Anton Tammsaare.

Varjundid





Rannaservalt l?ksin s?gavamale puiestikku, et ehk s??l surnuks l??a peatanud aega; otsisin mulle ?ksk?ikseks j??nud inimeste seltsi, et n?nda liikuma nihutada viivude rattaid. Aga kui Lanin hakkab r??kima oma naisest, kes k?ib tema salaja usutamas arsti eluj?ulise sigivuse p?rast ja kes ei tihka oma saladust varjata, kui ta kuuleb lootust-andvaid teateid, vaid t?ttab hingeldades, h?bipuna palgel, kuulutama mehele r??mustavat uudist, tunnen ma vee! piinavamalt mind ?mbritsevat seisakut: k?ik liigub, ainult mina tammun paigal. Ja ma p?genen Laninist, nagu oleks ta mu kuri s?dametunnistus v?i siunatud v?itmata pahede meeletuletus.

Anton Petrovitshiga kokku puutudes ja ta h??gel kilavaid silmi n?hes loodan s??lt lausumisi, mis rebestaksid n?iaringi ja vapustaksid p?? soiguvast tuikamisest; aga tema hakkab kaudseil s?nul r??kima Lucie Filippovnast, sellest arvatavast kurduvast hingest, kel pole p??stjat. Tunnen, kuidas ?kski kannatus minus vastuk?la ei leia, kuidas mingisugune kaastunde-laju minu hingeni ei k??ni, ja mul t?useb tahtmine teda riivata, talle haiget teha.

On Teil ta aitamiseks k?llalt raha? k?sin.

Me teeksime t??d, vastab tema.

Olete Teie nii terve?

K?ll paranen.

Aga kui ei?

Paranen tingimata ja minu varal saab ta hakkama; esimesed sammud on rasked, kuid siis siis m?letab ja t?nab ta mind kogu eluaja.

On see nii t?htis?

Kuidas nii? k?sib ta arusaamatuses vastu.

On see nii t?htis, et ta Teid m?letab? kordan k?simist Kuigi ta terve eluea Teid m?letaks, kas on see siis nii pikk aeg, et sellep?rast midagi teha, liiatigi veel riskeerida maksab? Eks ole need m?ned viletsad aastad naeruv??rt v?ike silmapilk igavikus? ?hes ainukeses Teie loodud akkordis aga peitub ehk igavik?

Ta vaikib ja m?tleb; ta ei m?ista h?sti, mis ?telda tahan, aga ta rinnas idaneb juba kahtlus ja ta p??ajus tuikab tegevuse t?hjuse aimdus. Ja nagu poleks mul sellest veel k?ll, ?tlen talle:

Ehk v?in Teid aidata?

Millega?

Rahaga, vastan otsekoheselt, aga tunnen, et mu h??lek?las midagi vaevalt m?rgatavat heliseb, mis tahaks nagu meele tuletada vana v?lga. Anton Petrovitshi silmis surtsatab ja suunurkades t?mbleb valus joon ning juba l?hemal silmapilgul lahkume v?hiv??rastena, kuna tema mulle jahmatanud pilgu m?lestuseks j?tab

L?hen l?hnavatele roosipuuteedele, istun varjulistele pinkidele, aga s??l sosistab minevikust ja m?lestustest iga asjake, mida puutunud loiud liikmed v?i vaadanud kustunud silmadki, ja tardunud rinnal p?genen paikadest, mis k?nelevad temast.

P??an oma silmalaud ja k?rvaluugid matta k?ige elutseva eest, sest see tuletab meele liikumise ja aja; aga siis l??b p??luus helisema mingisugune h??l: see on midagi tolletaolist, nagu tuletukid teevad, kui nad tsuskavad sinaka, harakasule karva leegi vingudes eemale ?hku. Algvingumine laieneb, omandab maisema, tabatavama varjundi, meele tuletades juba ?ksikult helisevat kandlekeelt, mida kogemata puutunud lendav k?rbes.

Aga kuula, esimesele keelele hakkab vastama teine, vaikselt, vaikselt ja tumedalt, mitu oktaavi k?rgemalt, kostes nagu p??lae kummilt. H??led teisenevad ja paisuvad, kuni nad kokku sulavad ?hiseks heliks. N??d m?rkan, et nendest mingisugune viis hakkab harguma, ?htne, tuntud viis, mida ma juba ammugi kuulnud ja mil peaksid olema vastavad s?nad. Ja ma p??an neid s?nu meele tuletada, ajades m?lestuste ummistunud radu. Mul on aimdus, nagu oleksin neid s?nu millalgi ammu kuulnud, vististi varases lapsep?lves. V?ib olla, laulis neid ema, v?ib olla ka ?de enne meheleminemist, kui tal vaheldusid vallatuse ja nukruse hood. Siblin ja otsin mineviku korratus virnas, p??an j?rjekindlalt k?iki elus?ndmusi hoolega silmitseda, aga varsti m?rkan, et m?lestused tammuvad mingisuguses n?iaringis, p??rdes ikka algpaika tagasi, nagu leegitseks nende ees rabas uitlev pettetuluke, mis neid eksitee-urgastel ?mber talutab, l?puks puutuvad mu kuulmeid s?nad: ei tohi ?rritada, aga viimane s?na j??b is pooleli ja ainult m?ttes teda t?iendades m?istan, mida ?elda tahetakse. Ja iga kord, kui seda pikka, venitatud ja vinguvat id kuulen, ruttan poolitatud s?na t?iendma, et sekski korraks lahti p??seda k?rvadesse t?kkivast t??tavast h??likust. Nagu ?tleks keegi vaga palvetaat laulus?na ette, mida ta l?petada ei malda, kartes, et keegi teine enne teda laulma v?iks hakata.

Aga ei poolitata ainult s?nu, vaid ka arenev ja paisuv viis katkestatakse. Helisevad keeled p??ravad ikka ja j?lle hakatud algusele tagasi, nagu piinaks mind m?ni t?nts ?ppija, kes ei saa ega saa edasi paarist esimesest noodist.

K?rsituse n?rituna tahaksin p?geneda selle helisemise eest, aga siis kuulen resigneeritud h??lt r??kivat:

Jah, nii see on: m?ngime mis m?ngime, laulame mis laulame, rahul pole sa ikkagi.

Ja nad ?tlevad s?na ning pl?nnitavad, pl?nnitavad ning ?tlevad s?na hakkavad, peatavad ja hakkavad uuesti ning ikka j??b viimane s?na pooleli ja i venib l?ikavaks vingumiseks. Ainult ?htul, kui tule s??tan ja asemele heidan v?sinud, roidunud liikmeid sirutama, tundes p??patja alles l?hnavat ta juuste puutumisest, ja kui v?tan v?ikselt laualt ainukese raamatu, Jungle Booki, kust mu silm otsib n?rga k??ne vajutusi, vaikib ??rikeseks p??luust t??tav undamine. Aga juba varsti kuulen uuesti esimesi t?mbeid, mis valjenevad, kuni k?lamas endine viis ja endised poolitatud s?nad, mil pole l?ppu. Nagu sepitsetaks mingisugust helide mosaiiki, mille iga jaoke langeb p??ajumerde vaikse sulpsatusega, laiali pildudes silisevaid piisku. Ja helisedes n?ivad kuumenevat keeled ning nende palavad v?dinad nirisevad rinnakoopasse, mis k?tab l??mavaks kogu keha l?bi ??, l?bi p?eva, vahetpidamata, ikka ja alati.

21.mail.

Ma ei tea, mis teha v?i kuhu minna v?i kuidas t?hjusest ja ?ksk?iksusest lahti saada, ja n?nda sattusin m?gedele. P??rsin siiraviiraselt teerajalt k?rvale ja ronisin hingeldades puude ja p??saste varal m??da j?rsku m?ek?lge ?les, kuni kaelas hakkasin tundma valusaid s?damel??ke, p?? segaseks l?ks ja silmad kirjuks l?id, nii et j?uetult puujuurele langesin.

Toibudes n?gin ?le laia oru midagi valendamas. Ah ja! S??l see on kosk: k?rgelt kaljuservalt langevad rasked veehulgad k?rvulukustaval m?rinal alla nurgelistele kivirahnudele ja pisarduvad uduseks auruks, paisates sintaevasse vikerkaarekangaid. Kosele viib ilus kivitee ja seda m??da s?itsime kord Laninid, mina ja Sonja. Millest r??kisime sel korral? Kas r??kisime ?le?ldse midagi? Ei m?leta, aga niipalju tean: Sonja istus sammaldanud kivil ja joonistas, meie Laninitega lamasime p??sa vilus. Vesi m?hises ja vahutas; r??kides pidi huulte liikumist t?hele panema, muidu ei saanud s?nadest aru.

T?na panin k?ed k?rvade ??re ja peatasin hingamist, et ehk tabab n?nda kuulmeid miski, mis annaks aimu paistvast veem?ngust, aga ma ei m?rganud muud kui aga s?damel??kide tujukat hoogu. Ometi ei muutnud ma seisakut ja viimaks n?is, nagu kuuleksin ?ksikute veepiiskade langemist, mitte kobrutavatesse ja heitlevatesse voogudesse, vaid kuhugi t?hja tammisesse t?nni, mis l??b k?misema. Aga varsti tundub, nagu poleks mingisuguseid veepiisku, selle asemel sulistavad t?nni p?hjas, paaris ?mbris soojas vees, m?nglevad lapsed ja mina ise olen nende seas r??mus, vallatu, muretu. Me ootame ema, kes tuleb, pehme villase riide lapp k?es, meid k??rima, sundides silmi k?vasti, k?vasti kinni pitsitama kibeda seebi eest Aga kui lapsed siiski l?bematult silmad avavad, tunnevad nad kipitust ja nutavad ning karjuvad, kuni ema seebi v?lja luutsutab ja ?tleb: N??d on valu l?ind. Siis hakkab uus r??mukilkamine, roosad k?ekesed l?igutavad lokslevat vett ning t?nn heliseb ja k?miseb kandlekeelena, mis huilgab veel praegu, paljude aastate p?rast, k?rvus, p??luus. Ma ei taha seda helinat kuulda, mind piinab undav k?ma, sest ta kipub kalduma kuuldud vingumisele, ja sellep?rast hakkan nagu loomusunnilise hirmu ajul uuesti ronima m?etipu poole, kuni s?da kaotab j?u ja p?? meelem?rkuse. M?ne silmapilgu laman arutult, aga siis virgun ja kohe t?ttab p??aju targutama: ?le oru ei valendagi kosk, vaid s??l istub v?sinult tukkuma j??nud vanaeit, kes koonla tegemisel kaljule laotanud pehmeks soetud ja peos krussitud linapeod, mis valge kahlakana kaljuservalt alla ripnevad. Oota veidi, peagi ?rkab eit uinakust ja keerutab koonla valmis ning siis ei seleta silm enam muud kui k?rget kaljuseina ja pikki, kondiseid s?rmi, mis eietavad peent l?nga. Aga kui linad on halvad v?i halvasti soetud, takistab m?ni takutomp l?nga peeneks sirutamist ning siis katkeb ta ja vurav v?rten j??b seisma.

Kitsik ja umbne hakkas lamades; keha kattis hooti v?ljatungiv higi. Oimetud liikmed ihkasid kevadp?ikse k?rvetavaid kiiri ja paitavat l?unatuult ning nagu teadvuseta p??dsid l?dvad k?ed paljastada uniselt surisevat ihu, et niiske nahk v?iks imeda uimastavat valgust. Iga liige, mille j?uan vabastada kattest, l??b muhelema ja helendavad p?iksenooled s?stavad luuni. Nagu l?bi une, l?bi ?iutava, sumeda udu kuulen lehestiku kohisemist, n?en lindude lendlemist ja nende kevadem?ngu. Panen t?hele muldiste lehtede krabisemist seal toimetab m?ni putukas, valmistades armupesa v?i pojukestele aset! Vaatan liblikaid nad liuglevad puude vahel teineteise kaenlas! Aga alles m?ne p?eva eest n?gin ?ht neist langevat armujoovastuses teele, ainult pisut suutis ta veel oma n?rku liikmeid sirutada. Ettevaatlikult korjasin ta k?ijate jalust ja paigutasin varjulisesse kohta laiale lehele, et tal aega oleks uimastusest toibuda ja siis uuesti lendama minna ?nne ja elutaevaste poole. K?isin teda esimesel ja teisel p?eval vaatamas, kuid ta j?i hingetuks; puutusin tema ?rnu katsesarvi, aga ta ei liigutanud oimugi, ning kolmandal p?eval olid temast j?rele j??nud ainult tiivad, mille imeilusad v?rvid pleegitab kevadine p?ike, uhub k?uevihm. Imeline p?ike! Sinu helendusel valjeneb mu ajudes tuikamine ja metsakohinast tekib huilgav aimdus, et unistatud tammine t?nn pole midagi muud kui minu oma rinnakamber, mille seinu vasardamas vaene, ?nnetu s?da. Tulist ja tulist tippab ta, ??rikeseks peatab, oimetub, nagu kikis k?rvul kuulates, et p?rast veel tujukamalt virutama hakata, sundides mind valuhoigel roomama p??sa varju. Ei ma kuule enam laste muretut kisatsemist tammises t?nnis ega oota ema, kes suudleks silmist kipituse, vaid p??luus hakkab t??tav undamine, nagu t?mbaks s??l m?ni vallatu poiss vurri: uu uu, uu-uu Ajan k?rmesti riided selga ja p?genen m?gedelt randa, kus sooja merevanni l?hen.

Pilusilmil vaatlesin rohekas vees oma k?hnenenud l?tvu jalgu. Aga kui vesi hingates virvendama l?i, n?is, nagu roniksid ihuliikmed vonklevate ussidena m??da helevalget vannip?hja ja nagu tunneksin seda roomavat liikumist s??rtes, puusades, selgroos, rinnaluudes, kaelas, isegi p??s: kogu keha muutub vilajaks maoks ja mind valvab ?udne hirm. Ajan silmad p?rani ja katsun jalga t?sta, et peletada p??let?kkivat meelteuima, aga veepinnale kerkides muutub jalg korraga tinaseks ja tuletab meele kellegi teise peened, painduvad jalad, mis olid t?stes ootamata rasked. Ja ma m?letan neid varbaid, p?lveketru, niuete n?tkust, puusade vooljaid jooni ning rindade h?benemata neitsilikkust ja kuulen h??gavat sosinat k?rva ??res; aga sosin muutub vihisemiseks ja vihin kaldub sinakalt leegitseva tuletuki vingumiseks.

Raputan p??d ja vehklen k?ega, nagu t?rjuksin enesest t??tavat k?rbest, ning korraga tabab pilk valgel seinal liivakella, mis varsti maha k?ib: liiv on juba k?ik allapoole toruotsa sirisenud. Kella k?ljest tulevad n??rid vannislamaja juure ja n?nda v?ib kella uuesti ?les t?mmata, ilma et seks muud vaja oleks kui aga v?ikse s?rme liigutus. Seda teengi ja s?nan endamisi: Aga n?nda v?ib see ju l?pmata, igavesti kesta, ning siis turgatavad meele endised piinavad m?tted ruumist, ajast, merel lendlevast pardireast

J?tsin liivakella ta l?pmata p??rdk?iguga ja p?genesin vannist.

N??d tunnen enese l?dvana, loiuna ja ikka rahutumaks l?heb s?da, ikka hooglikumaks muutuvad higistused. V?hemastki liigutusest, pisemastki j?upingutusest on seks k?ll, et kogu kehale ilmuks hernesvesi. Ja k?rvus huugab ning huugab! Nagu oleks mu p??luu kummitud metall ja nagu pinnitaks teda sitkemaks, painduvamaks. Isegi sulevarre k?eshoidmine l?heb raskeks ja kirjat?htede silmitsemine hakkab v?sitama.

22.mai l?unal.

Laninid on ikka kahekesi, nagu peaksid nad mingisugust salan?u. Et nende jutt ?kskord otsa ei l?pe, on nad ju k?mmekond aastat vestnud! Tahaksin teada, millest nad eneste keskel r??givad, aga kokku puutudes katkestavad nad viimase ?tluse ja Marja Aleksandrovna p??rab minu poole k?simisega:

Teie olete k?hnaks j??nud, olete haige?

Ja ta p??ab n?o teha, nagu v?taks ta mu saatusest osa, aga ta h??letoon on p??liskaudselt libisev, nagu m?tleks ta ajaviiteks, ainult suusoojaks ?elda: meri on t?na vaiksem kui eile v?i, n?e, alles tunaeila puhkes see roos, aga t?na hakkab ta juba pudenema.

S?da, vastan talle nagu m??da minnes ja p??an teist juttu teha.

Pole Teid ammugi n?inud, t?hendab Lanin.

K?isin m?gedel, rand on juba villand.

S?da haige ja k?ite m?gedel, imestab Lanin.

Mis teha, tahan.

Minu mees on h?sti kohenenud, eks? p??rab Marja Aleksandrovita minu poole, tervelt kolmk?mmend seitse naela on ta raskemaks l?inud. Kopsud paranevad j?udsasti.

Ja naine m??dab oma meest ?rnal pilgul, nagu n?utaks ta enesele kindlustust, et r??gitud s?nad tuulest pole v?etud.

H?da on riietega, ei l?he selga, n??bid ei anna kinni, r??gib Lanin ise ja hakkab ?ksikasjalisel intiimsusel seletama, missugused riided kitsaks on j??nud, missugused juba l?hki k?risenud ja missugused n??bid pakatanud, nii et naine nad serva poole pidanud ?mblema. Marja Aleksandrovna muheleb h?bipunas ja puutub mehe k?tt, nagu tahaks ta teda takistada, ?eldes, et sarnasist asjust r??kida ei k?lba, aga t?epoolest tundub ometi, et ta k?rvalestad r??must helendavad ja et ta meest ainult sellep?rast puutub, et ta teda puutuda tahab.

Seda n?hes lausun iseeneses: ehee! nagu oleksin m?ni teab missuguse t?htsa asja j?lile saanud, aga ehee muutub peagi ihiiks, mis meele tuletab s?nad: ei tohi ?rri Ja n??d ei m?ista ma enam, mis on minul tegemist k?risenud riietega, pakatanud n??pidega v?i punetavate k?rvalestadega.

22.mai ?htul.

Istusin pingil, kui kergeid sammusid liivasel k?nniteel kuulsin. Silmi p??rdes n?en Lucie Filippovnat. Liikmetes tundub tal muhe loidus, vinnutatud pajuvitsa n?tkus ja n?oilme avaldab m?nusat rahuldustunnet, nagu oleks ta hiljuti midagi suup?rast maitsnud. Vaatlen ta pisut nagu puhkenud huuli ja ootan ta v?ikse suu liikumist, selle j?rele aimata tahtes, mis ta igemeid k?ditanud. Me teretame ja tema hakkab Saksa keeli r??kima, kuna mina Vene keeles vastan, sest mulle meeldib see viis, kuidas tema seda keelt h??lab: nagu oleks tal suus sulamas shokoladipala, mida v?le keel maialt paigast paika liigutab, lastes ainult vahetalitusena libiseda v??ralt k?lavaid s?nu ?le huulte.

Ega Te minu meest ega Anton Petrovitshi pole n?inud k?sib Lucie Filippovna n?ol, nagu oleks tal asjaga t?si taga T?epoolest aga k?sib ta ainult seks, et p?hjust leida r??kima hakata.

Ei, madam, vastan mina.

Siis on nad alles supelusmajas

Ka Anton Petrovitsh?

Jah. Meil on merevannid moodis. Teil mitte?

S?da ei luba.

Vaesed s?damed! K?ik nooredmehed on s?damega h?das.

Ilutundlus.

Seesama, mis Anton Petrovitshki: tema ei saavat kunagi terveks, ilmas olevat liig palju ilusat.

Ise?ranis naistes.

Ma palun

Ei, ei, juuresolijad on ikka v?lja arvatud,

Lucie Filippovna hakkas naerma ja n?itas, et tal p?skedel ikka veel plikaliste lohukeste asemed leiduvad. N?nda vaatan teda h??l meelel, sest on naisi, kes ainult seni meeldivad, kuni nendes midagi plikalikku leidub.

Olen Teid ikka v?ga t?siseks pidanud, ?tles ta siis.

O, seda ma olengi! Kergemeelsed ei heida kunagi nalja.

Tulge vahel meid vaatama, aitate ehk Anton Petrovitshi meelt lahutada, meie oleme temaga p?sti h?das, ta on otse arust ?ra. N??d komponeerib ta ja teate, kellele?

Teile muidugi.

Misp?rast muidugi minule?

Kellele siis? M-lle Piratovat ei ole enam ja

Kas ta nii v?ga selle ?mber lipitses?

Madam, praegu on ju maikuu, p?iklen ma vastusest k?rvale, ja Anton Petrovitsh on noor. M?letate neid p?ivi kodumaal?

Lucie Filippovna tegi ilusad silmad.

Millal Te oma m?isa tagasi p??rate? k?sis ta siis.

Minu naisel on m?is, minul pole midagi.

Olete Teie siis abielus?

Iseenesestki m?ista v?i ?igust ?elda mitte enam: minu naine leidis omale parema.

Issand, kui lihtsalt Teie seda ?tlete!

Ja ometi pole see sugugi nii lihtne. Kui sellest teada sain, andsin kohe sandile k?mnerublalise kulla.

Siis on see ikkagi ?ige! T?nini ei uskunud ma. Teie ei armastanud oma naist?

Otse vastuoksa: tema ei armastanud mind.

Siiski andsite sandile kuldt?ki?

Naisterahvad k?lbavad ainult emaks ja armukeseks: meil ei olnud lapsi

Kui hirmus! Anton Petrovitsh on ka naistep?lgaja.

Aga kellele ta siis komponeerib?

Ah see on muidu, niisamuti, ajaviiteks. Ma palusin, et ta niisuguse t?ki teeks, mida minu mees pilliga v?iks m?ngida, siis oleks tutvuse m?lestuseks.

Mina sepitsesin kord salmikuid m?lestuseks.

Teie olete luuletaja?

Mitte enam, aga kui ma armastan, siis v?in ma luuletada.

Kui kena! Minul on ka albumis palju luuletusi.

M?ttes austan Teid p?lvitades.

Ah ei! Teie m?istate mind v??riti: luuletused on ju teiste kirjutatud, m?lestuseks minule, m?ttesalmikud.

Minu austus on seda suurem Salmid on muidugi enne meheleminemist kirjutatud?

Fui, kuidas Te k?site!

Vabandage, aga eks ole imelik: ma arvan, Teie herra abikaas pole Teile ainustki salmi luuletanud.

T?epoolest ei ole. Ta naerab alati, kui talle teiste salme ette loen.

Olen viibinud, pean minema, ?tlesin jutul?nga katkestades ja p?genesin. Ei j?udnud kauemini kannatada p??lesunnitud lobisemist. Puiestikust teele saades v?tsin l?hema voorimehe ja k?skisin teda v?imalikult ruttu linna kihutada, nagu oleks mul s??l kibedaid toimetusi. Sinna j?udes maksan voorimehele s?iduraha, ruttan mitmest p?ikuulitsast l?bi, teen k?igul mitu haaki, nagu tahaksin kellegi eest oma j?lgi kaotada, istun siis uuele vankrile ja s?idan oma asukohta tagasi, voorimeest ikka suuremale kiirusele sundides. Teel tolmukeerus hakkan vilistama, p?rast laulma, nii et inimesed k?nniteel seisatama j??vad ja imestanud n?ol mind vahivad. Aga mina ei pane seda t?hele, n?en k?ik nagu l?bi sumeda auru; ainult n??d, kodu toolil istudes, m?istan, mis ma teinud, ja meeltes t?rkab t?lgastus iseenese, oma lobisemise, s?itmise, vilistamise ja laulmise vastu. Vastiku tundmusega m?tlen ka voorimeeste p??le, kes m?ne kopika eest oma v?sinud loomi peksid, ja meele tulevad vana arsti s?nad:.. loomakaitsjadki n?evad ikka k?ige p??lt laisku, sest neid piitsutatakse. Seljal sibeleb joosta k?lm judin ja suhu tekib l??ge maik, mida alguses ainult hommikuti t?hele panin.

M?nikord on m?tteta lobisemine mulle suureks kergenduseks, aga see kestab ??rikese aja. Kergemeelistelt huultelt libisenud t?htsuseta s?na v?ib p??ajus soikuvad m?tted elule ?ratada, v?ib helisema panna t??tud keeled ja vinguma veniva i. See kaotab rahuldatud tundmuse ja r??kides valjeneb t?helepanemata mu h??l; tahaksin vilistama v?i h?iskama hakata, nagu peaksin n?nda vaigistama meeltes ?ratatud undamise. ?lgadel kannaksin nagu m?nd jumalikku p??d, kus kasvatatakse uut muinasaja ilmakodanikku, kes on haigeks j??nud v?i hellitamisega pahuraks l?inud ja sellep?rast t?idab ta juba enne s?ndimist maailma oma l?pmata pirisemisega. ?iutan ja kussutan, aga ikka riivatumaks muutuvad ta tembud, ikka l?ikavamaks ta kisa. N?rvides s?hvatavad pisted, silmad l??vad virvendama, k?rvad hakkavad kohisema ja loomusunnil teen m?tteta tegusid, millest ainult tagant j?rele aru saan. Inimeste silmis aiman k?sivaid, uurivaid pilkusid ja nagu oleks mul m?ni teab mis nende eest varjata, p?genen kostvate sammude l?henemisel. Kui ometi niisama v?iksin maha j?tta iseenese, oma t??tavad m?tted, soikuvad meeled ja pinnitava p??lae-kummi. Kui v?iksin tunnikski uinuda n?nda, et mu jalg libiseks sinnapoole teadvusl?ve! Aga ei! Mida rohkem teistest eemale hoian, seda enam l?henen iseendale ja ikka s?gavamale puurib p??aju oma tumedas t??s; ta on kui uudishimuline laps, kes ei saa ega saa enne rahu, kui ta oma silmaga n?inud, mis peitub k?riseva m?ngukanni sisemuses.

23.mail.

,,Herra, kas tohin r??kida? k?sis teenija, emalikult jutukas v?ikevenelane, keda m?ne p?eva eest olin palunud talitusel vaikida.

Mis on? k?sisin vastu.

Mul hakkab hale meel

Misp?rast?

N?nda surete ju n?lga, herra. Ja ??sel ei maga Teie ka. Vaadake ometi kord peeglisse, missugune n?gu Teil on. Issand halasta! Ka minul suri ema ja ma nutsin kas v?i silmad p??st, aga kes siis n?nda Ei s??, ei maga. Ja linad on hommikuti higist ligedad. L?heksite arstigi juure, ehk annab tema midagi. Teie olete h?? herra, mul on kahju, hukkate enese ?ra, teete pattu

Kes siin ilmas patuta l?bi saab.

Just nagu minu kadund vanamees Issand halastagu ta patuse hinge p??le! Tema ?tles ka n?nda. Kuldav??rt mees ta oli, ah, missugune mees ta oli! Tark ja h??, aga j?i, j?i k?ik ?ra, minu viimse s?rgi ja seeliku laskis kurgust alla. Esmalt riidlesin, pahandasin, v?mmisingi teist, aga tema kannatas k?ik ilusasti ?ra ja ?tles: sa oled kuri nagu m?ni jumalakartlik.





: 1 2 3 4 5 6 7 8