August Kitzberg.

Hennu veli





I

Jaa, jaa, kui inimene Veli Henn on !11
Loo kirjutaja m?tleb Postimehes ilmunud lugu Veli Henn, mille peale tema oma looga ?iendava vastuse tahab kirjutada.


[]

Kui vennad k?ll ?he isa-ema pojad on ja ?he ja sellesama kaevu veega ristitud, aga teine on k?igest Veli Henn!

Kui inimene ometi Henn Kaasik on, n?ndasama h?sti kui teine Jaan Kaasik, ja siiski !

Vaadake, siis v?ib inimese s?da sees t?is tulla.

?ks vanakuradi v?im on sel kirjutatud s?nal. ?ks istub maha, kirjutab lori valmis ja teistel pole paremat teha, kui seda lori lugeda ja sinul on nimi k?es, hais k?ljes, millest enam lahti ei saa

Nagu s??rusuitsu l?hna enam keegi riietest v?lja ei v?ta!

Ja kui sa ka kolm aastat aega k?igile volikogu protokollidele, tuhandetele maailma laiali minevaile kirjadele, isegi igale k?lakupja k?sut?hele, igale kuulutusele, mis kiriku juurde tulpa ?les l??akse, ja iga vallainimese pearahamaksu raamatusse oma ?ige nime oma k?ega oled alla kirjutanud, k?ll eesti keeli, k?ll vene keeli: Henn Kaasik ja Gei Kazik, midagi see ei aita! Oled muudkui Veli Henn, kus sa aga oma n?gu n?itad. K?ige paremad s?brad nimetavad sind n?nda ja r??givad v?ikesest hea ?raoleku tegemisest.

Mina, Henn Kaasik, aga ?tlen: narr on iga inimene, kellel aega sugugi ?le ei j??, kellel mahti p?rmugi pole enesele v?ikest head ?raolekut lubada. Kellel kunagi p?si pole minutiks ajaks v?i nagu vana Abja parun ?tles v?ikeseks pooleks tunniks ennast k?lili lasta ja k?sip?sekil natuke maailma elu ?le j?rele v?i ka mitte midagi m?elda ! Ega kaasa v?tta sedasinast maailma keegi ei j?ua.

Jaa, jaa, n?nda lasub m?nikord teine inimene, teine vend teise peal, nagu sade terve poole eluea, ja see, kes m?ju alla on sattunud, ei teagi seda ise, enne kui tal kogemata silmad lahti p??sevad.

*

Meid oli kaks venda: Jaanist vend ja mina. Jaan oli vanem. Ega ta ei tea kui palju vanem polnud, aga nii palju ikka oli, et ta kui perekonnatugi v?eteenistusest ?ra p??ses, esimese poja s?ndimise ?igus oli ikka tema. Nagu vanasti Eesavi ja Jakobi ajal juba Ja karvane oli Eesav tahtsin ?elda Jaan kah, temale kasvas aegsasti parukas suhu; juba seitsmeteistk?mne aastaga oli tal n?gu habet t?is.

Kuid ma pean juba varemast ajast algama poisikesep?lvest. Muidu ?iget pilti ei saa. Meie vanast isast ja armsast emakesest ma k?ll enam r??kima ei hakka see viiks pikale. Ja ega lapsep?lves kodus esimese s?ndimise ?iguse poolest meie vahel Jaaniga veel vahet midagi polnud.

Alles k?lakoolis hakkas see asi peale. Jaan oli seal juba talve otsa ?ra olnud ja ei j?udnud k?llalt kiita, kui hea mees koolmeister on ning kui tore seal hulgani h?mariku ajal lumehangede otsas s?da olla pidada.

N?nda meelitas Jaan minu enesega ?hes juba varakult ja enneaegu kooli.

Tore see oli k?ll kolm talve aega.

Ega Vene-T?rgi s?da ei l?ppenud iialgi. Iga p?ev oli uus kisklemine.

Valla koolipoiste seas oli kaks loomulikku vastast erakonda: V?ljak?la poisid ja Metsak?la poisid. V?ljak?la poisid kujutasid Vene, Metsak?la poisid T?rgi v?ge. Poiste arv kaldus poole peale, ainult v?esalkade vahvuse k?ljes rippus s?ja?nn.

T?hi seda teab, kuidas just Jaanist Vene v?e kindral oli saanud. Ja uute soldatite muretsemine oli juba enam kindrali enese asi; ega nekrutiv?tmise-komisjoni polnud, kes roodu uusi mehi juurde oleks muretsenud.

Kui n??d ka mina tulin, siis oli ikka kohe Vene V?es loo j?rgi ?ks mees rohkem.

Koolimaja sauna taga, sigade koplis sinna olid alati m??ratumad lumehanged kokku tuisanud, need ep need kantsid olid, mis v?tta ja kaitsta tulid. S?ja?nn oli talve jooksul heitlik k?llalt; ei v?inud sugugi julge olla, et kants, mis t?na Vene v?imu all seisis, homme t?rklaste k?tte ei langenud.

Pehme ja sula lumega andis seal sumada; kui sagedasti ei tulnud meil p?rast m?rgade p?kstega tuppa ?ppima minna! Ja ega asi m?rgade p?kste juurde ?ksi j??nud. Kui v?itlus v?ga ?ge ja mehed juba vihased olid kui m?nigi kord ei k?idud s?javangidega halvasti ?mber: kuklasse saadud vunnidest ei maksa r??kidagi sula lund topiti kaelataguse august sisse! Pahaks seda ei v?inud panna ja koolmeistrile kaebama minna ka mitte s?jale oleks siis k?rgema v?imu sunnil ots peale tehtud, nagu seda ?hel talvel juba oli n?htud. See tuli k?ik ilusti ?ra kannatada, aga j?rgmisel ?leolemise korral isekeskis k?tte tasuda.

Ja kui siis kindlusem??rid k?vaks olid tallatud ja sulade ilmade j?rel k?lma tuli, siis oli kants kui klaasist m?gi muinasjutus, mille otsas kuningat?tar istus, kuhu kosilased-kuningapojad oma kuldraudus t?kkudega ?les s?ita ei saanud, muidu kui v?ta kuldrauad alt ja pane kui kaval oled timmatist22
Teemandist.


[]
rauad alla. Siis oli vaenulisel v?el kantsi ?ra v?ta v?imatu asi. Kellel siis kuidagi v?imalik oli kodunt k?mme kopikat kokku linuda, laskis oma saabaste kontsadele v?ikesed rauad alla l??a; ilma nendeta tormijooksu ette v?tta ei maksnud. Pastlamehed pidid siis tahes v?i tahtmata tagavarav?e jakku j??ma.

Siis oli lahing s?na t?sises m?ttes verine. Sest kui kantsi serva m??da ?les hakkasid kippuma, aga ?levalt tagasi t?ugati, jalad alt ?ra libisesid ja ninali kukkusid ega kantsi seina sisse auku j?rele j??nud, ikka nina l?ks l?ssi ja veri oli j?rel. Aga mis s?da see ka on, kus mitte haigetki ei saa, v?i mis mees, pealegi veel s?jamees, see, kes hoopi kanda ei j?ua!

Oh seda saabaste peanaha kulumist! Nende ninad ja kontsakapid olid kuivamise j?rel siis alati punased nagu k?rbenud. Aga missugune s?da kulusid ei n?ua. Raha ja nahakulu ja verd!

Nojah et Jaanist vend Vene v?es kindrali aus seisis, sattusin mina juba loomulikult tema k?sualuseks. Aga ohvitseriks ega lipukandjaks niisuguseid v?e?lemaid oli meil muidugi ka Jaan mind ei t?stnud. Sellega ei olekski teised s?javennad rahul olnud. Et auametid ?he soo ja v?sa liikmete k?tte kokku valguvad, kus n??d seda sallitakse.

Ja k?sualuseks j?in mina Jaanist vennale koolitoas edasi, n?ndasama kui lumehangel. K?sualuseks seda ei v?i just ?telda: mina sain Jaani eestkostetavaks.

Olin natuke arapoolne vastama, kui midagi k?siti, ja harjusin Jaani otsa vaatama. Seda tegi tema kindraliseisus juba ja talve enam oli ta koolis k?inud ka, seega koolmeistri k?simuste ja konksudega harjunud.

Kui n?iteks vaja oli vastata, kui palju on 7 X 8, v?i n?nda jaanil oli ?kskord?he peale hea pea. Temal ei pruukinud ette ?elda juba, kui sa temale otsa vaatasid, teadsid ?ra, said julgust ?telda, et 7 X 8 on 56. Ja m?nikord aitas Jaan ikka ette?tlemisega kah, sest ega koolmeistrile v?inud vastata: Mia ei t??! See vaatas siis hirmus t?siselt otsa, ise?ranis kui ta oodata v?is, et sa teadma pidid, mis ta k?sis.

Ka majanduslikkudes asjades, s??gi ja magamisaseme poolest oli j?me ots Jaani peos: joogi poolest oli asi teine, sest taarit?ruke seisis koolitoa nurgas, sealt v?is igamees endale kapa sisse lasta, n?ndapalju kui s?da kutsus. Aga leivakoti ja magadiskoti asi ah, ega seda teisiti ?ra ei saa seletada, kui kirjelda k?ik kooli elu ja maali terve see koolimaja ?les. See oli nagu siirakis (aabitsas) lugeda seisis: muna on ?mmargune, maja on neljakandiline see oli ka just neljakandiline, vist oma neli s?lda pikk ja neli lai. V?ib olla oli see ehk ka natuke suurem. N??d seda enam m??ta ei saa, on juba Looja karja l?inud ja maha l?hutud.

Soo! Siin ta n??d on.

Kui eeskoja l?vest sisse astusid, heldekene hulga inimeselaste p?rast, kes siit l?bi sisse ja v?lja k?isid, oli selle p?rand jalgadega kaasatoodud lumest alati l?dine ja sulailmaga p?ris poritiik, seda enam veel, et eeskoda ?htlasi ka n?opesemisruum oli. Ja kes n??d pisikese kapa v?i kibu seest nagu meil pesemise otstarbeks igamehel niisugune riist kodunt kaasa oli v?etud n?nda pesta saab, et vett p?randale ei lirtsu! Sealsamas k?rval, eeskojast lauakestega lahutatud ruumis, oli koolmeistri sahver ja ?htlasi ka neljak?mne kuni viiek?mne koolilapse s??gikottide hoiuruum. Seal seisid meie veersekid.

Kas aus lugeja ka teab, mis loom veersekk on? See on kitsas kott, mille m?lemad otsad kinni ?mmeldud ja millel suu k?lje peal. ?hes otsas leivap?ts, teises pudrukarp, keskelt oli niisugune siis hea ?lale visata. Meie p?evil on sakstel m?nel niisugused siidiv?rgust raham?rsid.

Seal jah seisid meie veersekid. Leib, liha ja kartulipuder mis n??d kellelegi vanemate j?udu m??da kodunt n?dalamoonaks kaasa oli pandud see k?lmas seal enamasti kivik?vaks, et murra kas nuga katki ja hambad suust v?lja. Et asi v?hegi h?lpsam oleks, viidi s??gikotid ??seks koolituppa sulama; seal nad seisid ?ksteise otsas riidas.

Eeskoja taga, see must ruum oi, see oli kole. See oli n?ndanimetatud k??k, roovialune, alt laia ??nega, ?levalt kitsaks minev korsten. Seal rippus raudkonksu otsas koolmeistri keedukatel, suits ja paja aur l?ksid p?sti ?les. Soojus muidugi ka. Ruum oli alt oma tubli ruuts?ld lai, seinad l?ikisid paksust n?ekorrast. Niisuguses urkas pidid meie meelest k?ik need v?ikesed kuradid ja kurjadvaimud elutsema, kes vanasti Geneetsareti j?rve ?mbruses inimesi ja sigu vaevasid. Kui alt ?les vaatasid, kuidas see must toru ikka kitsamaks l?ks, kuni viimaks ?levalt v?ikene neljakandiline ruuduke taevasina sisse paistis, siis kippus nagu hinge rinnus kinni pigistama. Koolmeistri p?ralt olevad paar seareit, mis ?les singiks suitsema olid pandud, n?isid meie meelest nagu sinna raudkonksude k?lge rippuma j??nud tondid.

*

Noo-jaa kahmus oli sinna roovi alla minna, aga ometi tuli seal igal hommikul enne valget juba ?ra k?ia toobrist pesuvett toomas, sest sealsamas pesema oleks meist k?igest neli kuni viis mahtunud; kuhu pidid teised nelik?mmend j??ma?

Veetoobrile oli muidugi j?? peale k?lmanud, aga mis sest? Kes oma kapat?ie vett, kus k?ll j??t?kid sees kolisesid, k?tte sai, oli ?nnelik, pani eeskojas v?i koguni ?ues l?ve ees tung oli muidugi suur korra-kaks vett n?o peale; kes sellest k?sis, et j??k?lm vesi pakase ilmaga n?ol ja k?tel koorikuks kippus hanguma, selle eest said p?sed punased!

Kui eeskojast l?bi, koolituppa tahtsid minna ega see kerge ei olnud: kartsas, redel, oli p?igiti tee peal ees. See kartsas viis p??ningule, kus koolmeistri hobuse talvine heintetagavara ja meie magadiskotid seisid. Suur see p??ning ju ei olnud, aga heintele ja meie umbes nelja kuni viiek?mnele magadis-p?hukotile seal ikka ruumi j?tkus, kui kotid h?sti ?ksteise peale virna laoti. N??d m?telge enestele seda s?da ja seda tolmu, kui ?htul magama minnes kotte ?levalt alla pilluti. Kas see ei olnud midagi v?ikeste j?ngermannide ja vallatute t?tarlaste jaoks otsekui loodud midagi, mille juures h?sti kilgata v?is? Sada k?tt sirutasid vastu, et oma k?ljealust juba lennul ?ra tunda ja vastu v?tta, et see alla pori sisse ei patsataks. Muidugi, mis sealt tuli, kui ta oma ei olnud ruttu jalgadega otsa. Jaa, neid seal ?leval, kes kotte alla pildusid, nende k?ige suurem l?bu oli muidugi kotte mitte sinna pilduda, kus k?ed p?sti vastu v?tmas olid, vaid vastuv?tjatele p?he, suhu ja silmi, kuklasse. N?nda s?ndis all ometi hea suur p?herdamine poisid ja p?hukotid l?bisegi, ja nali oli seda suurem.

Vaeste t?tarlaste kotid tulid muidugi k?ige viimati, kui poistel omad k?es olid, p?hjast pori seest ?les v?tta. Ja kui toredat k?lma siis veel need p?ev otsa p??ningul seisnud kotid enesest v?lja ?hkusid, enne kui k?lje all soojaks l?ksid! Hommikul oli kottide p??ningule koristamisega muidugi seesama s?da.

No n??d viimaks saame koolituppa. See oli vist oma kaks ja pool s?lda igapidi suur ja tublisti oma kaheksa jalga k?rge. Neljanda jao ruumi v?ttis temast ilmatu suur ahi nurgas ?ra. See oli ahi mis ahi. Soojaks seda kergesti ei saanud, aga kui ta kord soe oli, siis ka soendas. Koolmeistri vana isa k?is seal peal magamas. Ahju ?mber andis p?ris joosta. Mul praegu veel suur arm silmakulmu karvade all, mis ma Kuuda Juku peaga kokku p?rgates sain. V?ite arvata, kui suur ahi see oli, et ?mber tema nurga joostes nii suurt hoogu v?is v?tta, et peanahk l?hki l?ks.

Siin koolitoas n??d oli peale v?ikese oreli, mis natuke suurem oli kui kummuli k??natud viljavakk, ja peale juba nimetatud kalja-astja kaks pikka koolilauda. Nende ?mber pidi neli-viisk?mmend last ?ra mahtuma, ja mahtusid ka. Kui lugesime, olime ikka kahelt realt laua ?mber. Esimesed istusid, teised seisid selja taga p?sti ja vaatasid ?le esimeste ?lgade. Kirjutustunnis mahtusid need, kes paberile kirjutasid, k?ik laudade ?mber, kes tahvlile kirjutasid, neil oli ju igal pool mujal mahti k?kitada k?llalt. Rehkendustunnis tuli muidugi p?stijalu keset tuba seista.

Nendesamade kahe pika laua peal ka s??di. ?htul valgustasid kummagi laua kohal kaks koolmeistri enese kastetud rasvak??nalt tuba.

K?ige l?busam asi oli muidugi magamisega. Siis t?steti koolilauad ja pingid ?ksteise otsa. Kahel jalal seistes j?tkus meile maad ikka k?igile, aga pikaliheitmiseks oli enam ruumi vaja. ?le terve p?randa ja laudade all magasime meie, nii et seal siis enam maad ei olnud jalaga astuda. Kellel vahest k?lmanud toidu juures tervis korras ei juhtunud olema, sellel oli esiteks ?le seltsimeeste peade ?ue p??semisega ja siis veel paar vakamaad eemale lepikusse jooksmisega ikka h?da k?llalt. Halva ?hu peletasime meie v?hemasti kaks korda p?evas kadakate suitsetamisega toast v?lja, ehk nagu ma n??d tean meie peitsime halva ?hu kadakasuitsu taha ?ra. Kadakaid metsast toomas k?isime muidugi ise. See oli ka l?bu.33
Teisi niisuguseid ?ldisi l?busid oli talve jooksul veel: 1) ?ldine juuksel?ikamise pidu, kus koolmeister oma k?ega k?igi koolipoiste pead p?gas, mis paar korda talve jooksul ette v?eti. 2) Suur s?geliste puhastamise pidu, kus koolmeister terve kooli jaoks salvi keetis ja igale lapsele potiga kaasa andis. Siis haises terve vald kadaka-, loorberimarjade ja v??vli j?rele. 3) Suur koolikatsumise pidu, kuhu k?ik Puiatu peremeeste pojad ja peenikesed plikad pidid patseerima, palakas peas, porised p?lvini. Pidu peeti kevadel kooli lahtilaskmise ajal kiriku k??rkambris.


[]

Aga kas teate, kui ikka koolitare juures oma kolmneli talve ?ra olid k?inud, siis m?istsid sa m?istusega lugeda ja umbes n?nda kaugelt oma m?tteid ?les kirjutada kui mina. Ka v?isid neli rehkenduse peajagu nimega numbritega tarvitada, teadsid. natuke geograhvijat ja katekismus ja piiblilugu olid eluajaks peas. Teretada, jumalaga j?tta ja ?lepea natuke viisakas olla m?istsid sa kah. Kui p?rast veel ?hte ja teist ise juurde ?ppisid, v?isid ikka inimeste hulka lahti lastud saada ja k?lbasid mitmesuguste ametitegi peale, jumalale t?nu, nagu mina.

Kuidas meie vana hea koolmeister niisugustes, praegustega v?rrelda otse uskumata oludes meid, taltsutamata poisse, nii kaugele sai, jumal teda k?ll teab. ?ks salakunst temal ikka oli. V?ikeste s??tegude eest vaatas ta meile ainult t?siselt otsa, kui asi sugugi teisiti ei l?inud, v?ttis ta k?ll liineali, pidas aga pika k?ne, enne kui ta kaks-kolm korda sulle peopesa peale l?i. Enne pidid sa aga selgesti sellele teadmisele tulnud olema, et koolmeister n??d mitte teisiti teha ei v?i, vaid sind karistama peab, ja kui ta l?i, siis oli l??daval see tundmus, et l??mine koolmeistrile enesele palju enam valu tegi kui sinule.

Aga oli keegi suurema s??teo teinud, kui ta seda otsavaatamisega v?i liinealiga ?ra v?is ?iendada, siis kutsus koolmeister s??aluse oma tuppa nelja silma alla. Seal istus ta maha ja v?ttis poisi p?lvede vahele. Ei koolmeister siis karistanud s?nadega ega liinealiga siis tema koputas s?dame ukse pihta. Siis juhtus k?ll, et koolmeister kui ka koolilaps m?lemad h?rduse p?rast nutsid

S??rastel kordadel, kui keegi tahatuppa kutsuti, valitses koolitoas surmavaikus; k?ik olid ?revil ja ei julgenud valjusti hingatagi. Seda elutuppa kutsumist kartsime meie k?ik kui tuld, ehk k?ll teada oli, et seal kellelegi kurja ei s?ndinud. Aga k?ik mee m?tlesime koolmeistri kurvastamise p?rast juba peaks meiega seda mitte juhtuma, et meid sinna kutsutakse!

Kui siis koolmeister ja s??alune j?lle koolituppa ilmusid ja meie teadsime, mis oli juhtunud, siis ?tles koolmeister lihtsalt: Olge j?lle tema s?brad; tema ei tee seda enam. Kui meie midagi ei teadnud, siis ei ?eldud meile ka mitte, mis neil seal omavahel ?iendada oli olnud.

Vaat, kuhu ma olen eksinud! Mina tahtsin ju sellest jutustada, kuidas ma juba k?lakoolist peale Jaanist venna m?ju alla sattusin.

Noh, nagu juba seletatud, muidugi, et Jaan Vene v?es kindral oli ja mina rjadovoi, lihtsoldat, ja siis pidi koolis midagi ette tulema, mis seal kunagi v?i mitme aasta jooksul enam ette ei olnud tulnud. Keegi koolipoiss pidi vitsu saama. K?ll mitte koolmeistri, vaid koolivanema kui koolmeistrist k?rgema olevuse otsuse j?rgi, ja

See koolipoiss olin mina, ja Jaani on mul t?nada, et ma ilma j?in.

Koolmeistri silmas ei olnud minu s?? vist k?ll kuigi suur. Tema vaatas asja kui vallatuse peale, mille l?bi ?nnetus oleks v?inud s?ndida, mille saatus ometi ?nnelikult ?ra p??ras. Selgeks tehti mulle see tagaj?rg, mis tulla oleks v?inud, ikka ka k?ll, aga see oli koolmeistri poolt peaaegu ka k?ik.

Asi juhtus n?nda. Leivakoti tuppatoomine ja v?ljaviimine, magadiskoti p??ningult alla toimetamine ja ?leskoristamine oli, nagu kogu meie koolielu majanduslik k?lg, Jaanist venna asi. Aga kus see l?bu p??ningult kotte teistele kaela pilduda! Mina olin ?hel ?htul ilma Jaani teadmata ?hes teistega ?les seda l?bu l?inud tegema. ?leval kottide virna otsas juhtusin ma ?he t?rgi soldatiga k?sitsi kokku, kes just selsamal ?htul enne seda lumehange otsas, kui ma t?rgi leeri s?javangi olin sattunud, mulle kaelaaugust lund halastamatult s?rgi alla oli toppinud. Ehk k?ll homseni s?jariistade rahu oli, ei v?inud ma ometi teisiti, kui pidin t?rklast vastu s?jaseadust nelja silma all pimedas natuke r?sima. Selle juures veeres t?rk ei tea, kuidas see juhtus p??ninguaugust alla, patsti kotivirna otsa maha. Ta oleks ikka kaelaluu k?ll ka murda v?inud, kui kukkumise alus pehme poleks olnud.

T?rk t?usis maast ?les ja hakkas karjuma muidugi m?ista s?damet?ie p?rast, sest haiget polnud ta p?rmugi saanud. K?ll koolmeister katsus vaigistada, kuid mis sa t?rklast vaigistad! See muidu ei lepi, kui anna pea. Ei pannud t?helegi, et t?rklane m?tsi oli v?tnud ja koju emale kaebama jooksnud.

Ja teisel hommikul, parajasti kui meil piiblilootund oli, siis see ema tuli. Ei temal olnud ?? pikkusel s?da jahtunud ?htigi, vaid, n?ost punane kui puuk, tormas ta koolituppa, ja k?ll v?ttis ta k?rkida ja vaest koolmeistrit s?imata. Mida kauemini ta k?rkis, seda vihasemaks ta selle juures ise sai, otsekui m?ni masin, mis seda enam huugab, mida enam hoosse saab, v?i m?ni jalust kange hobune, kes siis alles jookseb, kui soojaks on s?idetud. Esimene kord elus n?gin ja kuulsin ma lagunud suuga naist.

Ka ta siu laits om, ku sia tem? ?r? tappa lased? Mis koolmeister sia ka oled, ku sa laste j?rgi vaadete ei j?vva? Kas sia j?vvad massa, kui miu laits ?r? tapets v?i vigatses l?vv?s? N?nda tema suu jooksis vahet pidamata kui tatraveski.

Piiblilootund j?i muidugi katki ja meil k?igil, ja minul veel ise?ranis, oli vaesest koolmeistrist hale meel, kes ennast vagusi s?imata laskis ja ootas, mil s?nade vool v?hemaks j??ks. Et see s?imamine k?ik minusse puutus, seda ei tulnud mul suuremat meeldegi.

Kui siis perenaine ometi viimaks v?sis ja hoogsamaks j?i, hakkas koolmeister r??kima. Ja r??kis midagi kogemata juhtumisest, vastastikku vallatusetegemisest ja sellest, et poisil ?ieti viga midagi polla. Aga sellega valas ta ainult ?li tulle.

Vaade ku ma v?ta siit ahjuroobi ja lase sul sellege, k?dsatas vihane naine ja tampis jalga vastu maad. Valla poolt om sul kotus k?hen, mis sul tet? om, ku sa j?rgi vaadete ei j?vva, et latse valatust ei tee? Ka ma pia tulema latsi karjateme, ku sia ei n?e, mis na teeve! v?i valatust? Ka ma valatust tegeme latse kooli panni?

L?pp oli see, et mina perenaise otsuse j?rgi vitsu pidin saama vitsu n?nda, et ei tea kui palju. V?hemaga ta ei leppinud. Ku siust ei saa, anna poiss miu k?tte n?udis eit koolmeistrilt.

Koolmeister lubas siis koolivanema kutsuda; tehku see otsus. Seda ?tles koolmeister k?ll sellep?rast, et aega v?ita, kuni vihase ema s?da natuke jahtuks, kuid asi tuli teisiti. Naine ei k?ikunudki koolitoast: siis toodagu koolivanem kohe, et tema oma silmaga ka n?eb, kui poisil (poiss olin muidugi mina) p?ksid maha v?etakse.

N??d hakkas mul halb tundmus. Saadetigi viimaks koolivanema j?rele. Minu silmad otsisid Jaani, tahtsid Jaanist nagu tuge leida, aga Jaani polnud kusagil. Vist oli ta selle eest, mis n??d tulemas, kuhugi redusse l?inud. Mina oleksin ka heameelega peitu pugenud, aga kuhu sa l?hed! Ei julgenud ka, olin sellest s?imamisest kui halvatud.

Ennel?unased koolitunnid olid muidugi mokas.

Tuli siis ka koolivanem K?lma papa, kuidas rahvas teda tema talu j?rgi nimetas. See oli pikk, k?hn, halli n?ri habemega vana mees. Tema polnud oma valla inimene, vaid oli talude m??mise ajal Surjust sisse r?nnanud. Oma Surju-poolseid riideid kandis ta kuni surmani, r??kis kanget surju murrakut ja pidas ennast teistest, meie valla inimestest, targemaks. Sest tema oli maailmas m?ndagi n?inud ja kaua aega Surjus k?rtsimees olnud. R??kimise juures kehitas sagedasti ?lgu, nagu oleks tal k?lm, ja alati jutustas ta juhtumusi enese elust. Ja kuidas ta veel oma lugude ?le ise naeris! See naer oli teiste naerust ka isev?rki. Kui viimane s?na suust tuli, ajas papa kuuldava naksatusega suu lahti ja ei pannud enne kinni, kui teised ?ra olid naernud. See oli siis tema naermine. Papa jutud olid k?ll alati needsamad, ammu kuuldud ning tuttavad, kuid selle j?rele vanamees ei k?sinud.

Heakene k?ll koolivanem tuli, temale anti tool alla, vanem t?stis pikad jalad ristamisi teineteise peale, v?ttis vandoosiga piibu taskust ja hakkas seda seadma. N?htavasti ta ei kuulnudki, mis vihane eit, kes uuesti hoogu oli saanud, temale k?rvad t?is karjus. Kui piip k?ima sai, laskis ta aegam??da suitsu suust ja andis eidele vagusi aega s?dant lahedamaks karjuda. Ega see vanema piibutamine polnud nagu teistel, see oli ka isev?rki. Vanamehel oli see mood, et ta iga popsuga piibuvarre s?lmilise, sarvest piugu ikka s?lme v?rra s?gavamale suhu imes. Kui siis suitsu suust v?lja laskmise kord tuli, oli seda piuku enne t?kk aega huulte vahelt l?bi libistada, siis alles tuli suits.





: 1 2