Eduard Bornh?he.

Usur?ndajate radadel





1
KUIDAS MEIE KEVADET TAGA AJASIME

Jeruusalemm, sa k?rge taevalinn!

Kui mina lapsep?lves kirikukooril laulmas k?isin, siis h?iskasin selle laulu esimese k?rge noodi ise?ralise j?uga rinna p?hjast v?lja. Mu vaimusilma ette ilmus taevani ulatav m?gi, m?e otsas lumivalge linn, linnal kuldne v?rav ja kullatud tornid, tornide ?le sinine taevas. N?nda pidi Jeruusalemm olema ja n?nda igatsesin ma teda kehaliku silmaga n?ha saada.

Lapse himu j?i muidugi t?itmata, sest isa ?tles, raha olla v?he, ja ema ei lubanud jalagi teele minna. Aegam??da venisin ise meheks, r?ndasin oma kustumata reisihimu v?i hulguseloomust paitades mitmest maast ja mulgust l?bi, kuid ristiusu k?tkile ei tahtnud jalg kunagi ulatada. Takistuseks oli osalt see, et mina Rothchildist hea vaksa vaesem olen, osalt ka paraja reisiseltsilise puudus. ?ksip?ini ei p?sinud ma pikka teekonda ette v?tta, ja hakkasin ma s?pradest kedagi kaasa meelitama, siis sain tavaliselt vastuseks:

Ega ma totter ole.

M?ned ?tlesid veel selgema s?naga: Ega ma sinusugune totter ei ole.

T?kki k?mme sarnast vastust ajasid mul k?simise himu ?ra.

Seda suurem oli minu imestus, kui paari aasta eest August Busch, keda ma kui kanget ?rimeest kunagi omasuguseks totraks ei arvanud, minu juurde tuli ja lausus:

Kuule, Eedi, kas l?heme Jeruusalemma?

Ega ma sinusugune jne. oleksin mina peaaegu kostnud, aga mulle tuli meelde, et seekord mitte mina ise k?sija ei olnud. Ma vastasin:

Kas sul siis ka reisiraha on?

Tema s?gas k?rvatagust:

Minu ?rinaaber, eesti rahva ainus s?ber ja kuulus eesti algup?ralise kirjanduse rohkendaja tassib k?ll palehigis Maksum?elt tuhandeid alla ja topib neid mulle tasku; aga vahel on siiski peenike peos Midas see siis ?ige maksab?

V?tsime reisiraamatud k?sile ja arvasime karvapealt v?lja, et tee jalge alla v?ime v?tta, kui paar aastat v?? h?sti pingul peame. Minu s?bra laugel l?ikis k?ll pisar, kui ta kahetsedes oma vesti silmitses, mille all paun juba ?sna ilusasti paisuma oli hakanud, aga ta j?i kindlaks. Aastat kaks korjasime kopikaid, uurisime maakaartisid ja linnade plaanisid ja lugesime piibliraamatut.

10.m?rtsil 1898 oli viimaks teeleminekuks k?ik valmis: piibel l?bi loetud, reisipaunad raamatute ja pesuga t?is topitud, reisipassid ja v?ileivad taskus. Jumalagaj?tmiseks kogus vaksalisse paras hulgake s?pru ja sugulasi kokku. Soojalt sooviti reisi?nne, anti tuhat tarka n?u ja paluti P?halt maalt m?lestusi kaasa tuua. ?htul kell 11 hakkas rong liikuma. Meie vaguni akna ees kerkisid k?barad, lehvisid ninar?tikud, helisesid ?nnesoovid; Nalja M?rt valas nuttes vesist kalja meie j?lgede peale

K?ll ?tlevad m?ned saksad, ?ige eestlane olevat loomu poolest kolmanda klassi inimene; meie aga olime loomuvastalisel viisil ometi Tallinnast Odessani teise klassi piletid v?tnud ja ?nnistasime oma armulist riigivalitsust, kes reisimist praegusel ajal vahest k?ige odavamaks ajaviiteks teinud.

Minu pilet maksis 18 rbl. 90 kop. ja selle natukese eest anti mulle tuline ?igus pehmete patjade peal kiikudes 2000 versta ?ra s?ita. Kui hiljem Itaalia raudtee-hindadega tuttavaks saime, siis tundsime tihti kuuma igatsust kodumaa j?rele.

?? oli k?lm ja pime, vali tuul vapustas vaguniaknaid, kuna meie kevadet taga ajama l?ksime. Veel paar p?evakest ja siis pidi talve valitsus l?ppema! Mina, kes Tallinna ja Odessa vahet mitte esimest korda ei s?itnud, vandusin, et teisel pool leedulaste raja enam lund ei ole. Busch vaidles vastu: tema kui ajakirjanik teada k?ike paremini, kuidas ja kus m?rtsikuu hakatusel rohi kasvab; alles eile saanud ta Krimmist kirja, kus mustalt valge peal seista, et seal hiljuti veel 25 kraadi k?lma olnud. Mina hakkasin oma arvamist pikalt ja laialt p?hjendama ja pakkusin viimaks kihlvedu aga Busch oli magama uinunud.

Tapal raputasin ta unest ?les ja soovisin ?nne, sest minu reisiseltsiline oli ?le ?? 30 aastat vanaks saanud. Puhvetis m?lestasime t?htsat p?eva s?ndsal viisil ja ronisime siis Riia kiirrongi, mille ?hetasane, m?nus k?ik meid peagi uinutas.

Hommikul, kui Valgast juba m??da olime, ?ratas meid k?re h??l ja pudelite k?lin. Meie naabruses oli priske noorh?rra aset v?tnud, kelle n?ost paistis, kui oleks noorh?rra kiirrongiga ?mber maailma reisinud ja iga jaama peal k?rakaid v?tnud. Tema istepaik oli ?llepudelitest sisse piiratud, mille t?hjad suud k?sivalt ammuli seisid. Viimase t?ie pudeli ja klaasiga r?ndas noorh?rra ?hest pingivahest teise ja pakkus kaasreisijatele s?damekinnitust. Peagi loksus klaas minu nina all.

Pinnige t?hjaks! p?ristas noorh?rra. Puhas Waldschl?sschen ja tuleb heast s?damest. Mina ei joo p?hjusm?tteliselt iialgi puhvetis, vaid lasen enesele iga jaama peal pudelid vagunisse anda. Teiseks ei joo mina p?hjusm?tteliselt ?ksip?ini, vaid terve vagun peab minuga r??mus olema.

Kuhu teie k?ik need t?hjad pudelid panete? k?sisin mina imestades.

Need viskan ?kshaaval aknast v?lja; nad n?itavad selgesti, kust paigust mina l?bi olen tulnud, ja on mulle n?nda-?telda Ariadne l?ngaks, et teed koju tagasi leida. Proosit!

Mina t?nasin ja ?tlesin, et ma hommikul ?lut ei joo. Tema t?mbas n?o nurinale:

Kardate vahest oma tervisele kahju? Vaadake mind: eks ma ole priske kui nuumatud h?ljes? See tuleb k?ik sellest Kas kaugele s?idate?

Jeruusalemma.

Je-ruu-sa-?!

Noorh?rra p?rkas tagasi ja valas mulle poole klaasi ?lut s?lle. Esimesest ehmatusest toibudes venitas ta suu k?rvade poole ja pajatas:

Ohoo, kas arvate, et mina juba ?sna t?ma mees olen? Naljahammas! Mina s?idan Riiga ja loodan, et teie mind ei unusta, kui V?nnus maha l?hete. Proosit!

See pilklik noormees ei olnud ainus kaasreisija Tallinna ja Dvinski vahel, kes meile umbusaldust avaldas, kui oma kaugemat reisisihti nimetasime. ?hed naersid meile suu sisse, teised panid narrimist pahaks. J?i keegi uskuma, siis ei suutnud ta imestust varjata, et kaks meieaegset noort meest, kellel pealegi ?sna targad n?od ees, oma aega ja raha nii t?hja asja peale raiskavad. Niipalju kui meie m?rku saime, on ristis?itjad Baltimaalt ?ra kadunud, kuna mujalt maailmast ja ise?ranis kaugemalt Vene riigist igal aastal tuhanded oma usu s?nnipaigale kipuvad.

Liivi Helveetsia luulelised k?nkad panid minu reisiseltsilise, kes m?gesid veel v?he oli n?inud, r??mu p?rast laulma. Ilm oli ilusaks l?inud, p?ike paistis soojalt, pani lumehanged l?kendama ja kinnitas minu usku, et varsti paljast maad n?ha saame. Isegi Busch hakkas j?rele andma ja Krimmi kirjasaatjat luiskajaks seletama, kui korraga j?lle kange torm ja tuisk lahti p??ses ja meie kevadelootused v?rske lume alla mattis.

Tuisu ajal j?udsime Riiga.

Siin pidime viis tundi j?rgmist rongi ootama. Oleks sarnane ?pardus meile viletsas, aga tundmata v??ramaa linnas juhtunud, siis oleks meil aeg k?ndides ja vaadates k?hku ?ra kadunud. Et see aga suures ja toredas Riias juhtus, mida meie m?lemad kui oma tasku p?hja tundsime, siis ei m?istnud meie igavuse p?rast muud paremat peale hakata, kui et Johanniskellerisse l?ksime ja endile s?nnip?evarooga lauale kanda k?skisime. Toodi meile k?iksugu prantsuse-nimelist kribukrabu-kraami, mis k?ll eesti k?htu ei t?itnud, see-eest aga kurgulage ?sna magusasti kutistas. Meie kallis Tallinnas oleksime vist poole reisiraha sarnase maiuse eest maksnud ja teise poole jootrahaks pidanud andma, kuna meid Riias kaunis inimlikult kergitati. Vene riigi suurtest linnadest on minu teada ?ksainuke Riiast veel odavam, nimelt Varssav.

T?nulikult raputasime kell 3 p?rast l?unat Riia r?itsaka saabaste k?ljest ja astusime Riia-Orjoli raudteerongi, mis paraku p?ris tigurong oli. K?ik vagunid olid rahvast puup?sti t?is; n?itas, kui oleks Riias katk lahti p??senud ja elanikud p?genemas. Umbes poolteist tundi pidime p?sti jala peal seisma. Sest poleks suurt viga olnud, kuid lugu oli see, et meie paari tosina pol?tehniklase keskele sattusime, kes kuhugi pidu pidama s?itsid ja reisiraskuste kandmiseks iga viie minuti p?rast kinnitust v?tsid. Nad olid suuremalt osalt Iisraeli lapsed ja tegid vagunis niisugust m?dinat, kui oleksid nad Amalekist v?itu saanud v?i v?hemasti Riia-Orjoli raudtee ?ra kaubelnud. Pudelid ja klaasid k?es, vaarusid nad ?hest vaguni otsast teise. Meie k?ikusime nende keskel kui pillirood tuule k?es: ?ks t?ukas eest, teine tagant, kolmas puuris k??narnuki k?ljeluude vahele, neljas niisutas meie pihta odava veiniga. Katsusime k?ll vastu vaielda, aga mis sa v?e vastu vaidled? Juudid kaebavad tagakiusamise ?le, aga kus neid trobikond koos ja j?me ots nende k?es, seal hoia alt, ristiinimene!

Viimaks saime neist ometi lahti ja v?isime istet v?tta.

P??rasime silmad looduse ilu poolest kuulsa D??na j?e oru poole. Tee??rsed lumehanged varjasid k?ll tihti vaate ?ra, kuid nii palju saime n?ha, et kena j?e peal saanidega s?ideti. Meie kevadelootused vajusid nii s?gavasse, et juba n?u v?tsime Venemaalt uisud kaasa v?tta ja Surnumerel liugu lasta

Meie k?rval, vaguni teises k?ljes istus noor abielupaar, kes oma jutu j?rgi pulmareisilt tagasi tuli. Mees oli poola m?isnik, vana ja k??rakas, kollane ja tusane; noorik oli kena kui s?gelise kann, erk kui orav, keel k?is tal kui tatraveski. See on, mehele jaotas ta harva m?ne s?na moka otsast, seda libedamalt lobises ta aga n?gusa noorsandiga, kes tema vastas istus ja kelle mustad silmad tema lumivalge torukraega v?idu l?ikisid. Neid kolme vaadeldes vangutas perepapa Busch kahtlaselt pead ja mina ?nnistasin salamahti oma ilms??ta poissmehe-p?lve

Dvinskist s?itsime kiirrongiga Vilnosse. Voorimees, kes meid odavasse v??rastemajasse pidi vedama, pidas meid vist maskeeritud miljon?rideks, sest ta viis meid toredasse hotelli, kus meid armuga toideti ja uinutati, hommikul aga ilma armuta kooriti. Meie j?tsime selle ?nnetu linna vaatamata ja vurasime sedamaid Belostoki poole edasi.

Vilno ?mberkaudsed m?ed ?gasid veel paksu lumekoorma all, aga kui meie neist alla lagedale maale j?udsime, mustas ja kollendas meile igast k?ljest paljas maapind vastu.

H?issa, eks olegi kevade k?es! h?iskasime meie ?hest suust.

L?una-?htu raudteede rong, mis meid Belostokis peale v?ttis ja ilma vaguni vahetuseta Odessasse 1050 versta pidi viima, oli v?ga pikaldane, sest ta tarvitas s?iduks ligi 40 tundi. Oleksime k?ll palju rutemalt v?inud s?ita, aga ei raatsinud raha v?lja anda. Suurematel raudteedel on nimelt igal pool see paha viis, et nad suurema kiiruse eest ise?ralist jootraha n?uavad. Nad on selle poolest meie postipoiste sarnased: t?otad sa rubla jootraha, siis kuuled s?idu ajal tuult oma k?rvade ?mber vinguvat; oled sa aga kahek?mnekopikane h?rra (postipoiste suust v?etud s?nal, siis v?id ?he jaamavahega vanaks saada. Et meil sel puhul rohkem aega kui raha oli, siis leppisime lihtsa reisirongiga ja tegime s?damed kangeks, kui tagant tulevad kiirrongid jaamade kohal meist m??da k?rutasid.

Meie kevader??m oli l?hike. Kui meie rong Minski rabadest l?bi oli veninud ja Vol??nia k?rgustiku selga ronis, hakkas j?lle lund sadama, lume kannul tuli k?lm vihm, siis paks udu ja j?lle vihm. Ilm oli nii ropp, et meil himu ei olnud aknast v?lja vaadata. N?ha ei olnud otse midagi. Jaamade vahel enamasti lage maa m?ne k?nguvajunud k?lakesega, siin ja seal vabriku suitsunud korsten, vaksalites r?pased juudid, sopased p?randad ja ilmatu k?rged puhvetihinnad.

Reisil?bu pidime vaguni seinte vahelt otsima. Vagun oli p?ris tore, auruga soojaks k?etud, ??sel gaasitulega valgustatud, sohvade vedrud nii pehmed, et kas upu laiskuse sisse ?ra; meie ei teinud muud, kui aelesime, lugesime ja magasime. Konduktorid olid viisakad, kaasreisijad niisama, ?ksainuke maha arvata. See oli pealtn?ha suur elukas k?ige v?hemasti v?rsti toapoiss. Ta tuli teise ?? hakatusel suure raginaga sisse. Viis kimpu ja seitse pampu olid tal kaasas. Oma m?rga kasukat raputas ta nii, et vagunis vihma sadama hakkas. Oma kolikraamiga ladus ta kolm pinki t?is ja heitis ise neljanda peale pikali, vandudes, et k?ik paremad platsid ?ra v?etud. ?he kimbu oli ta minu jalgotsi mahutanud. ??sel l?kkasin ma kimbu kogemata jalaga maha.

?rge puutuge v??ra asja k?lge! kargas suur e1ukas kui tiiger minu kallale.

Mina palusin vabandust ja pistsin paberossi suhu. ?rge siin suitsetage, mina ei salli seda! keelas tema valjusti.

Busch ?rkas magusast unest ja hakkas nurisema: Mis l?uamees see ?ige on, et temast sugugi rahu ei saa?

?rge siin valjusti r??kige, mina tahan magada! k?rgatas suur elukas.

Kui hiljem uued reisijad sisse tulid ja tema kolikraami pinkidelt maha loopima hakkasid, sattus ta nendega nii suure kakluse sisse, et konduktorid ja sandarmid vahele pidid astuma. Siis tuli v?lja, et suur elukas priipiletiga reisis, mida ta raudteevalitsuses teeniva s?bra sobitusel oli k?tte saanud. Ime, et niisugusel ka veel s?pru on!

Odessa ligi kadus lumi t?iesti ?ra; lagedal maal ei ole meie teda sel kevadel enam n?inud. Kui meie toredast Odessa vaksalist v?lja astusime, sadas muidugi j?lle vihma kui oavarrest. Veeloikude vahelt l?bi t??rides seadsime sammud linna keskpaiga poole. Meie esimene siht oli P?ha Eliase kloostri abiasutus ().

Eesti lugeja raputab siin vist pead ja n?uab seletust. Siin ta on:

T?rgimaal, Halkise poolsaare idapoolses sopis seisab vanast ajast kuulus Athose m?gi, mida suure hulga kreeka-?igeusu kloostrite p?rast, mis tema k?lgedel pesitsevad, ka P?haks m?eks (Hagion Oros) kutsutakse. Esimesed kloostrid tekkisid siia IX aastasaja l?pul, kunas Kreeka keisririik veel ?itses. T?rklased j?tsid oma v?iduteel Athose kloostrid puutumata ja viimaste arv kasvas Vene asutuste l?bi veel suuremaks. P?ha paigana t?mbab Athose m?gi igal aastal suure hulga usur?ndajaid enese poole. R?ndajate korjamiseks ja koristamiseks peavad m?ned Athose kloostrid abiasutusi v?i v??rastekodasid Odessas ja Konstantinoopolis. ?iged usur?ndajad on ju enamasti vaesed, v?heharitud inimesed, kes suurtes sadamalinnades kergesti kelmide ohvriks langevad. Neid selle eest hoida ja neile teed igapidi tasaseks teha see on kloosterlike v??rastekodade kiiduv??rne otstarve. Usur?ndajatele pakutakse siin peaaegu ilma hinnata ??maja ja ?lespidamist, neile muretsetakse reisiluba, kellel seda veel ei ole, ja odavad s?idupiletid k?tte, ilma et r?ndaja ise jalga pruugiks liigutada. S?it laevalael Odessast Jafani ja sealt tagasi Odessasse ei tule usur?ndajal rohkem kui 25 rubla maksma, ?lespidamine Odessas, Konstantinoopolis ja Jeruusalemmas ei maksa peaaegu midagi. Sel viisil v?ivad ka p?ris vaesed Vene alamad p?hasid paiku kummardamas k?ia, kui s?da kutsub.

Usu peale ei vaadata. Mungad v?tsid meid isaliku lahkusega vastu ega muutnud oma olekut, kui ?tlesime, et meie kreeka-?igeusulised ei ole. Meile anti lihtne puhas kamber, mis kloostris k?ige parem ?eldi olevat, kanti susisev samovar ja saiad lauale ning pakuti l?unaks paastutoitu, mille meie aga t?nuga tagasi l?kkasime, teades, kui valju seaduse all kloostrik??k seisab. Passid, kajutipiletite hinnad ja veel 2 rubla sissemineku-raha T?rgi riigi heaks, mida see oma konsuli l?bi iga reisija k?est v?tab, andsime kloostri eestseisja k?tte. ?htuks lubati k?ik, mis ?rareisimiseks vaja, valmis toimetada. Aurulaev pidi teisel hommikul ?ra s?itma ja kaks tundi varemalt voorimees meid ukse ees ootama.

Meile enestele ei j?etud, nagu lastele, otse midagi mureks, ja n?nda v?isime, kui vihm j?rele j?i, rahuliku s?damega linna jalutama minna.

Teiste suurte linnade k?rval on Odessa nii noor ja n?gus kui vaevalt ?kski muu. Tema k?rme kasvamine ajab imestuse peale. Mineva aastasaja l?pul seisid siin veel T?rgi kants ja tatari k?la. Aastal 1789 v?itsid venelased kantsi ?ra ja tema asemele tekkis linnake, millele Katariina II praeguse nime andis kreeka asunduse Odessose m?lestuseks, mis vanal ajal siin l?hedal seisnud. Aastal 1841 oli linnal alles 25 000 elanikku, n??d aga 400 000. Nendest on umbes pool osa vene sugu, ?ks veerand on juudid; muidu on siin veel palju armeenlasi, sakslasi, kreeklasi ja muid Euroopa seeklasi, kes peaaegu terve kauplemise enda k?tte on kiskunud.

Linna uulitsad on laiad ja k?ivad nii otsekoheselt ?ksteisest l?bi, et lindudele taeva all malelauaks k?lbavad. Peauulitsate ??ri kaunistavad puude read, nende taga kumavad ilusad kirjuv?rvilised majad. Kenam paik on mere??rne bulvar (jalutamisepaik) endise T?rgi kantsi kohal. Maa poolt piiravad teda k?rged ja toredad ehitused, puhtad liivateed keerlevad p??saste ja lillepeenarde vahelt l?bi, m??ratu trepp, 5 s?lda lai ja ligi 200 astet pikk, viib alla sadamasse; mastide metsa tagant sinab otsata meri.

See on aga sadam! Tema nelja sopi sees v?ivad 1000 suurt laeva vabalt liikuda. Merevoogude vastu kaitseb teda verstapikkune tamm, mida suure kauguse p?rast silm vaevalt seletab.

Sadama ligidal uulitsa peal seisavad roheliste laudade taga rahavahetajad. Et meil t?rgi kopikaid vaja oli, siis viskasime paar poolimperiaali laua peale ja k?skisime neid peenikeseks teha. Vahetaja ladus meile terve lasu ?mmargusi ja lopergusi latakaid ette; ?hel oli auk sees, teisel kiri kustunud, kolmandal ??rest t?kk ?ra l?igatud, aga vahetaja vandus, et k?ik pidi hea raha olema ja v?ttis vahetamise eest 10 kop. mehe pealt. Konstantinoopolis ei tahtnud sandidki meie h?id rahasid vastu v?tta ja meie olime kumbki umbes 7? rubla eest targemaks saanud.

??sel ei saanud ma und silma. Munkade s?damed on ristis?itjate vastu k?ll pehmed, nende s?ngid aga seda k?vemad; linadest ei tehtud juttugi. K?min ja m?din, kellal??mine ja laulmine kostis mulle terve ?? k?rvu. Hommikul k?sisime munga k?est, kes meile teed ja saia t?i, kui palju meie s?damliku t?nu k?rval puhast raha v?lgu oleme. Tema vastas, et ??maja ?lespidamine midagi ei maksa, aga kui kloostri heaks natukese tahame ohverdada, siis olla see meie oma asi. Meie ohverdasime natukese ja tema surus meie k?si nii soojalt, kui oleksime meie kloostrile ei tea mis head teinud.

T?nuliku s?damega lahkusime lahketest munkadest ja s?itsime kloostri poolt kutsutud voorimehega aurulaeva Kuninganna Olga juurde, mis meid esmalt Konstantinoopolisse pidi viima. Sadamasillutis oli v?ga viletsas korras; peaaegu oleksime omad p?evad poriaugus l?petanud.

Meie aurulaev oli m??ratu must m?rakas; reisiraamatu j?rgi pidi tema ruum 7885 tonni suur ja tema masinatel 3400 hobuj?udu olema; Vene aurulaeva ja kaubaselts on tema ?nnelik omanik. Reisijaid oli v?he, seda rohkem loomi; vahetpidamata t?stis aurukraana laiade rihmade abil h?rgi ja lehmi sadamasillalt k?rgesse ja pillutas neid ?rnasti laevakere kuristikkudesse.

P?hap?eval, 15. m?rtsil hommikul kell 11 ujusime sadamast v?lja.

Ilm oli vilu ja niiske, paks udu kattis linna, mis muidu mere poolt kena vaadata oleks olnud, t?iesti ?ra. Peaaegu selsamal silmapilgul, kui Kuninganna Olga oma uhke nina lahtise Musta mere vahu sisse pistis, kadus ka kodumaa rand meie silmist.

K?ige selle p?eva sadas peenikest seenevihma. Meri ei olnud esiotsa mitte ?leliiga rahutu, aga kui ?htusel ajal Krimmi poolsaare varju alt v?lja saime, tuli meile l?unahommiku poolt niisugune maru m?hades vastu, et aurulaev kui hiiglase h?ll ??tsuma hakkas. Mina istusin laevalael olevas majakeses ja vaatasin murega, kuidas laeva nina kordam??da taevasse kerkis ja kuristiku p?hja vajus. Suure laeva kiikumine on muidu kena vaade, mis madruste s?dant r??msaks teeb ja luuletajad t??le ergutab, kui nad seda kindlal pinnal seistes n?evad. Mina aga m?letasin, et see luuleline kiikumine mind, kui ma mitme aasta eest p?igiti ?le Musta mere s?itsin, oma s?ndimise tundi ?ra vanduma ja peaaegu merre h?ppama oli pannud.

Mina kardan merehaigust, ?tlesin ma Buschile.

Tema vastas k?lmavereliselt: T?hi kartus. Mina olen laevaga Riias ja Peterburis k?inud, aga merejumalale ei ole ma veel kordagi ohverdanud. Merehaigus ei ole vist muud midagi kui n?rga inimese m?ttekujutus. Ole aga h?sti julge ja tee meel kindlaks, siis ei juhtu sulle midagi.

Tuli see n??d s?bra mehisest s?nast v?i sellest, et mina merega juba l?hemat tutvust olin teinud, aga ma m?rkasin r??muga, et laeva kiikumine mulle seekord suuremat peavalu ei s?nnitanud.

Meiega koos istusid majakeses m?ned kaasreisijad, isandad ja emandad. Enne tormi algust olid nad k?ik heas tujus, vestsid magusat juttu ja kiitsid laeva vagast k?iku, aga kui tuul puhuma hakkas, l?ks pea ?ks, pea teine n?ost ja silmist halliks ja tuigerdas uksest v?lja v?rsket ?hku t?mbama. Viimaks t?usis ka Busch istmelt ja seletas, tema tahtvat kajutist raamatut tuua. Natukese aja p?rast l?ksin mina temale j?rele. Ta seisis kummardades ja l?kastades pesuvaagna ees. Vaagna p?hjast paistis osake meie viimasest l?unas??gist. Mina n?itasin n?puga sinnapoole ja k?sisin:

Kas see ongi see n?rga inimese m?ttekujutus? Tema k?skis mind rabasse minna ja heitis ?gades voodisse.

??sel l?ksin ma veel korra ?ksip?ini laevalaele. Vali tuul m?hises v?simata j?uga, vintsutas laeva, ilma et ta selle toredat k?iku oleks suutnud takistada, ja peksis mulle k?lma vihma vastu silmi. Taevas oli must kui t?rv, laeva ?mber valitses pilkane pimedus ja mustavast s?gavusest kostis mere vihane kohin. Minu s?da l?ks kurvaks. Ligi n?dala olime n??d juba reisi peal, ?le 2000 versta olime l?una poole nihkunud, aga veel ei olnud meie ?htki kena p?eva n?inud. Millal tuled sa, l?unamaa ?itsev kevade oma helkiva taeva ja armsa sooja p?ikesepaistega?





: 1 2 3 4