August Kitzberg.

Tuulte p??rises





OSALISED:

JAAK, M?e-Soosaare peremees

LEENA, tema t?tar (wiimases j?rgus Kaarli naene)

KAAREL, Ala-Soosaare peremees

JAAN, sulane M?e-Soosaarel

ANU, tema ema

HANS ja MATS, M?e-Soosaare sulased

MAI ja K?RT, M?e-Soosaare t?drukud

PAAR K?LA NEIUT

KARJAPOISS

PAAR METSAWENDA

Kolmanda ja neljanda j?rgu wahel on m?ni kuu, neljanda ja wiienda j?rgu wahel pool aastat.

ESIMENE J?RK

Talu peretuba, woodite ja s??gilauaga. Ahi. ?ks uks wiib ?ue, teine tahatuppa. Lahtine aken. Laup?ewa ?htu heina ajal.

I
LEENA:
(on ennast praegu Jaani k?tte wahelt lahti rabelenud. Tema n?gu ?hetab ja juuksed lendawad):

?ra hulla mitte! Mina ei luba mitte! (P??ab kuri olla, mis ta aga sugugi ei ole).

JAAN
(wagusi, w?he aja p?rast):]

H?? k?ll. Ma ei hulla mitte. Soosaare lill ei luba mitte. Soosaare lill (j??b wait).

LEENA
(oli teisse tuppa ?ra minna tahtnud, p??rab l?we p??l ?mber):

R??gi aga edasi, ?ra j?ta s?nu pooleli. Soosaare lill?

JAAN:
(on woodi ??re p??le istunud ja jalgu lahti p??stma hakkanud, nagu enne):

Nojaa, Soosaare lill ei taha mitte

LEENA
(?hwardab s?rmega):

Jaan!

JAAN:

Mis on?

LEENA:

Kas siis selle s?nade kordamisega midagi ?ra ?teldud on?

JAAN:

Mis siis sinu arwates weel pidi tulema?

LEENA:

Ei tea.

JAAN
(w?he aja p?rast):

Mis ma siis weel ise?ralist oleksin ?telda w?inud?! Soosaare lill ei taha mitte et temaga hullatakse, temal on ise kellega ta hullab, ja..

LEENA:

Ja?..

JAAN:

Ja siis ei taha tema mitte, et tema oma sulane temaga hullab.

LEENA
(w?he aja p?rast):

?ige.

JAAN:

Kas ma ei ?telnud? (P??stab jalgu edasi): Nii loomuliku asja juurde ei olegi seletust waja.

LEENA:
(tuleb ette poole, p?hib nagu harjunud kombe j?rele p?llega ?le s??gilaua ja j??b siis seisma):

Lehed on p?etsis koti all.

JAAN:

Soo? T?nan w?ga. (Pistab k?e koti alla ja w?tab s??lt ajalehed w?lja).

LEENA
(on k?ed selja taha laua k?lgi toetanud, Jaanile risti wastu):

Jaan!

JAAN
(on lehti waadanud, silmi ?lesl??es):

Noh?

LEENA
(m?tetes):

Misp?rast sina ?ige meile sulaseks oled hakanud?

JAAN:

Kuidas n?nda? Mis see t?hendab?

LEENA:

Ma k?sisin ju selge s?naga k?llalt.

JAAN:

Misp?rast mina teile sulaseks olen hakanud? (Naerab:) No sellep?rast et ma s??a tahan.

See on ju ometi selge k?llalt.

LEENA:

See ei ole sugugi selge k?llalt, (istub.) R??gitakse, et sa, sestsaadik kui sa oma isa surma j?rele meilt ?ra l?ksid ja wallast kadusid maad ja linnad l?bi olla k?inud.

JAAN:

Mis siis? Kas ma sellep?rast s??a ei taha ?

LEENA:

S??a, s??a saab inimene igal pool.

JAAN:

Peaaegu k?ll.

LEENA:

Ja emale olla sa ka alati raha saatnud.

JAAN:

Kas siis sellel ka t?hendust on ?

LEENA:

?ra tee ennast rumalaks. Sellel on see t?hendus kas siis inimene, kes ei joo, kes t??d ei karda, t?esti maailmas paremat ei leia, kui talu sulaseks hakata?

JAAN:

Hm!

LEENA:

Ega sa ometi ei hakka seletama, et see p?li kerge on?

JAAN
(k?ewarsi n?idates):

Aga kui inimesel minu omade taolised tugewad k?ed on?

LEENA:

Nendega w?ib ka midagi muud p??le hakata.

JAAN
(m?tetes, nagu kaugele waadates):

Ehk kui kui inimene, kes k?ll palju maad l?bi k?inud ja m?ndagi n?inud, oma kodupaiga, oma lapsep?lise karjask?imise koha, iga kiwi ja k?nnu, iga p?llupeenra k?lgi kinni kaswanud on

LEENA:

N?nda luuleline sina ei ole. Kiwid, k?nnud ja p?llupeenrad siin ei olnud ju ka sinu omad..

JAAN:

?ige. N?nda luuleline mina ei ole. Kuid m?ni ehk katsuks seda asja n?nda seletada. T?si, minu oma ei olnud siin midagi, aga (R?hub k?ega otsaesist).

(L?bi lahtise akna on wankri l?hemale weeremist ja hobuse jala astumise m?dinat kuulda; toas olejad ei pane ?rewuses seda t?hele)
LEENA:

Ja mahak?inud inimene ei olnud sina mitte, kui sa walda tulid.

JAAN
(k?lmalt):

Soo? W?i mitte?

LEENA:

Sellep?rast mina ka otsa p??le ei saa

JAAN:

W?ga palju auu, et Soosaare lill oma sulase saatusega tegemist teeb

LEENA
(haawatult ?les t?ustes):

Ah mine (Tahab ?ra minna).

JAAN
(?les karates):

Leena!

LEENA
(ennast ?mber p??rdes, pahaselt):

Noh? (M?lemad seisawad ?ksteisele risti wastu).

JAAN
(ennast kogudes):

Ei midagi. Jah, ei mitte midagi.

II
JAAK:
(paremalt poolt sisse astudes, piip suus; Leena p??rab ennast ruttu ettepoole ?mber):

Mis siin on? (Jaanile): Mine w?ta mu hobune lahti. (L?heb tahapoole, et k?barat warna panna.)

JAAN:

Jaah! (Pistab lehed p??koti alla ja tahab minna). (Leena seisab, ukse k?eraud pihus, ei tea kas minna, w?i j??da).

JAAK
(on weidi j?rele m?telnud):

Jaan!

JAAN
(j??b l?we p??le seisma):

Noh?

JAAK
(paneb k?bara ?ra, pehmemalt):

Wiitsiwad mul wallamaja juures kaks p?ewa j?rjestikku ?ra, ei saanud ise metsa tulla Kaugele t??ga saite ?

JAAN:

Laassaare-niit on koos, Aru-heinamaa kaari p??l

JAAK
(lahkemalt):

Siis oli k?ll t??d.

JAAN:

Ilm oli h??, natuke tuuline ja jahe, siis muud kui andsime pihta.

JAAK
(tuleb ahju ette, koputab piibust tuha w?lja):

Nojah. Teisi ei ole weel kodus?

JAAN:

J?iwad k?larahwaga koos tulema, ma tulin hobustega ees.

JAAK
(on pahemale poole l?inud):

H?? k?ll.

JAAN:
(tahab minna)
JAAK:

Jaan!

JAAN:

Mis on?

JAAK:

Sull ei ole waja minna. T??lt tulnud inimene. Leena w?ib ka hobuse lahti w?tta ja koplisse lasta.

JAAN:

Kuula n??d weel. (T?mbab ukse enese taga kinni).

III
JAAK:

Mis jutt teil Jaaniga ees oli?

LEENA:

Mitte midagi.

JAAK
(natuke nukralt):

Olite ju nina pidi koos.

LEENA:

See oli ainult juhtumisi.

JAAK:

Waata temaga paremini ette. Jaan ei ole mitte igap?ewane inimene.

LEENA:

Jaa, ei ole.

JAAK:

Ei l?? ka mitte ?hegi asja juures risti ette.

LEENA:

Ka seda wist mitte.

JAAK:

Noh siis sa m?istad, mis ma m?tlen? T?hjad jutud on kerged t?usma ja p?rast ei sumbuta neid keegi

LEENA:

Noo, noo, isa.

JAAK:

Lase olla. Kas sa pere eest oled hoolitsenud? W?sinud inimesi ei tohi s??gi p??le oodata lasta.

LEENA:

S??k on katlas, n?nda pea kui aga tulewad. Pudru saawad ja w?id silma, piima ka ja sooja karaskit.

JAAK:

H?? k?ll. Inimesi tuleb n??d h?sti pidada, ajad on niisugused. ?ssitajaid on palju, ja Jaan on ka ?ks neist. Parem oleks olnud kui ma teda siia ei oleks w?tnud. T??mees ta ju on, seda ei w?i salata, aga ma kuulen ?ht ja teist, mis meeldida ei tasa. Ja uut ?petust kannab ta siia oma lehega laiali, ning see on meie inimestel raske ?ra seedida.

LEENA:

Isa, kas sina oled otsa p??le saanud, misp?rast ?ieti Jaan walda tagasi tuli?

JAAK:

Misp?rast?

LEENA:

Ta oli ju p?llut?? seest w?ljas ja olla linnades ja laewa p??l ka teeninud.

JAAK:

K?llap ta hakkamist ei leidnud ja k?llap teda igalpool parem minema kui tulema n?hti.

LEENA
(m?tetes):

N?nda see ei w?i olla. Ma ei saa aga selle asja otsa p??le.

JAAK:

Mis see sind siis huwitab? On ta korra siin, siis on ta siin. Tahab ta teenida, teenigu, ei taha mitte, mingu j?lle. Teist aastat ma teda muidugi enam siia ei j?ta. (Wiimaste s?nade ajal on Kaarel lahtise akna alla astunud).

KAAREL
(l?bi akna):

Tere ?htust! Keda sa teist aastat siia ei j?ta, ?iapapa? Tere ?htust, Leeni. (Sirutab k?ed l?bi akna tuppa).

JAAK:

Tere ?htust! Ei midagi, r??kisime niisamuti. Heinamaalt tuled? Astu sisse. Meie rahwast ei ole weel n?ha

KAAREL:

T??peremees ju tuli kopli poolt?

JAAK:

Jah, tema ?ksi on. (Astub l?we poole.) Waatan ?ige, kas ei n?e teisi juba. (?ra).

LEENA:
(on akna alla astunud ja Kaarlile k?e annud. See pigistab kahe k?ega neiu k?t ja waatab temale hiilgawate silmadega otsa)
KAAREL:

Ja mis minu lille n?dal otsa tegi, kuidas tema k?si k?is?

LEENA:

L?psis lehmi, keetis pudru, nagu ikka ?..

KAAREL:

Kas m?tles ka minu p??le pikal n?dalal korra ?

LEENA:

Miks mitte. Ja m?tles, kuidas Kaarel pika n?dala otsa metsa l?bes j??da? Aga mets on ju n??d neidusid t?is

KAAREL:

Kallikene!.. (Tahab neiut l?hemale t?mmata, sel silmapilgul tuleb Jaan selja tagant akna alt m??da ja Leena taganeb eemale.)

JAAN
(peatab silmapilgu, pilgates):

Eheh! Soosare peremees lille kaswatamas! Kas siis tuppa ka ei astu?

KAAREL
(?mber p??rdes, terawalt):

Astun, kui tahan, ja ei astu, kui ma ei taha. Mis siis Soosare sulasel sellega asja on. Aga sinuga ma just kokku saada tahtsin. Misp?rast sina, Jaan, minewal p?hap?ewal seltsi koosolekul inimesi minu wastu ?ssitanud oled?

JAAN
(ka terawalt):

Soo? T?istre peremehel oli minu juurde asja? Siis palun tuppa astuda. Minu korter on siinsamas ?mber nurga suures peretoas. Lageda taewa all meil ometi pikka juttu ettew?tta ei s?nni.

KAAREL:
(aeglasemalt)

Ah n?nda? Sa oled ju ootamata wiisakas. Olgu siis. (Kaowad akna alt.)

IV
(M?lemad mehed, Jaan ees, Kaarel taga j?rel, astuwad sisse ja m??dawad ?ksteist pilkudega. Kaarli waade on k?lm, Jaani oma salalik. Leena katab lauda)
JAAN
(t?stab istme l?hemale): Palun!
KAAREL
(ei istu):

T?nan. Kas tohib n??d wastust oodata, w?i peab k?simist kordama?

JAAN:

Missugust wastust? Mina ei ole inimesi sinu wastu ?ssitanud.

KAAREL:

No siis minu wastu mitte, aga minust soowitatud hoiukassa asutamise wastu! Mis sul asja juures meele j?rele ei ole?

JAAN:
(k?lma rahuga):

Minul ei ole teie kassa wastu midagi. Asutage w?i k?mme kassat. (Urisedes:) Saab n?ha, kui palju teil sinna raha wiia on?

KAAREL:

Sa oled ?telnud, et teie, sulased, kassasse krossigi hoida ei too.

JAAN:

See on ?ige. Ja meie ei too ka mitte.

KAAREL:

Misp?rast mitte? Ja misp?rast ?ssitad sa ?ues inimesi ja ei tule koosolekule ja ei r??gi s??l, mis sul asja wastu on?

JAAN:

Olen mina teie seltsi liige?

KAAREL:

Meie anname ka teistele s?na.

JAAN
(p?lgawa naeratusega):

Jah, seni kui ta teile p?ri r??gib. Julgeb ta aga wastu r??kida, siis wiskate ta l?west w?lja. Siis on ta k?ra tegija.

KAAREL
(?gedalt):

See ei ole ?ige!

JAAN
(wagusi):

Ei maksa s?nu kulutada ja waielda.

KAAREL:

Ja misp?rast ei pea sulased raha hoiukassasse tooma?

JAAN
(wiiwitades):

Partei kasu p?rast.

KAAREL
(pilgates):

Partei on siis selles asjas seisukoha w?tnud ja sina t?idad tema otsusi?

JAAN:

Ei. Minul on eneselgi aru p??s.

KAAREL
(kibedalt):

Ja see aru p??s ei ?tle sulle mitte, et meie ?ieti ainult sulaste p?rast hoiukassa asutame, kuhu nad oma kopikud kasu kandma w?iksiwad wiia, et nad k?est k?rtsi ?ra ei weere ?

JAAN:

Hahaha! Naljakas!

KAAREL:

Naljakas? Mis selle juures naljakas on?

JAAN:

Naljakas on teie ?rn hoolekandmine sulaste kopikute eest. Hahaha!

KAAREL:

Kuidas n?nda?

JAAN:

Et teie, peremehed, oma sulaseid weel ikka nii rumalaks peate, kes maast ega ilmast aru ei saa!

KAAREL:

Kuidas teie, sulased, siis hoiukassa asutamise m?ttest aru saate?

JAAN:

Seda w?in ma sulle ?telda. Hoiukassa on teil ainult abin?u, mis meie werewaewaga teenitud kopikad j?lle teie k?tte tagasi peab tooma. Teil on neid waja oma kasuks masinate ja muude ettew?tete sisse teenima panna, sest enestel teil raha enam ei ole.

KAAREL:

Sina oled hull.

JAAN:

Mitte sugugi. Hoiukassa on teil ainult uus abin?u.

KAAREL:

Soo, soo, w?i uus abin?u. Ja endine? Siis pidi meil ju endine ka olema. Missugune see siis oli?

JAAN
(pikkamisi, kerge r?huga):

See? Enne rentisite meile ??re maid. Oli m?nel kokkuhoidlikul sulasemehel m?ni rubla raha kogutud, kohe oskasite temale naese kaela m??rida ja k?rge hinna eest ??re maid rendile anda. Iial ei j?udnud rentnik renti ?ra tasuda. L?pp oli oksjon ja mehe kopikud oliwad j?lle teie k?es. N??d, kus see abin?u enam ei t?mba, olete uue w?lja m?telnud, ja masinad peawad teie k?ed lahti p??stma, kui raudsed orjad, kes palka ei k?si, teiega ?hes t??lisi suruma.

KAAREL
(?ritatult, aga ennast pidades):

See on kuritahtlik kahtlustamine. Sina t?rwad ka p?ikese taewas mustaks. Sa tead seda ise w?ga h?sti ja ainult minu wastu k?ib see k?ik. Mis sul minuga ?ieti tegu on?

JAAN:

Sinuga tegu? Mitte midagi? (istub pilkawa naeratamisega woodi ??re peale ja k?igutab jalgu.)

KAAREL:

Mis sa siis hirwitad?

LEENA
(waigistades):

Kaarel!

JAAN:

Hirwitan kui tahan ja ei hirwita, kui ma ei taha. Sellega on teistel w?he tegemist.

KAAREL
(wihasemaks saades):

Minul on. Mina keelan sind enesele n?kku hirwitamast.

LEENA:

Jaan!

JAAN
(?leskarates ja l?hemale astudes):

Sina.. keelad! (Tagasi p??rdes): Keela p??le. (Urisedes): Ega see ei ole kooli-Aadu juures, kes k?ll wahel sind minu ?le seadis. Minu kontrahis meie peremehega ei seisa sellest midagi.

KAAREL:

Sina tuletad poisikese p?lwe asju meelde? Siis on minul ka weel m?ni wana arwe ?iendada.

JAAN:

?ienda. Mina olen saadawal. Sel ajal jah, kui sinu leibkotis korbid ja p?rsa-pooled oliwad ja minu karbis ainult kartuli pudru aga n??d ?ra orjapoisiga t?li norima hakka. Sellel on k?nnapud k?ewartes ja peab oma meest igal ajal.

(?uest on l?hemale tulewat t??rahwa laulu kuulda)
LEENA
(kes k?ige selle aja t?li p?rast ?nnetu oli):

Jaan!

KAAREL
(p?lastades):

Rusikatega?! Tule! (M?lemad t?mbawad k?ed rusikasse ja on nagu wihased h?rjad, ?ksteist silmadega puurides, rinnu p??letungimiseks walmis. P?new silmapilk.)

LEENA
(kargab wahele ja haarab nuuksudes Kaarli k?test kinni):

Jumala p?rast! ?ra ometi sina enesele.. k?tega hakka ?igust muretsema!

KAAREL
(ennast waigistades):

Sull on ?igus! Mitte rusikatega

JAAN
(hirwitates):

Soo? Siis suuga ?ksi? See on minul ka ?ige paraja koha p??l. (ikka nagu wastust oodates): W?i salmikutega? Neid sa ju ka teed. Aga muidugi, salmikud imewad ju ?di selgroost ja k?ewartest ?ra.

LEENA
(Jaani poole):

J?ta n??d ometi! Kuuled, teised tulewad w?ljast lauluga

KAAREL:

Mina ei lase ennast enam ?ritada.

JAAN
(p?lastawalt):

Ei ole meest!

KAAREL
(suures ?rewuses):

Ei ole meest? (Rahulisemalt.) Toore inimesega ei maksa r??kida?

JAAN:

Toore? Ega mind linna keeta k?ll ei saadetud. Aga muidu olen mina ikka ka natuke elu tules seista saanud. Ja s??l seisawad mees mehe wastu.

LEENA
(Jaanile):

J?ta n??d ometi!

JAAN
(urisedes):

Misp?rast? Tuleb tema siia korra kui peremees eestuksest, l?hen mina muidugi aegsasti tagal?west.

(T?drukud niidu lillede s?let?ite ja p?rgadega hakka-wad tuppa tulema)
KAAREL
(t?htsalt):

Sina!.. Elutules ?tled sa ennast seisnud olewat? Puhastatult ei ole sa s??lt mitte w?lja tulnud. Tuli on sulle m?rgid k?lge k?rwetanud. Kui sa korra nende k?tte ei roosteta!..

(Peremees ja sulased hakkawad tuppa tulema. Eesriie langeb.)

TEINE J?RK

Talu ?ue. Puud. Pahemat k?tt maja. L?we ees pingid. Paremat k?tt lehtla. Tagapool aed w?rawaga. Ilus suwe?htu on, ilm l?heb aegam??da pimedaks. Majas on tuli ?les w?etud.

I
JAAK ja KAAREL:
(tulewad r??kides ja j??wad peatama.)
JAAK:

Ja mis sa ootad, et sa pulmi ?ra ei tee? Kas sa ei tea, et mees kes armastab, tahab sigitada, naene kes armastab s?nnitada. Mina (?hates:) tahan lastelapsi p?lwel kiigutada, enne kui pikk uni tuleb.

KAAREL:

Mina ei saa praegu weel mitte. Minul on weel muid asju ees ja k?ed kinni, ma ei w?i k?ik pooleli j?tta, juurest ?ra jooksta ja ainult enese p??le m?tlema hakata

JAAK:

Maailma ei j?ua keegi soojaks k?tta.

KAAREL:

Seda k?ll mitte, aga soojemaks k?tta, seda peame j?udma. Teie wanad olete oma t?? ?ra teinud, olete sooned pingule t?mmanud, et alusp?hja, t?kikest p?llupinda j?lle tagasi oma k?tte kiskuda. Selle p?hja p??le peame meie, uus p?lw, ehitama, ehk meie ei ole higi w??rt, mida teie walanud. N??dne aeg ei lepi ?ksiku inimese t??ga, n?uab ?hist??d, kui elada tahame. Inimesi selle t?e ?ratundmisele wiia, on muidugi raske t?kk t??d, aga n?nda kaugele peame saama. Samm sammult edasi.

JAAK:

Naene ei takista sind sugugi. Seda enam waba aega j??b sulle, kui teine on, kes majapidamise j?rele walwab.

KAAREL:

?he aasta ootame weel. Kodusgi on mu k?ed seotud. Wend l?petab kooli ja loodab siis oma jalale saada. Kulud j??wad w?hemaks ja saan mahti hooneid kohendadada. Paar kammert tahawad elumaja otsas ?les l??a, Leeni ei pea mitte ehtimata kodusse saama.

JAAK:

Mis tarwis siis? Ja minu uus elumaja? Kas sa siis meile ei asu? Mis minu, on ju siis sinu.

Ja weel midagi ?tlen ma sulle, Kaarel. Mitte minu ja sinu wagune weri ei tuksu Leena soontes, tema on ema j?rele. Ja ema oli T??tside t?ugu. Leena on kah T??tside werd p?randanud ja see on punasem kui meie oma, see tuksub tuliselt.

KAAREL:

Aga isa, kuidas sa w?id meid seob ju lapsep?line side. Kas on m?lemate kooli aastad w?lja arwatud p?ewagi m??da l?inud, kus mina teie, ehk Leena meie ?ue p??l ei oleks olnud? Mina ei tea midagi karta.

JAAK:

Mina ka mitte, aga ometi n?eksin ma h??meelega, et sa parem t?na kui homme pulmad ?ra teeksid. Usu mind, mina tunnen naesi parem kui sina. Sinu jahe ja ettewaatlik wiis ei seo neid mitte sinu k?lge. Kui keegi teine peaks tulema ja Leena teisiti m?tlema hakkama, mina ei saaks sind mitte aidata. Ja mina ei tahaks mitte, et minu ja ka sinu surnud isa soow, meie talude maid ?hes krundis n?ha, t?ide ei peaks minema. S??lt Leena ise tuleb. H??d ??d, Kaarel. (Tuppa ?ra. Leena tuleb toa poolt.)

II
KAAREL
(Leenale wastu minnes ja k?tt ?rnalt tema piha ?mber pannes):

Leena!

LEENA
(armsalt):

Kaarel!

KAAREL:
(paneb k?e neiu kaela alla ja t?stab tema p?? ?les):

Kas sa ei taha mulle silma waadata, Leena?

LEENA:

H?? meelega, Kaarel. Mis sul on?

KAAREL:

Soo? T?nan! Tuhat korda t?nan.

LEENA:

Mis sul on, Kaarel?

KAAREL:

Oh, ei midagi, Leena, n??d mitte midagi enam. K?ik on h?sti.

LEENA
(naeratades):

Mis siis h?sti ei pidanud olema? Sa oled nii ise?ralik

KAAREL:

Hahaha! Isa puhus mul k?rwad t?is ja p?? otsa kirjuks.

LEENA:

Mis ta siis ?tles? (W?tab Kaarli k?est kinni.) Tule jutusta. (istuwad lehtlasse.) N?nda, n??d r??gi.

KAAREL:

Weidikene w?in ma istuda, mul on s?it ees.

LEENA:

N??d? Kuhu sa nii hilja, wastu ??d weel s?idad?

KAAREL:

Linna, Leena. Mul on piimatalituse-?hisuse masinad raudtee p??lt wastu w?tta. Ah, kuidas ma ennast r??mustan! ?ks samm j?lle astutud, ?ks samm edasi. Warsti ostame ka k?la p??le rehepeksu masina. Mehed on juba ?hel n?uul ja raha pea koos.

LEENA
(nukralt):

Sinul ei ole ka aega p?ewal ega ??sel. Kaua sa n?nda m?ssad ?!

KAAREL:

Kaua? Seni kui w?hegi rahulikumalt tulewikule wastu waadata w?ime.

LEENA
(w?tab m?lemad Kaarli k?ed):

Meie tulewik ei peaksgi nii julguseta olema, Kaarel.

KAAREL:

Meie? Kes r??gib ?ksi meist? Mina m?tlen meid k?iki, terwet meie rahwast. K?ikide elukord peab edenema.

LEENA:

Mina muidugi r??gin k?ige p??lt meist enestest.

KAAREL:

Nagu isagi.

LEENA
(waikselt):

Isa ei pea sa mitte w??riti m?istma. Kas sa ei tea, et tema terwe eluaja on t??d murdnud, ??d kui p?ewa, ikka walgemale p?ewale wastu, ?ks igawene murede kuhi! Unes ja ilmsi, ikka selle ainsama eesm?rgi poole. Ja kui see aeg tuli et ta w?hegi hinge tagasi t?mmata oleks w?inud, kas sa arwad et ta siis seda weel oskas? Ei oskanud enam! Siis oli ta nagu hoo sisse saanud masin, mis seisma ei saa j??da, kuni aegam??da j?ud kustub ja kaob, elu elatud ja haud ees lahti

KAAREL
(ei wasta)
LEENA:

Ja kas sa arwad, et tema silm n?ha ei igatse, et tema elut?? wilja, mida tema ise enam maitsta ei oska, ometi tema lapsed maitsta m?istaksiwad?

KAAREL
(kohkunult):

Leena, kust sa niisugused m?tted w?tad?

LEENA:

Kas mulle, kui isa kodunt ?ra, pere t??s ja maja t?hi, selleks aega k?llalt ei ole?

KAAREL
(raskelt):

N??d ma hakkan kartma, et ?ige on, mis isa ?tles

LEENA:

Mis siis? Sa pidid mulle ju r??kima.

KAAREL:

Isa n?udis pulmade ?rapidamist ja ?tles, et tema mitte selle eest wastutada ei w?i, et sina

LEENA:

Edasi, edasi!

KAAREL:

kui keegi teine tuleb seda teist armastama hakkad (T?useb erutatult ?les.)

LEENA
(w?he aja p?rast):

Waata mulle siis uuesti silma, Kaarel?

KAAREL
(kumardab ennast Leena ?le):

Leena, kallis, seda ei ole waja. Ma ei karda. See ei w?igi ju olla. Nii selge ja kindel, kui meie wahe on Kui kaua meie n??d juba ?ksteise omad oleme, Leeni?

LEENA:

Kas seda ei saa siisgi juba kaks aastat?

KAAREL
(soojalt):

Kaks aastat? Kaks aastat, ?tled sa? Sa m?tled, kunas meie ennast teiste teades kihlasime? Leena, kallis. Meie oleme ju ?ksteise p?ralt olnud lapse p?lwest saadik! W?hemasti mina lugesin sind enese omaks, n?nda kaua aega, et ma teisiti ei m?letagi. Pruuti peigmeest peaksime meie olema? Meest naest oleme meie minu meelest juba ammu, mina ei saagi teisiti m?telda. Et pulmad pidamata, et elu ime meil weel ees seisab, mis siis sest?! Kui h?? on teada, et armastus k?ige ?lema silmapilgu elus meile weel andma peab Mis sul on, Leeni?

LEENA:

Minule hakkab jahe, Kaarel. L?heme tuppa. Kaste hakkab langema.

KAAREL:

Ei. Mina j??n rongile hiljaks. (Tulewad ette poole.) Waata, n?nda tunnen mina ja olen ?nnelik. Kas papp omad s?nad p??le ?ra on lugenud w?i mitte, see ei tee mingit wahet. Meid on armastus ?hte pannud. See on enam kui k?ik kombed kokku. Kuula (kuulatab) kuidas suwe ?? meie ?mber sonib, lind h?iskab linnu poole, lill ?hkub lille poole kus on papp, kes neid p?hitses? N?nda armastan mina sind, ja n?nda kujutan mina enesele meie wahet.

LEENA:

Sina oled luuletaja, Kaarel. Minu hing on lihtsamast materjalist koos ja ei j?ua mitte sinuga k?rgele t?usta.

KAAREL:

Sinule on pappi waja, musta kuue ja walgete l?kkadega, s?rmuseid ja k?ike seda, enne kui sa ennast t?iesti minu oma tunned? Ja et minu suu sind on suutelenud, et minu k?si sinu ?mber on piiranud, et paigakestgi ei ole, mida minu k?si ei ole hellatanud, see ei tee sind weel mitte minu naeseks?

LEENA:

?ra r??gi, minul on h?bi.

KAAREL:

H?bi? Millest? Kui silm lille p??le langeb, ja tema ?ie s?les k?betgi ei ole, mida silm ei piira, kui ta k?ik lille ilu enese sisse imeb, kas ei j?? lill k?igest sellest palawusest siisgi puhtaks ja puutumataks? Meil ei ole millestgi h?beneda.

LEENA:

Sina sonid, Kaarel.

KAAREL:

Jaa, w?ib olla, mina sonin w?he. Mina toon ju ka papi, meid weel korra paari panema, aga ootama pead sa weel weidikese. Mull on weel jooksta ja korraldada. Kaua see enam ei pea kestma. Siis hakkame ainult enestele elama. Tahad sa seni oodata, Leeni?





: 1 2