, mere kaldal lippasid lapsed palja jalu ja kalamehed lootsikutes t??tasid s?rgiv?el. Meie s?damed paisusid r??must, sest n??d oli meil k?es, mida meie kaua pikisilmi olime oodanud: kevade, ?itsev l?unamaa kevade!

2
TEEKOND M??DA T?RGI RANDA

Bosporus ei ole muud kui soolane j?gi, mis Musta mere veeliigsust parajal m??dul v?hendab. Ta on s?gav kui meri, mitte kusagil ?le kahe versta lai ja paiguti nii kitsas, et koerte haukumine Aasiast Euroopasse kostab, nagu juba vanaaegsed kirjanikud tunnistavad. Tema kallaste ilu on lugemata laulikuid vaimustanud. Mina ei ole laulik, aga vaimustatud olin ma ometi. Mu meelest oli, kui k?nniksin ma suures pealinna teatris ?le n?itelava, kus aga paberist kulisside asemel ?ks kirju m?enukk teise tagant v?lja venis. M?gede vahel avab ennast ?ks ?itsev org teise j?rel, linnad ja k?lad, vanaaegsed lossivaremed ja uueaegsed kantsid teevad m??da libisedes silmad kirjuks. Linnade vahesid t?idavad heledasti v?rvilud paleed ja suvemajad, rohelised aiad ja t?mmukad metsasalgud. Puudest torkavad oma kentsaka kuju p?rast k?igepealt piiniad ja k?pressid silma; esimesed on vihmavarju sarnased, peenikese t?ve ja laia ladvaga, teised pikad ja sirged kui kaardiv?e soldatid.

Vee peal valitseb elu ja liikumine, kui oleks terve Bosporus ?ksainuke sadam. Mida enam meie Konstantioopolile l?heneme, seda tihedamalt seisavad m?lemal pool majad koos; alumised kerkivad pealtn?ha otse sinise vee seest v?lja ja ?lemised ronivad ?ksteise ?lgadele astudes sinisesse taevasse. Kus kohal T?rgi pealinn ?ieti algab, on raske ?telda.

Esmasp?eval kell 3 p?rast l?unat heitis «Kuninganna Olga» Kuldsarve suus ankru v?lja. Tubli laev! Tormist ja udust hoolimata oli ta oma 600 versta 28 tunniga ?ra s?itnud.

N??d j?i ta umbes ? versta kaldast eemal seisma. Terves T?rgi riigis ei ole nimelt niisugust sadamat olemas, kus suured laevad otse kalda v?i silla ??rde v?iksid minna. Reisijatele on see suureks t?liks, paadimeestele ?nneks ja T?rgi valitsusele – k?ik ?kspuha.

Kuldsarv on j?esarnane meresopp, oma s?gavuse ja laiuse p?rast maailma sadamate seas ?ks k?ige parematest. Ta lahutab Konstantinoopoli kahte jakku. Meie ees seisis pahemat k?tt p?ris t?rgi linnajagu Stambul, millest madal Serai neem ja kaks m??ratut ehitust, kuulsad Sofia ja Jeni D?amo mo?eed k?ige esmalt silma paistsid, paremat k?tt enam euroopa laadi alevid: Galata oma k?rge j?meda torniga ja ?leval m?ekingul Pera. Linna ?le?ldine pilt on siit mere poolt vaadata ?tlemata tore. Majade tihe kogu kerkib otse vee ??rest ?les ja laguneb mitme ?mmarguse kingu ?le laiali. Haljendavad aiad ja puud valkja majademere keskel, lugemata mo?eede kummid ja saledad tornid teevad pildi kirjuks ja elavaks.

Kaua ei saanud meie seda ilu imetleda, sest meie sattusime merer??vlite k?tte. Teist nime ei tea ma neile punam?tsilistele ja laiap?ksilistele kurjategijatele anda, kes lootsikutega meie laeva sisse piirasid, koleda kisaga ?le parda ronisid ja reisijate kallale tikkusid. Busch ja mina valmistasime endid v?itlusele ja t?otasime oma elu kallilt m??a, aga siis kuulsime, et need mitte merer??vlid ei olnud, vaid paadimehed, kes reisijaid maale soovisid viia. Meil ei olnud nendega midagi tegemist. Lodjameeste j?rel n?gime nimelt vene munkasid laevalaele tulevat. Neile ?tlesime, et meie usur?ndajad oleme, ja nemad v?tsid meid sedamaid oma kaitse alla.

Laevatrepi ees seisis munkade paat kahe s?udjaga. Seal v?tsime istet ja s?itsime T?rgi tollimaja ette. See oli kaunis vilets ulualune, ametnikke, pakikandjaid, reisijaid ja k?iksugu kraami t?is; meid muljuti ja t?ugati siin haledal kombel ja k?rvad karjuti meil k?iki maailma keeli t?is. Munkadest oli meil siin suur abi ja toetus. Teistel reisijatel n?hti otsata vaidlemist ja vandumist vaja olevat, enne kui nad sest p?rgu eeskojast l?bi p??sesid, kuna meie oma suudki lahti ei pruukinud teha. Mungad t??risid meid ilma suure vaevata rahvamere lainetest l?bi, n?itasid T?rgi tollivahtidele m??daminnes meie asju ja passisid, sortsasid paar s?na t?rgi keelt, ametnikud nokutasid oma punaseid tuttm?tsisid ja meie v?isime minna.

Paari minutiga j?udsime P?ha Panteleimoni abikloostrisse. See on suur, mitmekordne maja ja seisab nagu k?ik Konstantinoopoli majad kitsa ja porise uulitsa ??res. Vastuv?tmine oli siin niisama lahke kui Odessas, kuid kamber, kuhu meid sisse mahutati, oli kenam ja ruumikam, akendel puhtad kardinad, vooditel pehmed vedrumadratsid ja lumivalged linad.

Kambrit pidime ?he reisijaga jaotama, kes enne meid siin aset oli v?tnud. See oli vene ohvitser S., kes paar p?eva enne meid Sevastoopolist tulles siia oli j?udnud. Tema oli ennast kaheks kuuks teenistusest lahti v?tnud ja tahtis selle aja Kairos rahulikult ?ra elada, kuid lugu l?ks tal meiega kokkujuhtumise p?rast hoopis teisiti. Kuuldes, et meil umbes niisama palju kapitali, aga palju laialisemad reisiplaanid kui temal, j?i ta m?tlema ja m?tles enese aegam??da nii suure vaimustuse sisse, et oma esialgsest plaanist taganes ja ennast meile seltsiliseks pakkus. L?ime siis k?ed kokku ja tema j?i meie truuks reisiseltsiliseks Aasias, Aafrikas ja Euroopas, kuni meie teeharud Saksamaal lahku l?ksid.

Konstantinoopoli uulitsaelu ja m?ne muu asja ?le olen mina endisel ajal v??raste allikate j?rgi m?ndagi kirjutanud. Nagu n??d oma silmaga n?gin, ei ole lugu sest saadik sugugi teiseks l?inud ja ma ei arva seda suureks patuks, kui endisest kirjeldusest seda ja teist asja kordan.

Linna v?limise kuju ilu l?peb, niipea kui sa jala linna sisse t?stad. Uulitsad on kitsad, viletsasti sillutatud ja kubisevad inimestest kui mesipuu lindudest. Inimeste seljas virvendavad veidrad ja narrikad riidehilbud, otsekui oleksid k?ik hommikumaa r?tsepad peast hulluks l?inud. Harva n?ed sa kahte inimest, kellel ?hesugused vatid seljas on.

Poed ei ole muud kui hurtsikud v?i koopad. Seal istuvad kaupmehed ristis jalgadega, sahkerdavad, suitsetavad otsata pikki piipusid, s?lgavad ?le uulitsa ja haisevad t?rgi moodi. Poodide ees luusivad ja luuravad kerjused, hulgused, eesliajajad, kaubakandjad ja muud patused. T?rgi naisterahvad, vikerkaarekarva hilbud seljas ja valged loorid n?o ees, libisevad salkade kaupa nagu vaimud m??da. Igal pool lamavad ja loigerdavad laisad, pooln?lginud koerad. Need on k?rnadega kaetud, sagedasti ?ra k?rbenud karvadega ja l?hkik?risenud nahaga. N?lja ja palavuse p?rast on nad nii n?rgad, et ennast ?hegi elava looma eest ei liiguta. Ma n?gin, kuidas suur lambakari nendest ?le l?ks, ilma et koerad muud oleksid teinud, kui et veidi ?hkasid ja tolmu p?rast aevastasid. T?rklased ei tapa neid kui roojaseid loomi iialgi, aga nad tallavad neid jalgadega, pilluvad kividega ja kupatavad keeva veega. Ometi on koertel Konstantinoopolis suur t?htsus, sest nemad on linnale tervishoiu-komisjoniks ja uulitsap?hkijateks. Nad s??vad k?ik oma nahka, mis maha visatakse, olgu asi s??dav v?i mitte. Peale koerte on k?ik muud koduloomad linna uulitsatel luusimas – ise?ranis haned ja kitsed. Iseenesest on m?ista, et seda, mis loomakesed uulitsa peale kukkuda lasevad, keegi inimesehing ?ra ei korista.

Sellep?rast on Konstantinoopoli uulitsaelu s?herdune pilt, mida nina kinni hoides ?ks kord eluajal maksab vaadata – aga mitte rohkem.

Konstantinoopolis on palju suuri ja ajaloolises m?ttes t?htsaid ehitusi, kuid v?he on nende hulgas niisuguseid, mis oma v?limise kujuga vaataja silma r??mustavad; mitmed tuletavad otse varemeid meelde, astud sa aga sisse, siis leiad tihti nii palju rikkust ja toredust, et sul silmad kirjuks l?hevad ja suu ammuli j??b. Vanast Kreeka ajast (linn on oma 2500 aastat vana) on v?ga v?he m?lestusi j?rele j??nud. T?rklased on meistrid l?hkuma.

Meie algasime oma ringk?iku Galata tornist, mida lugejad pildi peal n?evad. Torn on endisest genualaste lossist j?rele j??nud ja aastal 1348 ehitatud. Tema paksude m??ride taga irvitasid ?lbed Genua kaupmehed iga kord v?etite kreeklaste ?le, kui nad neid kurjasti olid petnud ja selle eest malka pidid saama. Praegu pesitsevad torni otsas tulevahid ja uudishimulikud reisijad imetsevad sealt alla vahtides Konstantinoopoli petlikku ilu.

Torni ligidalt algab Suur-Pera uulits. Konstantinoopoli t?navate seast on see k?ige enam suurlinna uulitsate n?gu, sest ta on sillutatud ja tema ??res seisavad Euroopa saadikute paleed, teatrid, tingeltanglid, suured trahterid, toredad poed ja muud rahamatmise paigad. Uulits keerleb kui uss m?est ?les; lai ei ole ta kusagil, aga hoburaudtee, loomade karjad, koerte salgad ja soldatite trobikonnad teevad ta paiguti nii kitsaks, et l?bik?imine t?kiks ajaks ummuksesse j??b. Kergem on k?ll traatk?ie-raudteega Galatast Pera m?e otsa p??seda, aga see k?ib paraku ?hest otsast teiseni pimedast august l?bi. Uulitsa viimases otsas seisab v?ga suur ja tore kasarm. Nagu meie ka mujal T?rgi linnades n?gime, ei armasta T?rgi valitsejad mingi asja peale nii rohkesti raha raisata kui kasarmute peale.

Pera elanikud on suuremalt jaolt Genua ja Veneetsia kaupmeeste j?reltulijad, kuid rohkesti armeenlaste ja kreeklastega segatud. Nende kombelist elu ei kiideta mitte. Mehed olla esimesest kuni viimseni kelmid, hooplejad ja priiskajad; naisterahvastel on ilusad n?od ja uhked hilbud, aga kohalik vanas?na ?tleb: tahad sa hukka minna, siis kosi Perast naine!

Teisel pool Pera alevit viib hea lai s?idutee s?gava oru p?hjast l?bi ja siis j?lle m?est ?les Iildis-Kioski (s. o. «T?helossi») juurde, kus praegune sultan Abdul Hamid II p?liselt elab. Sultani palee ei ole suur, ei ka v?ljastpoolt v?ga tore, aga ta seisab kena koha peal k?rgel m?etipul ja meelitab juba kaugelt silma oma valgete seinte ja roheliste aknaluukidega. Ilusad aiad ja puiestikud ehivad m?ek?lgesid. Laialised, aga iluta k?rvalised hooned, naistekojad, peretoad, tallid jne. annavad aimu sest ilmatu suurest inimeste ja loomade hulgast, mida T?rgi valitseja peab toitma.

M?e jalal, Bosporuse kaldal, seisavad palju suuremad ja toredamad keiserlikud paleed Dolmabagd?e ja T?iragan, aga praegune sultan ei t?sta neisse jalga, sest esimeses tapeti tema isa, sultan Abdul Asis ?ra, teises peab tema ?nnetu vend Murad, kes l?hikese valitsuse j?rel trooni kaotas, praegu veel elutsema, kui ta mitte ?ra tapetud ei ole. Paleede seespidist toredust, mis otse muinasjutuline peab olema, ei saanud meie n?ha. V?ravate ees loigerdavad soldatite trobikonnad, kes kedagi palumata v??rast ligi ei lase tulla.

Kaks pikka silda viivad Galatast ?le Kuldsarve Stambulisse.

Nime poolest on ?ks sild uus, teine vana, kuid pealinna kohta on m?lemad vanad ja viletsad k?llalt; ?lemineku eest v?etakse maksu, mida aga paraku mitte sildade parandamiseks ei tarvitata. Muidu on sildadel ka oma hea k?lg; kui sa hirmsat tr?ginat, m?ra ja k?ra ei karda, siis v?id siin tundide kaupa hommikumaa uulitsa-elu. ja ?leilmset rahvateadust uurida, ilma et Konstantinoopoli uulitsate l?hn sulle – merehaigust s?nnitaks.

?le uue silla minnes j?uame esmalt haisvale kalaturule ja siis suure, XVII aastasajal ehitatud Jeni D?ami (Uue mo?ee) juurde, mille kirjud seinad, ?mmargused kummid ja sirged tornid meie silma t?kiks ajaks vangistasid. Natukene maad eemal seisab Kuldsarve suu ??res kaunis v?hepoolne peavaksal; siit algab ainuke raudtee, mis T?rgi pealinna Euroopaga ?hendab. Edasi k?ndides heidame kullatud aknatrellide vahelt pilgu kahe T?rgi sultani matusekabeli (turbee) sisse. Kabel on marmorist ehitatud, seinad seestpoolt kirjuks v?rvitud, p?rand jalgriidega t?iesti kaetud. Marmorist tahvlite all puhkavad sultanid Abdul Hamid I ja Mustafa IV. Haudade kohal seisavad t?hjad ilukirstud, kallite vaipadega kaetud ja v?ga kunstlikult nikerdatud seedripuust aedadest sisse piiratud;. kummalgi pool aeda seisab mehek?rgune h?bel?hter vahak??nlaga. Koraani k?sikirjad ja kuldt?htedega seinte peale maalitud salmid t?endavad, et ?ndsad sultanid muhamedi usku olnud. Sarnaseid turbeesid on Konstantinoopolis mitu olemas.

Mujal Euroopas nimetatakse T?rgi valitsust tihti «K?rgeks v?ravaks». Selle nime on ta suurest n?otust hoonest saanud, millel t?esti k?rge v?rav on. Endisel ajal asusid siin T?rgi suurvesiirid, praegu aga sise– ja v?lisasjade ministeeriumid.

Endine T?rgi sultanite asupaik Serai (s. o. loss) on oma n??dsel n?ol laialine ja inetu poollagunenud hoonetekogu, mis omaette terve linnajao v?lja teeb. K?rge m??r piirab teda igast k?ljest sisse. Keiserlikkudes elutubades, kus ennemuiste maailma ajalugu sepitseti ja rohkesti verd valati, pesitsevad n??d muuseumid ja koolid. Toredad aiad, kus sultanite kodukanad omal ajal puude vilus lillede l?hna nuusutanud ja kannelt k?listanud, on umbrohtu ja ohakaid t?is. Varju ja l?hna on siin praegugi veel k?llalt, kuid hommikumaa kanade asemel luusib harva m?ni hommikumaa hulgus p??saste vahel ?mber ja k?rvul?hestav vile paneb metsa kajama, kui raudteerong aiast p?igiti l?bi vurab.

Serai ?htupoolsest v?ravast (Bab I Humajun) v?lja astudes seisame sedamaid Konstantinoopoli kuulsama ehituse, Aja Sofia mo?ee ees. Omal ajal oli see ?le ilma esimene ristirahva kirik, Hagia Sofiale (s. o. P?hale Tarkusele) p?hendatud. Tema suurus ja kenadus pani iga vaatajat imestama. Mina olin ka t?is imestust, kuid k?ige esmalt selle ?le, kui koledasti t?rklased selle ehituskunsti helme v?lispidise ilu ?ra on solkinud. Nad on ta k?iksugu k?rvaliste hoonete, m??ride ja tugede alla ?ra matnud, nii et v?ljast vaadates muud n?ha ei ole kui ilmatu suur kirju kivilasu, selle ?le lai kumm ja neli teibasarnast torni.

L?ksime sisse. Eeskojas p?ikas meile paksu maoga t?rklane vastu, ajas peopesa lahti ja seletas t?rgi s?nade ja s?rmede abil, meil olla 1 med?idie (1 rbl. 60 kop.) mehe pealt maksta, kui kaugemale tahame minna. Meile tuli meelde, et k?ik ristiinimesed muhameedlaste meelest «koerad» on, ja koeri ei salli keegi oma kirikus – olgu siis kalli raha eest; nii suurt hinda ei raatsinud aga meie oma koerapiletite eest ka mitte maksta. Meil oli himu ahnele templivahile n?u anda, et ta oma terve Sofia sisse soolaks, aga enne katsusime tingimisega ?nne ja saime mehest niipalju jagu, et ta kolme med?idie asemel ?hega kolme mehe eest leppis. Selle peale toodi meile laevalaiused tuhvlid, mis ?le saabaste pidime t?mbama. K?ia oli nendega vilets k?ll, sest nad lohisesid m??da p?randat ja libisesid meil ?htepuhku jalast maha, aga mis sa teed – Allahi meelest on k?ige j?medam tuhvel armsam kui peenike vikssaabas.

Mo?ee seespidine n?gu on t?esti suurep?rane. Meie seisame ilmatu k?rge ja laia ruumi sees, mida sadanded aknad t?iesti valgustada ei suuda. Taevasarnaselt laotab ennast meie ?le m??ratu kumm v?lja. See kumm on ise omaette maailmaime. Tema laiust ja pealtn?ha n?rku ??retugesid t?hele pannes ei saa meie aru, miks ta s?ge sisse ei kuku. Vanade kirjanikkude tunnistuse j?rgi on aga kumm ise?ralistest, Rhodose saarelt toodud telliskividest tehtud, mis nii kerged on, et neist terve tosin niisama palju kaalub kui muidu ?ks telliskivi. Suured v?lvid ja otsata koorid toetavad endid sammaste peale, milledest iga?ks omaette peenike kunstit?? on. Ehituse tarbeks kanti parem ja kallim materjal k?igest tuntud maailmast kokku, t?? kestis seitse aastat (531-538 p. Kr.) ja kiriku ehitaja Ida-Rooma keiser Justinianus I ei olnud vist mitte ?leliiga edev, kui ta oma t??d Jeruusalemma templiga v?rreldes vaimustatult h??dis: «Saalomon, ma olen sinust v?itu saanud!»

Sel ajal s?ras kirik kullast ja kalliskividest, ta seinad olid kujudega ja mosaiikpiltidega ehitud, uksed h?bedast, seedripuust ja elevandiluust nikerdatud. Konstantinoopoli langemise ajal (1453) riisusid t?rklased jumalakoja k?igist kallimatest ehetest paljaks, p?tsisid toredad seinapildid paksu v?rviga ?le (m?ned pildiosad paistavad veel v?rvikorra alt v?lja) ja tegid P?ha Tarkuse templist oma Allahi teenistuse paiga, aga endise kiriku ehituslik ilu, tema suured m??dud ja ?ksikute jagude imepeenike t?? on peaasjus puutumata j??nud ja ?ratavad praegu veel iga asjatundja imestust.

Mo?ee p?rand on ?lgmattidega t?iesti kaetud. Nende peal p?lvitavad vagad muhameedlased, kummardavad Meka poole ja pomisevad koraani salmisid, kusjuures mingi asi, ei ka ristikoerte ?mberluusimine ja vali r??kimine, neid eksitada ei suuda.

Aja Sofia ligidal viib ?he jootrahaahne t?rklase ?uest uks vanaaegse Justinianus I ehitatud kaevu sisse. Pilkase pimeduse p?rast peame p?levad k??nlad kaasa v?tma. Kaev on ?igemalt ?telda maa-alune j?rv. Mustava vee sees seisavad 300 marmorsammast, iga?ks 40 jalga k?rge; need toetavad lage, mis omalt poolt suure hulga majasid kannab; sammaste read kaovad meie silmist pimedasse kaugusesse. Vett peab nii rohkesti olema, et T?rgi pealinn sellega mitu n?dalat l?bi saaks. Rahvas r??gib, et m?ned inglased, kes selle musta j?rve peale paadiga s?itma l?inud, sealt enam tagasi ei ole tulnud. T?rklased nimetavad hiiglasekaevu Jerebatan Serai (s. o. maa-alune loss). Teine suur kaev, nimega Bin bir direk (s. o. 1001 sammast) on praegu kuiv.

Konstantinoopolis on v?he platsisid. T?htsamad nende seast on Atmeidan ja Seraskieri plats. Neljanurgeline Atmeidan (s. o. hobuseplats) on endine Kreekaaegne hipodroom (s?idupaik); siin peeti hobustega v?iduajamisi ja peale selle poliitilisi koosolekuid, kusjuures hobused tihti kaela murdsid ja poliitikamehed ?ksteisel pealaed sisse l?id. Keiser Justinianus I laskis siin ?hel kenal p?eval 30 000 k?rategijat vorstilihaks raiuda. Vana aja m?lestustest on veel paar sammast ja ?ks Egiptusest toodud obelisk j?rel; see on ligi 100 jala k?rgune neljakandiline raudkivi; tema k?ljed on praegu veel siledad kui klaas ja sisseraiutud pealkiri selge k?llalt, et iga koolij?ts seda lugeda v?iks, kui ta egiptlaste p?ha kirja tunneks; kiri tunnistab, et obelisk 1600 aastat enne Kristust Oni linnas Egiptusemaal p?sti seatud ja n?nda oma 3500 aastat auga vanaks saanud.

Seraskieri (s. o. s?jaministri) plats seisab Stambuli k?rgema k?nka harjal; oma suuruse ja toredate ehituste p?rast ei s?nni ta ?ieti Konstantinoopoli-taolise k?la keskele. Kahest otsast piiravad teda uhked Bajasidi ja Solimani mo?eed, nende vahet kaunistavad s?jaministeeriumi palee ja muud suurep?rased ehitused. Ministeeriumi ees seisab k?rge sale Seraskieri torn, mis ringvaate laiuse ja rikkuse poolest Galata tornist ette kipub.

Konstantinoopoli suur basaar (kaubaturg) ei ole suure jutu v??riline. Uulitsaid on siin lugemata hulk, aga suuremalt jaolt ei ole need muud kui kitsad k?verad poolpimedad ja haisevad v?lvialused; poed on k?iksugu kolikraamiga t?idetud lahtised koopad, kaupmehed – ausa n?o ja laia s?dametunnistusega kelmid, kes v??ra k?est rubla k?sivad ja omasugusele viie kopikaga m??vad. Tahetakse siin inimest ?ige rohkesti kiita, siis ?eldakse temast: «K?ll see aga oskab teisi t?ssata!»

Ma maitsesin korra ka t?rgi moodi s??ki, aga teist korda ma seda ei himusta. S??mamaja oli basaari ligdal ja v??rastetuba vastu uulitsat lahti. Kokk oli r?pane, laud oli r?pane ja laudlina ep olnudki olemas. Kokk riputas t?ki toorest liha traadiga s?tetule peale. Kui liha k?ps oli, pani kokk ta k?rvale. M??daluusiv koer n?psas liha k?ljest t?ki ?ra. Kokk rebis liha koera hammaste vahelt v?lja ja pani ta meile ette. Meie j?tsime liha puutumata. Siis k?psetas kokk laia ?hukese jahukoogi ja valas sellele rasva peale; kook kukkus maha tolmu sisse, kokk p?hkis ta oma p?kste k?ljes puhtaks ja pani meile ette. Meie ei puutunud koogisse. Kokk l?i m?ned munad katki, praadis panni peal munarooga ja torkas kahvliga hammaste vahelt lihat?kke v?lja; sellesama kahvliga p??ras ja torkis ta munarooga ja pani selle siis meile ette. Munaroog j?i ka puutumata. Meie k?skisime endile lihakooki valmistada. Kokk v?ttis t?ki liha, s?litas pihku ja hakkas t??le. Meie t?usime ?les, maksime ja l?ksime.

Hommikumaa on rikas muinasjuttudest – niih?sti omadest kui ka nendest, mida luulearmastajad eurooplased tema ?le ise kokku riimivad. Kusagil ei leia sa aga suuremat vahet luule ja t?e vahel. Meie ootused said igal pool petetud, meie sattusime ?hest kae-l?ikusest teise. Et meie sarnase ?parduse poolest mitte ?ksi ei seisa, seda n?itavad teise reisija juhtumised t?rgi saunas, mida ta umbes j?rgmisel viisil kirjeldab:



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4

Поделиться ссылкой на выделенное