Eduard Bornh?he.

Teekond ?htu-Euroopasse





TEEKOND ?HTU-EUROOPASSE

Eestlaste reisikirjeldus ei ole veel suur ja see, mis temas algup?raline on, mahub p?hklikoore sisse ?ra. Eestlaste vana ja j??dav patt, nende vaesus, on ka reisikirjelduse puuduse p?hi. Meie reisijatel on v?he aega, v?he raha ja vahel ka v?he teadlikku tundmist. M?ni mees ei n?e terve oma reisi peal muud kui raudteevagunite ja v??rastemaja-tubade nelja seina. Aga kui seesamane mees koju j?uab, siis teab ta vahel nii palju jutustada ja kirjutada, et kuulajate k?rvad huugavad ja lugejate silmad kirjuks l?hevad. Mees on k?ikide m?gede k?rgust, tornide pikkust ja j?gede laiust m??tnud, iga linna rahvahulka lugenud ja iga rahva ajalugu uurinud. Oi-oi, J?tsike, ?tleb k?lavader lugedes pojale, millal sina nii targaks saad? Aga J?ts ei ole rumal, v?tab m?ne raamatu k?sile ja n?itab, et raamatute kirjutajad meie reisija terve tarkuse ei tea, missuguse n?iduse l?bi juba ammu enne reisi ettev?tmist ?ra n?psanud on.

Niisuguste reisikirjanikkude m?tted lennaku k?ll kotkatiivul, aga ?ige reisikirjeldus j??b sealjuures siiski haudumata munaks.

Lord Byron, inglaste kuulus luuletaja, t?endab, et tema ?hestki maakohast ei tahta s?na kirjutada, mis ta ise oma silmaga ep olla n?inud. Mina ei ole k?ll mitte Byroni sarnane, aga tema s?na tahan ma endale juhiks v?tta. Ma ei salga ka mitte, et m?istlikud eesti kirjanikud sedasama ammu enne mind on teinud.

Ma s?itsin mineva m?rtsikuu hakatuses Tallinnast v?ljamaale. Reisipaun oli mul kerge ja s?da ka kerge. Ma armastan oma va Tallinna k?ll, aga mul on siiski igakord r??mus meel, kui ma tema kitsaid uulitsaid ja kitsaid eluseadusi m?neks ajaks j?lle seljataha v?in j?tta.

Raudtee on vabariigi pilt. Siin on raha kuningas. Kel raha on, see v?ib ennast siin pehmete patjade peal ?ksinda ??tsutada ja haigutada, kel aga enam peas kui pungas tagavara on, see istub k?va pingi peale inimeste hulka ja leiab, kui tahab, ikka ajaviidet. Ma olen igas klassis s?itu katsunud, aga k?ige rutem on mul ikka kolmandas klassis aeg m??da l?inud. Meie maal peab neljanda klassi puudumise ja k?vade seisuslike vaheseinte p?rast veel m?nigi haritud inimene s?itu kolmandas klassis h?biasjaks. Mis seal parata? K?ik ei m?tle n?nda kui ?ks halli peaga Eestimaa kiriku?petaja, kes teises klassis Peterburi s?itis, kolmandas klassis tagasi tuli ja mulle peale seda kurtis, tema pidada oma laste ees h?benema, et ta nende p?randusest viis rubla ilmaasjata olla ?ra raisanud. Meie m?isnikud ei t?sta Baltia piirides oma jalgagi kolmandasse klassi. ?ks noor ametnik von H., kes mind Tallinna vaksalis kolmandasse klassi n?gi astuvat, ei julgenud sel puhul minu teretamistki vastu v?tta. Tema s?itis muidugi esimeses klassis. Aga teisel pool Gatsinat n?gin ma sedasama h?rrakest juba teisest klassist v?lja astuvat, ja kui ma hiljem kord kogemata teisel pool Berliini ?he v?ikese Hannoveri linna vaksalis juhtusin olema, kes vaatas siis parajasti neljanda klassi kitsast aknakesest v?lja? von N.!

Kuidas k?si k?ib? k?sisin mina kolmanda klassi reisija toredusega.

V?ga h?sti, oli vastus.

Mina uurin siinsete inimeste elukorda.

Igav on k?ll talvine raudtees?it l?bi Eestimaa. Taevas k?lma ja halli, maa k?lma ja valge katte all. Ei elu ega liikumist kusagil. Sa sulatad oma hinge?huga j??katte aknaruudu pealt niikaugele ?ra, et v?he ?ue v?id vaadata. Aga seal ei puutu midagi su silma, mis vaimu ?rksaks suudaks teha. Sa vaatad ilma m?tlemata valge ja halli t?hjuse sisse. Aegam??da l?heb s?da kurvaks, silmad hakkavad valutama ja viimaks katab kerge j??kord su vaatamise-augu j?lle kinni. Oled sa ?ksi, siis langed sa selle peale kurblikesse m?tetesse ja j??d viimaks tukkuma. Aga kui vagun rahvast t?is on, siis ei saa tusk kaua kesta. Pea hakkab ?ks l??tspilli k??ksutama, m?ni teine m?ristab m??ratu h??lepaisutamisega ?he naljaka loo k?ikide kaasreisijate k?rvu, kolmas t?mbab viinapudeli taskust ja pakub tervele maailmale juua, kuni pudel t?hi ja meeled ?mberringi ?pris r??msad on.

Varssavi raudtee peal olen ma nii sagedasti s?itnud, et mul n?nda-?telda peaaegu iga pakk tuttav on. Kolmanda klassi s?itjatel ei ole siin mitte igakord paradiisi-elu. ?mberkaudse maa vaesus v?i korratu olek on pea iga vaguni pingi peal istumas. Maarahvas on enamasti lahjat, haiglast n?gu, m?ni talupoeg v?i lahtilastud soldat ei ole muud kui paljas kondi ja kaltsude kogu, paras hernep?ldude kaunistus. Ma ei tea, millest see rahvas ennast kodus toidab, aga nende reisipealne toit ei n?ita muud olevat kui leib ja sibulad. Nad hammustavad sibulat leiva k?rvale, otsekui meie leiba liha k?rvale maitseme. Seesama on ka siinsete arvurikaste juutide toit, ja kui n??d m?ni vagun niisuguseid maiasmokki t?is on, siis v?ib lugeja kergesti arvata, et selle ?hu ja lilleaia l?hna vahel vaks vahet on. Ma olen siin m?nikord h?da p?rast teise klassi pidanud p?genema, sest et l?mmatus ja minestus korraga peale tikkusid. Oma halvast olekust hoolimata on see rahvas siiski alati r??msa meelega, alati valmis l??tspilli m?ngima, laulma ja tantsima.

Vilno linnas j?in n?ndanimetatud M?isnikkude v??rastemajas ( ) ??majale. Ma arvasin selle nime j?rgi v?he puhtamat elukohta leidvat, kui seda muidu Poola ja Leedumaal leida on, eksisin aga ?sna v?gevasti. Trepikoja ja uulitsa musta vahel oli aga see ainuke vahe, et uulitsal parem ?hk oli. Tuba oli k?lm ja voodi looduseuurijale m?nus t??p?ld. Poolamaal, kus m?nede m?isnikkude lapsed palja jalu lippavad, sest et vanemad t??d hoopis enam kui n?lga vihkavad, v?ib nimetatud v??rastemaja oma nime auga kanda, aga meie maal ei oleks ta muud kui rumal nali ehk p?ris teotus.

Mul oli enne Vilno linnas palju tuttavaid sakslasi olnud. Teisel p?eval l?ksin m?nda nendest taga otsima, aga nende m?ne aasta sees, mis ma Vilnos ep olnud k?inud, oli siin m?nigi asi ennast muutnud. Venemaa uued seadused v?ljamaa alamate kohta olid mitu meest siit kodumaale peletanud, teised olid mujale Venemaale l?inud ja paar raudteeametnikku, keda ma veel leidsin, ?tlesid, et ise?ranis siinsete Saksa alamate k?ek?ik ikka halvemaks ?hvardavat minna.

Mina k?ndisin selle peale nii s?gavates m?tetes edasi, et Vilno linna p?ha v?ravat t?helegi ei pannud, mille all igamees m?tsi maha peab v?tma.

K?bar maha! m?rises korraga mu k?rvu.

Ma t?stsin kohkudes pead. Lihtlabane leedu talumees, peaaegu sandi riides, seisis mu ees ja kortsutas valkjate karvadega kaetud kulmu. Minul oli juba vihane s?na keele peal, aga enne ?tlemist sain aru, kus ma olin, ja t?itsin siis ka ilma t?rkumata talumehe n?udmise. Selle peale l?ks vanamees j?lle tasaselt oma teed edasi. Nii on alalhoidja talurahva loomus. Ta on valmis igal pool haritud seltsi rahva ees selga painutama, aga kui sa tema pikast ajast p?hendatud pruukide ehk koguni tema usu k?lge puutud, siis ta ei m?ista nalja.

Vilno linna koht on imeilus. Kes suve ajal vaevaks v?tab k?rge ja j?rskliku m?e otsa ronida, mille jalal linn seisab, selle silma ees laotab ennast l?pmata m?gede vald laiali. M?gede harjasid katab tore mets ja orgudes haljendavad rohelised aasad. Otse vaataja all s?rab suur ja uhke linn oma mitmekarvaliste majade ja sirgete tornidega. Vilia j?gi kohiseb paksude puude varjus ja kaob pea m?gede vahele ?ra. Kaugemad kingud sinavad l?bi kerge uduloori ja ?ratavad igatsust ka neid selge silmaga n?ha. Minu arvamise j?rgi ei suuda Euroopa-Venemaa linnadest millest ma peale saja oma silmaga olen n?inud peaaegu ?kski ilurikkuse poolest Vilno linnaga v?istelda.

Peale l?unat s?itsin Saksamaa raja poole edasi. Kraadilaiuse vahe Eestimaa kohta oli juba selgesti tunda. Ilm oli ilus ja soe. Peterburi ?mberkaudu kattis veel jalapaksune lumi maad, aga siin oli paljas maapind juba mitmes kohas n?ha. ?htu poolt puhus soe tuule?hk. Esimene kevade aimamine pani mu s?dame paisuma. Lugeja, sa tunned omast k?est ammugi kevade esimest r??mu, tema imelikku v?rskust ja elustavat v?ge. Ta ei tule kodumaal mitte ?hekorraga kui ootamatu v??ras, vaid ammu teatud ajal ja saadab pealegi mitmed k?skjalad ette. Aga tee peal langeb ta ?kitselt otsekui taevast r?ndaja kaela. Ma astusin otsekui ?he sammuga lumehangede vahelt kevadise vainu peale. Eile l?gistasin k?lmetanud akna taga hambaid ja t?na lehvitas ?rn kevadine ?huke mulle vastu. Niisugune muudatus paneb vere r??msalt kihisema, kutistab iga soonekest magusa tundmusega ja t?idab k?ige nukramat meelt uue julgusega.

Kovno linnast saadik sain ?he l?hikese n?o ja v?ga elava vaimuga l?tlase naabriks.

Tema-mehike r??kis kolme tunni ajaga terve raamatu oma hinge pealt ?ra. Muude asjade seas t?stis ta l?tlasi eestlaste k?rval taevasse. Mina vaidlesin vastu.

Mina ei pea sest rahvast ka sugugi lugu, ?tles korraga meie selja taga ?ks j?me h??l kanges saksa murdes. Meie p??rasime pead lipsti ?mber ja leidsime, et ?tleja ?ks v?ga paksu n?o ja punnis silmadega isand oli.

Missugusest rahvast teie ei pea lugu? k?sisin mina. Eestlastest.

Kust te siis seda rahvast tunnete?

Oh, ma olen neid Pihkvas viinavooridega k?llalt n?inud. Nad on alati joobnud ja peksavad ?ksteist siniseks ja punaseks. Hirmus ropp rahvas, jumala eest! Ja nende keel on nii inetu, et hullemat enam ei v?i olla. Ma m?letan veel ?hte s?na, mis nad sagedasti tarvitasid: Kurat! Kurat! See on ju p?ris varese keel. P?h!

L?tlane kilkas r??mu p?rast.

Kuidas teie julgete m?ne joobnud viinavedaja j?rgi tervet rahvast m??rata ja terve maailma ees laimata? h??dsin mina pahameelega.

Aga kuidas teie siis julgete sedaviisi minu peale karjuda?

Kui te sugugi rahvast ei tunne

Vait!

Teie olete ?ks jahupea!

Ma viskan teid aknast v?lja!

Katsuge, teie

Sel silmapilgul s?itis rong Ver?bolovo, Venemaa viimase linna vaksali ette.

*

Venemaa viimase linna Ver?bolovo ja Saksamaa esimese linna Eydtkuhneni vahel on v?he maad. M?lema linna viimased majad seisavad peaaegu sein seina vastu, aga seal vahel seisab paar posti, mis neid linnakesi otsekui pilvek?rguse m??riga teineteisest lahutab. Nende postide vahelt ei p??se ?igusega keegi l?bi, kes mitte enne mitme kohtu ja komisjoni ukse peale ei ole koputanud ja igast kohtust ega komisjonist natuke kergema rahapungaga v?lja ei ole tulnud. V?ljamaa pass esimese poole aasta peale tuli mul Venemaal k?igest k?ike umbes 10 rubla maksma. Selle eest oli ta siis aga ka t?iesti ?iges korras. Mul ei tulnud raja peal mingisugust takistust ette. Teistmoodi oli lugu ?he noore iisraeli sugu kaupmehega, kes Moskvast tulles oma passi mitte sealse Saksa konsuli l?bi ep olnud kinnitada lasknud. Tema k?est n?uti, et ta 80 versta tagasi Kovnosse, sealse Saksa konsuli juurde peaks s?itma. Ta vaenekene jooksis Ver?bolovo vaksalis meele?raheitmisega ?hest nurgast teise, vehkles k?ikide liikmetega, millega inimene vehelda v?ib, ja karjus ?htelugu: See on ju ?ks h?bematu ajaraiskamine! Ma kaotan ju selle l?bi tuhat rubla! Jumala eest, ma kaotan kaks tuhat, viis tuhat, k?mme tuhat rubla! Oh, oh, oh! Minul l?ks ta vaesekese p?rast juba meel ?sna haledaks. Aga Eydtkuhneni vaksalis sain ma sellesama mehega j?lle kokku. Siin oli tema n?gu juba nii lahke kui Kaananimaa taevas.

Noh, kuidas teie ?le raja p??sesite? k?sisin mina kange imestusega.

Iisraelimees ajas k?hu ?ieli, pilgutas ?rar??kimata kavala n?oga silmi, t?hendas oma suure s?rmega pisikese otsaesise peale ja vastas toredasti:

Miks ma ei saa ?le raja? Kui mul on raha, siis mina saab taevagi.

Ja-jah, m?tlesin mina omas meeles, inimene l?heb iga p?evaga targemaks!

Ma tunnen inimesi, kes ennast kiidavad, et nad ?le raja on p??senud, ilma et neil muud reisipassi oleks olnud kui viiekopikaline vaset?kk.

Saksamaa tolliametnikud olid nii m?istlikud, et minu pisukest reisikohvrit ei hakanudki lahti tegema, mille sees nad ka muud ep oleks imestada leidnud kui eesti pesunaiste k?rget kunsti. Vene tolliametnikud on l?biotsimises natuke k?redamad. ?ks Saksamaa koolipreili, kes paari aasta eest Venemaale reisis, ?ratas selle l?bi tolliametnikkude uudisahnust, et ta looduse poolest ?liv?ga k?rge rinnaga n?itas ehitud olevat. Looduse ?leliigne heldus, mis muidu ?sna kohane oleks olnud, ei teinud seekord preilile sugugi r??mu, sest uudisahned ametnikud ei h?benenud oma teravat nina sinna sisse pista, kuhupoole muu h?belik meesterahvas vaevalt silma pilgutada julgeb. Vaene preili sai teiste naisterahvaste hoole alla antud ja seal leiti siis, et ?rnemat sugu inimeste rind mitte igakord heldusest ja armastusest t?is ei ole, vaid vahel ka kalleist ehteist pakitada v?ib, mille peal k?rge tollimaks seisab.

Tund aega sai Eydtkuhnenis ?ra viidetud ja siis s?itsin Saksamaa kitsama raudtee roobaste peal edasi Berliini poole. Hommikupoolne Saksamaa oli mulle juba ammugi tuttav, ja et ?? juba k?es oli, siis oli minu esimene mure vagunis parajat magamisplatsi leida. Mu hea ?nn juhatas mind parajal ajal sellesama juudi kaupmehega kokku, kes oma s?gava maailmatundmise l?bi ilma konsuli abita ?le raja oli p??senud. Saksamaal on kolmanda klassi vagunid enamasti vaheseinte l?bi mitmesse jakku jaotatud, kuhu iga?he sisse kaheksa inimest mahub. Meie astusime kahekesi ?he niisuguse jao v?i kupee sisse. Juut t?mbas ukse k?rmesti kinni ja ?tles kindla s?naga:

Seie ei piaseb enam kellegi jalg sisse.

Kuidas nii? k?sisin mina.

Teie andke pool marka (25 kopikat), mina annab ka pool marka ja seia ei piaseb enam kellegi jalg sisse tervel ??l.

Kas siis Saksamaa ametnikkude ?iglane meel ka raha eest peaks m??a olema? h??dsin mina imestusega.

Juut ei vastanud midagi, muudkui naeratas aga poolarmulikult ja poolpilklikult ning hakkas l?bi akna ?he konduktoriga sosistama.

Meie kupee oli soe ja puhas, p?rand pealegi punutud matiga kaetud. Meie heitsime pikkade pinkide peale maha. Juut t?otas silmapilk magama j??da. Mul ei tulnud und peale, aga ?ks imelik hea, rahutu ja ongus tundmine t?itis mu hinge. Vagun vuras tulise kiirusega, aga siiski vagaselt, ilma t?ukamata edasi. ?ues kattis pilkane pime maad. Vahetevahel vilkus m?ni tuli akendest m??da. Mina j?in m?tetesse ja vahtisin kaua aega ?ksisilmi vaguni lae peale. Viimaks langesid mu silmad kinni. Ma ootasin r??muga magusat und tulevat, aga ta pettis mind, nagu ta mind raudtee peal alati on petnud. Ma l?in silmad viie minuti p?rast j?lle lahti, p??rasin pea juudi poole ja ehmatasin v?heke ka.

Tema s?simustad silmaterad hiilgasid l?bi tumeda valguse ja vaatasid teravasti, luurivalt otse minu n?o peale.

Teie lubasite ju terve ?? otsekui kott magada, ?tlesin mina.

Kuda ma v?ib magada, kui ma oleb v?era inimesega ?ksip?ine kupees ja v?ib-olla v?eral inimesel on nuga ja p?stol taskus.

Kas teie siis arvate, et mina m?ni raudteer??vel olen?

Mina ei arvab midagi, aga poolteise aasta eest istusid niisamasuguses kupees, v?ib-olla sessamas kupees, kaks reisijat, ?ks vana reisija ja ?ks noor reisija. Konduktor n?gi noort reisijat Insterburgis v?lja astuvat, tegi kupee-ukse lahti ja n?gi vana reisija suure kasuka sees rahulisti magavat. Ta tegi K?nigsbergis j?lle ukse lahti ja vana reisija magas ikka veel oma kasuka sees. Aga kui ta silmad maha l?i, siis ta n?gi, et vereoja uksest v?lja sirises. Siis alles tuli v?lja, et kasuka sees mitte vana reisija ei istunud, vaid noor reisija, kelle vana reisija Eydtkuhneni ja Insterburgi vahel oli ?ra tapnud, poolpaljaks teinud ja kasuka sisse m?ssinud. M?rtsukast ei oleb kellegi silm enam n?inud. Teie v?ib k?ll aus mees, kallis mees olla, aga teie v?ib ka seesama m?rtsukas olla ja sellep?rast mina ?tleb k?ll, et ma magab, aga ma ei magab mitte.

Juut r??kis mulle selle peale veel m?ndagi raudteer??vlitest. V?ib olla, et tema hommikumaa ergas vaim ja tuline m?ttek?ik teda m?ndagi juurde luiskama ajas, aga nii palju on t?si, et k?ige enam haritud riikides inimesi on, kes raudtee-reisijate r??vimisest ja petmisest elavad. V?ljamaal on mitmes kohas vagunites m?rguandmise riistu leida, mida h?da ajal liigutada ja n?nda rongi ?he silmapilguga seisma sundida v?ib. Mida enam ?hel maal rikkust, seda enam rikkuse varitsejaid, mida enam head haridust, seda enam ka kurja kavalust.

Juut astus K?nigsbergis maha ja mina j?in ?ksi kupeesse. Konduktor, kelle k?est meie oma ?nne ja m?ne kaasreisija tuska ?he marga eest olime ostnud, pidas truult s?na ega lasknud tervel ??l kedagi inimest minu kupee ukse k?eraudagi katsuda.

Rong lendas n??d juba maadest l?bi, mida minu silm iialgi enne ep olnud n?inud. ?he jaama peal pistsin ma pea aknast v?lja ja k?sisin k?ige l?hema ametniku k?est, kes m?ni kirjutaja n?itas olevat: Mis jaam see on? Aga see isand ei p??ranud peadki k?sija poole ja vastas korratud k?simuse peale ?ksi v?ga n?htava ja tema oma meelest vist ?tlemata ilusa ninak?rsutamisega. Niisuguseid siked??ri isandaid olen ma Preisimaal veel mujaltki leidnud. Kes rumalat uhkust tunda saada tahab, see mingu Preisimaa v?ikelinna ametnikkude juurde v??raks. Need mehikesed hakkavad juba pisukeste kirjutajate peast nii kangesti paisuma, et mina ilmaski aru ep ole saanud, kuidas see tuleb, et neist, seni kui nad salan?unikkudeks saavad, veel keegi l?hki ep ole l?inud. Niisuguste pisukeste jumalate p?he on vist kuulsa Berliini kriitiku Blumenthali s?na m?eldud:


Kui eesliks t?is end puhub konn,
sest v?in ma aru saada.
Miks aga p??ab see, kes eesel on,
veel laiemaks end aada?

Ma ei taha siin sugugi salata, et ka Preisi ametnikkude hulgas v?ga viisakaid ja k?rgesti haritud mehi leida on, ise?ranis suuremates linnades ja k?igepealt Berliinis.

Rong lendas rikkast Elbingi kaubalinnast ja Saksa ordur??tlite endisest pesapaigast Marienburgist m??da. Dirschau linnakese juures l?ksime ?le Weikseli j?e laiema haru. Siinne raudteesild on ligi versta pikkune. Ta n?itab oma k?rge torni ja m??ridega eemalt otsekui m?ni m??ratu suur loss v?lja ja on oma suuruse ja toreduse p?rast ?le terve maailma kuulus. Selle peale astusime varsti Pommeri maakonna sisse, mis oma m?isnikkude uhkuse, talurahva rumaluse ja suure riigimehe Bismarcki s?nnitamise l?bi kuulus on. Maa l?ks k?nklikuks. Metsa oli v?he, lund polnud enam kusagil n?ha. ?htepuhku lendasid k?lad oma valgete seinte ja punaste katustega m??da. ?ks v?i kaks oli ikka v?hemasti korraga n?ha.

K?lade ja majade hulk l?ks Brandenburgi maakonna poole veel suuremaks. Warthe j?e ??rne maa, Landsbergi ja K?strini linna ?mberkaudu, seisis enne ja seisab praegugi veel sagedasti vee all. Ta on ?liv?ga viljakandja ja sellep?rast on siin ka igal pool nii palju elu ja liikumist n?ha kui vaevalt kusagil mujal. Raudtee k?ib verstade kaupa ?htepuhku kenade majade, aedade ja v?ikeste p?llulapikeste vahelt l?bi. Siin astus nii palju uusi reisijaid rongi, et ka minu kupee kubinal t?is topitud sai. Sest ei oleks muidu kahju olnud, sest mul hakkas ?ksip?ini aeg hommikust saati igavaks minema. Muudkui kahju, et uued kaasreisijad k?ik kanged suitsetajad olid. Varsti olin ma nii paksu suitsupilve sees, et vaevalt omaenese ninaotsa v?isin n?ha. Ma pistsin pea aknast v?lja. P?ike oli looja minemas. Taevas s?ras otse meie ees ja pani iga p??sast tee ??res, iga rohuk?bet punetama. Rong s?itis tulise kiirusega otsekohe kuldse ja punase valgusemere sisse.

Korraga oli lai v?li kadunud ja ?ks k?rge maja teise j?rel lendas aknast m??da. K?rged korstnad sirgusid taeva poole, suits mustas sinist ?hku, vankrid p?risesid, inimesed k?rasid, masin vilistas ja rong seisis m??ratu klaasist katusega v?lvi all

See oli Berliin.

*

Iga koolij?ts teab, et Berliin Saksa keisririigi ja Preisi kuningriigi pealinn on ja et temas praegusel ajal ligi poolteist miljonit inimest elab. See inimeste hulk jaotab ennast 270 000 perekonna peale ?ra, kes 26 000 elumajas elavad, nii et iga elumaja peale umbes 10 perekonda langeb. Muidugi juhtub ka sagedasti, et ?hes majas 1000 inimest elab ja teine j?lle koguni t?hi seisab. 551 uulitsat, 58 platsi ja 7 turgu lahutavad majade kogusid ?ksteisest. Kaher?ngaline linna-raudtee, 160 versta hoburaudteesid, 150 omnibussi, 5000 voorimehe-troskat ja mitu j?e-aurulaeva v?hendavad kingseppade leivapalukest. Seks korraks olgu neist numbritest k?ll. Reisikirjaniku kohus ei ole mitte numbreid j?rele kirjutada, vaid asjade n?ost ja inimeste elust juttu puhuda.

Ma astusin Berliini peavaksalis (Friedrichi uulitsas) vagunist v?lja ja sain kohe kahest v?i kolmest pakikandjast ?mber piiratud. Vaksali kahekordne kere oli otsekui m??ratu linnupuu kihinat ja kahinat t?is. Rongid tulevad ja l?hevad igal silmapilgul, toovad siia tervest maailmast rahvast kokku ja viivad teisi tervesse maailma laiali. Rahvahulkade vahel vilguvad k?rmete ametnikkude kirjud m?tsid, masinad vuhisevad ja vilistavad, igast k?ljest k?lavad teretamised, jumalagaj?tmised, ?nnesoovimised ja suuandmised ja k?ige selle v?geva elum?rina peale valavad laia klaasist katuse alt elektrilambid oma vagusat kahvatut valgust.

Ma sammusin laiast kivitrepist alla vaksali alumise korra peale, kus piletitem??mise kohad ja pakkide ruumid on. Pakikandja v?ttis mu reisikohvri ?lale ja meie astusime toreda Friedrichi uulitsa peale v?lja. Pakikandja oli minu vastu v?ga isalik ja soovitaja. Muudkui ta kaval n?gu ei olnud t?iesti mu meele j?rgi. Ta lubas mind ise ?hte v??rastemajasse juhtida, mis kangesti kiiduv??rt pidi olema. Toad olla imeilusad, s??k ja jook ?liv?ga maitsev, teenijad p?ris inglid ja hinnad naeruv??rt halvad. Maja pidi peale selle kohe vaksali ligidal olema. Mina v?tsin k?ik t?otused t?nuga vastu ja k?ndisin vagusasti pakikandja j?rel. Meie l?ksime paarist uulitsast l?bi, mis laiad, h?sti valgustatud ja inimesi t?is olid, ja j?udsime t?ki aja p?rast ?he kitsama ja pimeda uulitsa sisse.





: 1 2