Eduard Bornh?he.

?ks leht vanapagana t?htraamatust





?KS LEHT VANAPAGANA T?HTRAAMATUST

1

P?ike paistis nii palavasti, kui ?hvardaks ta maad ja taevast kokku sulatada, ja ?hk oli kas v?i saagimiseks paks k?ll.

Kui kord omal ajal vana kreeka m?ttetark ja naljakapukas Diogenes oma vaadi sees suuremat ilmalikku ?nne ei kiitnud tundvat kui p?ikesepaistet, siis n?isid ses asjas noorel mehel, kes praegu pikal sammul m??da kuiva v?ljateed l?heda lepiku poole tolmas, hoopis teised m?tted olevat.

Nimetatud noormees, kes praegu p?ikest ja palavust ?he koha peale soovis, mille peale m?teldes juba igal ausal ristiinimesel j?nesenahk selga t?kib, kandis kaunis peeni riideid, millel aga k?igil s?herdune ise?ralik mood oli, et nende peremees ei kits ega k?rner, see on ei linnakodanik ega talupoeg v?inud olla. Isemoodi laia ??rega viltk?bar, sametist kuub ja suured sehkenduste kaaned kaenla all tunnistasid teda ?heks neist lustlikudest r?ndavatest lindudest, kelle amet on kallist paberit ja linast riiet kalli v?rviga t?is m??rida ja jumala kena loodust inimese k?tet?? peale n?iduda; l?hidalt ?telda, r??gitav Aadama laps ei olnud keegi muu ametnik kui maaler, v?i et tema au mitte m??riv?rvijaks arvamisega solkida, parem ?eldud kunstmaaler.

Looduse p?hiseaduseks on, et kui p?ike palavasti paistab, siis igal jumala loodud loomal palav on, olgu ta elevant v?i s??sk, eskimo v?i hotentott; meie ei hakka siin suurt aru tegema, missuguste nimetatud loomade kilda kunstmaalrit tuleb arvata, aga seda teame selgesti, et meie kunstmaaler nii suurt palavust tundis kui iial ?ks kunstmaaler ?ndsast Aadamast saadik.

Oma sametkuue oli ta juba ammugi laiali lahti teinud ja ?lgade peale selja taha k??rinud; k?bar rippus veel suure vaevaga viimse peanuki otsas ja ?hvardas iga silmapilk oma hooletust peremehest tallatud maapinda s?bralikult musutada.

Puh! r??kis noormees iseeneses, edasi k?ndides, niisugust palavust ma ei sooviks t?esti mitte va tahmaselegi, kui tal kord kogemata himu tuleks oma muidugi juba soojast pesast v?lja pugeda ja meie jumalakartlikku Eestimaa pinda oma v??rakstulekuga r??mustada. Aga puh! ma kardan, et ta praegu mu enese kallal on, sest vanas?na ?tleb: Kui sa kurjavaimu seina peale maalid, tuleb ta ise taga j?rele! Mina pole teda t?na k?ll veel kusagile seina peale maalinud, aga selle eest tema t?htsat nime enam kordi pruukinud, kui teda terves testamendis leida on. Tule appi, kuidas siis muidu maaler s?herdusse h?daohtu v?iks langeda, et k?rtsi, seda kallist v?sinud reisija taevalikku elustajat ja noorte naiste p?rgu alustajat veel kusagil n?ha pole, kuna kirikutorn juba ammugi nii l?hedalt paistab, et m?ni k?rgete kandade ja madala aruga tuuletallaja prillide vahelt pilvedele h?daohtu ?hvardava ninaga m??ri sisse augu v?iks pista. Naljakas muidu, kui mina alles siin s?bralikkude seltsimeeste hulgas isalikke saapaid ja emalikke p?kse l?hkusin, oli siin ikka kirikutorn k?rtsi r??mustav ettekuulutaja ja tuletorn. Hm! v?i elavad siin n??d inglid? Ohoo! sealt tuleb ju keegi ingel, s?ites tolmupilvede peal! hm! ?ks rasvane ingel!

Eemalt tuli kiirel s?idul kerge vanker, tuline ruun ees, ligemale; ta kandis ?htainust meesterahvast, kelle k?ljes muud suuremat t?helepanemisev??rt asja ei olnud, kui et ta k?igi looduse ja m??tmise, raskuse ja raksumise seaduste j?rgi kerge vankri kohta natukene liiga suure k?huga oli.

Oi! ?tles r?ndaja iseeneses, p?rast seda kui vanker m??das oli, see mees on v?ga julge, et ta terve toidumagasini oma kerge s?iduriista peale julgeb laduda; kui pea ei v?iks mitte s?herdune kerge alus murduda ja siis ?hvardavad Eestimaale Pompeii ja Lissaboni p?evad tulla. Hm! suur hooletus! Maav?risemine pole ju v?ike asi.

N?nda arutades hakkas ta j?lle edasi ruttama, v?he aja p?rast j?udis ta lepiku kosutavasse vilusse ja leidis siin pealegi ilma lootmata v?ikese j?ekese, mis ussikeerdudes l?bi v?sastiku vingerdas, kuna teek?ijate tarvis silda t?hendav suur palk ?le vee ?hest kaldast teise oli pandud.

H?issa! h??dis noormees ja viskas r??muga k?bara k?rgesse, maalrid on ikka ?nnelinnud! Otsisin viludust ja k?rtsi ja leian pealegi enne veel vett! Hm! see on n??d j?lle kaheharuline nali ja omal ajal vaevane vaigistus viin ja vesi! M?lemate sees v?ib inimene ujuda ja uppuda, aga palavuse vastu on esimene paha rohi; sellep?rast v?in ma siin vett tarvitada.

Noormees j?i seisma ja otsis silmadega k?lblikku paika ujumiseks; et aga siitpoolne kallas liiga t?ma oli, v?ttis ta n?uks teistpoolset ??rt oma pruukimiseks proovida.

Aga veel enne, kui ta jalga vaevase silla peale j?udis t?sta, astus teiselt poolt kaldalt palgi peale keegi noor mees kaunis halvas, aga puhtas riides.

See mees n?itas praegu s?gavas m?ttes olevat; v?hemalt oli ta oma pea nii s?gavale rinna peale lasknud vajuda, kui tahaks ta ninaga rasvaandjate harjasloomade ametit proovida.

Teen korra nalja ja vaatan j?rele, kas see mees ka ?ks neist madalaist vaimudest on, kes paremate n?rude ees kummardavad ja peenemate hilpude ees selga painutavad, ?tles maaler iseeneses ja astus ka palgi peale.

Kuule, talupoeg! Pea kinni! Eks sa n?e, et ?ks parem enne ?le tahab minna? h??dis ta teisele poole.

Tulija t?stis pea ?les ja j?i seisma; tema n?ost paistis pool pahandus, pool selge imestus.

Noh, mis sa veel vahid? h??dis maaler j?lle, kas sa sameti ja takuriide vahel vahet ei tunne?

Aga teine j?i liikumata seisma.

Ohoo, nii j?medasti? Mina olin enne silla peal.

Kallis m?te! Kasi tagasi!

Seda ?tlen mina teile.

Kuule, kallis mees, tahad sa, et meie kahe kitse lugu hakkame m?ngima, kes teineteist vastastikku vette l?kkasid?

Ei mitte vastastikku; teie l?hete ?ksi vette.

Vaigistav lootus! aga ma ?tlen sulle, sa, kahetsed seda, kui sa mitte tagasi ei l?he.

Aga vastuse asemel astus teine veel paar sammu edasi, nii et ta l?hemal silmapilgul maalriga rind rinna vastu seisis, kes heameelega tema peale vaatas.

Ma tahaksin heameelega proovi n?ha.

Kuule, noormees, kas sa tunned f??sikat?

T?hendab see vist tagasiminekut?

Siin ta t?hendab tagasiminekut.

Ei tunne.

T?si k?ll, sest muidu sa, lollpea, teaksid, et ?ks kindel ollus teisest l?bi ei p??se.

Aga seda paremini m??da; pealegi kardan ma, et teie ollus siin palgi peal mitte ?leliiga kindel ole.

Kuule, s?ber, sul ehk on vahest k?rgemaid m?tteid?

T?hendab see tagasiminekut v?i vettel?kkamist?

Siin ta t?hendab j?lle tagasiminekut; kui sa, talumats, teaksid, kes mina olen

Kes teie siis ?ieti olete?

Arva!

Hm! esiteks inimene; teiseks oma ema laps; kolmandaks oma isa poeg.

Seal on sul ?igus; aga ma olen ka veel m?nda muud. Kuule, kui sa siin taganed, siis taganed sa kuulsa mehe eest, ja see pole mitte h?bi.

Hea k?ll, aga kui ma n??d kuulsa mehe j?kke l?kkan, eks see ole siis veel suurem au?

J?lle ?igus. Aga siin ei aita see sul siiski midagi mine tagasi!

Minge teie tagasi!

Aga kui ma sind sunnin?

Hm!

Maaler tegi hapu n?o. Ehk on see su viimane s?na?

Kui teie esiti mitte nii j?me poleks olnud

Ta, ta kas l?hed tagasi?

Ei.

See on t?esti su viimane s?na?

Minu viimane s?na.

Maalri n?gu l?ks korraga lahkeks.

Eks ole ime, ?tles ta, kes oleks sinu halva naha seest s?herdust tublit s?dant otsinud? Sa oled hakkaja poiss ja ma armastan sind.

Kuidas nii! Teie r??kisite ju praegu hoopis teistviisi.

T?hi k?ik! Teistmoodi ma oleksin r??kinud, kui sa m?ts peos ja pea kaks jalga loomulikust paigast allapoole teisel pool j?ge oleksid oodanud, kuni minu kallis kuub ja peened p?ksid sinna oleksid j?udnud.

Teise n?gu l?ks ikka imestavamaks; oli vist esimene kord, et ta k?rvad s?herdust nalja kuulsid.

H?rra, ?tles ta, teist saagu tont aru! Minu m?istus sinna ei ulata.

Sinul on l?hikene aru; kas m?istad, sa oled mulle meelep?rast, et sa mitte salalik kaelapainutaja pole, kellel juba kassik??r selga s?nnib, kui saksa peavarju ots maakera veere tagant temale silma puutub. Sa oled tubli poiss ole minu s?ber!

Teine oli kui puuga p?he l??dud.

Mina teie s?ber?

S?h, siin on mu k?si selle peale.

Teine v?ttis poolt?rkudes v?ljasirutatud k?e vastu. Ja see on selle eest, et ma teid j?kke ?hvardasin l?kata?

See on selle eest, et sa minu k?redate s?nade juures mitte kohe plehku ei pistnud.

T?si k?ll, kui teie lahkemalt oleksite r??kinud, oleksin ma tagasi l?inud.

Sa oled ikka enam mu meele j?rele; mis su nimi on?

Minu nimi on Joosep S?gav.

Ja minu nimi on, kui sa seda peaksid teada tahtma, Raafael M??rpintsel, ja minu nimi on mu t??riist; aga, s?ber Jaagup P?hjatu, mis amet sinul siis on?

Paarsada sammu siit seisab suur Puustkivi trahter kiriku juures ja seal olen mina sulaseks.

Maaler naeratas kavalasti.

Oi-oi, sinu nimi on Noa Klaasip?hi v?i S?gavkaev ja sa oled trahteris sulaseks? Imelik kokkujuhtumine; hm! aga mis mul sellega asja, sa ?tled, et see naljaka nimega trahter siin l?hedal on?

Paarsada sammu. Kui teil midagi selle vastu ei ole; viin ma teid otsekohe sinna.

Sa tahtsid ju kuhugi minna?

.

.

, .

Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .

.
( ). , .

rtf, mobi, fb2, epub, txt ( 14 )