Anton Tammsaare.

Varjundid





T?na olin puiestikus Ta otsis uusi m?tteid, uusi huvisid, et muusikast p??seda. Aga kuhu p?gened armastatu eest ja kes m?istaks jumaldatu k??sist teed leida!

kuni l?unani. Tundsin ise?ralist p?nevat ?revust ja iga ootamatus pani mind n?rvlikult n?ksatama, s?nnitades seljal sibelevat v?dinat. Kella poole kahe paiku, kui mere??rne haigutas juba l?unaeelsest t?hjusest, istus tema alles sinaaride all pingil. Ja nagu mingisuguse tundmata ?liv?imu sunnil sammusin sinnapoole, m?ttes hulk ilusasti korraldatud s?nu, kehas taltsutatud v?rin, rinnas peksev s?da ja k?es poolpuhkenud punane roos. Ta ette seisma j??des tahtsin oma suu lahti teha r??kimiseks, aga p??s ei leidunud taipu ega keelel s?nu, ainult silmad l?id niiskelt virvendama. Tummalt, kohmetuna sirutasin v?riseva k?ega pikal varrel kiikuva roosi ta poole ja tummalt, nagu pakutudki, v?ttis ta roosi vastu, huultel nagu tardunud ehmatush??e v?i v?disev naerujoon. See viimane tuletas meele hiljuti n?htud noore luuletaja, kes rahvale oma teoseid esitas, k?ega vibutades l?hnavat lille n?tkel varrel. Ja rahvas naeris, naeris pisarateni, krampideni, ehk k?ll luuletaja h??les voogas vaimustus ja huultelt voolasid igaviku s?nad. M?lestus t?stis mu n?utuse piinlikkuseni, otse hirmuni; ma p??rsin ?mber ja oleksin tahtnud p?geneda, kas v?i maa alla vajuda, aga minuga s?ndis nagu unen?os: k?ll t?ttad, k?ll hingeldad, aga edasi ei saa ja kohutavad tagaajajad on kannul. P??s s?hvisid m?tted l?bisegi, k?rvus kohises, s?da p?rutas vasarana ja kogu keha raputas l?din, nagu oleks mind ?kitselt tabanud k?lmt?bi. S??remarjad oleksid nagu logedalt luude ?mbert lahti l??nud ja n?tkuvad jalad tabasid tahtmata paika. Liikmetes surises valu, pistes ?dini, nagu ?rkaks liha liigutusel surnuist.

5.mai homm.

Minevik on m?istatus ja tulevikust aiman ootamatusi. Mul on ?udne ja h?bi. Eile ?htupoolikul ei l?inud ma randa, vaid kumerale m?enukile, kus lapsed, poisid ja t?drukud, pidasid r??mupidu. Nende kilkamine immutas minusse ise?ralise ?rnuse, ?hendades mind nende huvide ja naljadega. Nagu oleksin ise mingisuguse ime l?bi uuesti lapseks saanud ja katmata p??l jooksma hakanud ?hes omasugustega: p?ike k?rvetab roosasid pondunud jalakesi ja k?ekesi. n?gu ?hetab ja k?rvad punetavad helendavalt, aga ei malda paigal p?sida, ei l?be varju otsida, sest maa on t?is r??mu ja ?hus h?ljub muretus.

T?na kui ka l?hemil p?ivil hoian temaga kokku puutumast; varsti s?idab ta ju ?ra, siis on k?ik m??das ja ma olen vaba.

5.mai ?htul.

Ma ei pidanud oma s?na l?ksin p?rast l?unat randa Keda ma kardan, kes v?ib mind keelda, s?nasin minnes, ja nagu ammu, ammu poleks ma enam tunnud rooside l?hna, mida hooglik meretuul kannab k?rgele m?en?lvakule, teelegi. Ma tahan ja ma l?hen, lisasin juure. Aga ma kartsin siiski, nagu v?idaks mind keelda, ja mu kartus t?usis hirmuks, kui mulle vastu tulid Lanin ja M-lle Piratova.

?mber p??rda? K?rvale p?igata? Ei, ma l?ksin neile vastu.

Tohin ehk tutvustada, ?tles Lanin, kui ta mulle k?tt oli annud: M-lle Piratova, herra Thomander.

Me kumardasime vaikides.

Ja j?udes l?hema pingini, kaebas M-ll Piratova v?simust ning istus hingeldades. Ka meie Laniniga v?tsime istet. Tema r??kis, aga ma ei m?leta millest: k?rvus undas ja huuled kippusid kahtlasele naeratusele. Alles siis, kui Lanin natukese aja p?rast ?tles, et tema peab minema, ja M-lle Piratovat kaasa kutsudes sai eitava vastuse tema tahtis veel istuda, aga t?di ei pidavat muretsema, ta tuleb varsti, hakkasin tundma meelteuima kahanemist.

J?ime kahekesi.

See oli silmapilk, millest ma mitmes teisendis unistanud, aimates v?hemategi peenusteni meie seisakut, liigutusi ja s?nu. Ma lootsin seda selget, heledat rahuldustunnet, mis vangistab k?ik meeled ja saab tasuks kauastele ootustele, kangekaelsetele p??dmistele. Olgugi ??rikeseks, aga ometi p??sed sa n?nda igap?evsusest, aimad avaramaid v?imaluspiire ja h?ljud mingisuguses eeterlikus fluiidi vallas, kus ei r?hu sind maised tinglikkused. Aga ei s?ndinud midagi sellesarnast. Kui ma l?hedalt vaatasin ta k?hnu, kahvatuid palgeid, tema nagu liig l?hikest ja l?tva alumist ning ettet?kkivat, teravat p??lmist huult ja kramplikult t?mblevaid suunurki, nagu uidaks s??l tumm nuutsumine; kui ma n?gin ta musti loogas k?lmi ja pikki, tihedaid ripsmeid laugudel, mis nagu liig s?gavalt katavad terashalle silmi; kui kiindus mu pilk h?renevatesse, metalliselt l?ikivatesse, pisut lokkidesse t?mbunud juustesse, mis vilaja palmikuna langesid ahtakeste, ettepoole surutud ?lgade vahelt n??psukesele, peaaegu muredale pihale; ja kui panin t?hele ta marmorlikka luisi k?si peente sinakate soontega, ta pikki, nagu l?tvu s?rmi, mis l?psid tibatillukeste, otstest alla laskunud k??nekestega, kui k?ike seda n?gin, oli mul ?kitselt tundmus, nagu ei istuks me esimest korda k?rvuti, vaid nagu saaksime kaua aja tagant muutunud tingimustel uuesti kokku; nagu oleksime millalgi teineteisest p?genenud, t?tates otsima ?nne ja rahuldust mujalt, ja n??d resigneeritult ja nukralt tulnud ?tlema, et meil j?rele j??nud ainult lootuste nurjaminek.

Jahmatades n?ksatasin, kuuldes madalal, h??buval h??lel ?eldud s?nu:

T?nan roosi eest.

Ma ainult naeratasin ja kumardasin pisut tema poole.

Panin ta vette, s??l elab ta kaua, r??kis ta edasi, ja silmi minu poole t?stes lisas juure: K?ik imestasid, kuidas ma korraga roosi koju viisin: t?nini pahandasin teistega, kui nemad neid murdsid.

Andke andeks, palusin ma, see on ainuke roos, mille ma murdnud.

Te l?ksite nii ruttu ?ra, ma ei saanud s?nagi lausuda.

Ma kartsin.

Mina ka, lausub ta tasa ja naeratab piineldes Juba ammugi tundsin, et Te tulete, ja kartsin, ootasin ja kartsin. Kui Te ?ra l?ksite, tahtsin Teid kutsuda

Ma poleks tulnud, ma arvan, ma poleks.

Ootasin Teid juba sest ajast, kui Teie jalutule selle raha andsite.

Millest Te kodus r??kisite.

See tuli rumalusest, Te peate mind vabandama.

Pole p?hjust.

Muidugi on! Alles p?rast, kui juba hilja, m?rkasin, mis ma teinud.

Jutul?ng rebenes. S?nad nagu puutuksid haigeid, helli kohti, kuhu nad langevad vaiksel helinal.

Pean koju minema, p?ike on madalas, t?di ootab, ?tles ta vabandaval toonil.

Tohin ehk Teid saata?

T?nan.

N?hes ta n?tkuvate jalgade astumist, tahaksin k?tt pakkuda toetuseks, aga ei tihka, ei s?anda, nagu kardaksin ta l?tvade liikmete puutumist.

Liikumisel lahtub endine surutud, kinnine meeleolu ja ma saan ?elda:

Teie olete ikka ?ksi!

Ma ei kannata teisi, olen tige.

Raske uskuda n?o j?rele.

Ta naeratab, kui minu poole vaatab r??kides:

K?ll Te p?rast n?ete isegi, ja lisab t?siselt: .Haigus on mu tigedaks teinud, ta on mu silmigi muutnud; k?ik l?hevad haigusega tigedaks. Ja kadedaks, jonnakaks. Nagu saaks enneaegu vanaks. Nad t??tavad mind oma silmakirjaliku haletsemisega. Neil on ju ?ksk?ik, mis minust saab, aga ikka teevad nad n?o, nagu oleksid valmis mind k?tel kandma. Ma olevat lootuseta, p??stmata. Nagu ma ise seda ei teaks! Tean v?ga h?sti. Ja kui nad n?nda silmakirjalikult vireldes mu eest hoolitsevad, saan kangekaelseks ja tujukaks ning teen k?ik vastuoksa, teen iseenese ja teiste kiuste, tulgu mis tuleb. Nad ?tlevad, ma olevat isemeelne ja hellitatud. Aga miks Lanin seda ei ?tle? miks ma tema s?na kuulan? Ta ei saa veel suudki paotada, kui ma juba ta tahtmist t?idan. Ka isal ja t?dil pole niisugust m?ju. Aga ?ks ei j?ta minu p?rast ?htki vana dokumenti tolmust p?hkimata ja teine ainustki liblikat p??dmata. Ema suri noorelt, teda m?letan ainult nagu l?bi udu.

Vendi-?desid pole?

Kaks venda, aga neil on omad asjad.

Jumalagaj?tmisel kutsub ta mind sisse, seletades:

T?di armastab noori, ta on valmis nendega p?evad otsa ?mber tellerdama, ronides kas v?i m?gedele. Ja igal pool p??ab ta liblikaid, toob nad koju ja tipib n?eltega lauale kuivama. Suur kirju kari teisel juba. Teie ehk olete ka loodusteadlane?

Minul on ametiks haigused ja elukutseks laiskus, p??an naljatada.

Siin j??vad k?ik laisaks, vastab tema t?siselt.

Ja juba hakkame harutama selle ?le?ldise soojamaalise laiskuse p?hjusi, liikudes vaatlemisel Gangese kallaste nirvaanani, kus puudub tahtmine ja liikumine ja kus leida ainult olemine. Jahmatades palun viimaks vabandust, et teda nii kaua kinni pidanud, sest varsti hakkab puhuma jahe m?gede tuul, ja me lahkume pisut h?belikul tundmusel, nagu j?taksime midagi ?tlemata, mida t?na tingimata pidime ?tlema. ?ksi j??des tunnen imelikku kergust rinnas, mis h?iskel pakatamas. Hakkan kiiresti k?ima, nagu peaksin kuhugi t?ttama, ega m?rkagi, et randa p??ran, kus loojenev p?ike v?rvimas vaikist vett.

See on s?ndinud, s?nan endamisi ja kogu keha t?idab sisemine ?nnenaeratus. Aga ta pole sugugi niisugune, mitte sugugi, r??gin edasi ja mul on, nagu tunneksin t?epoolest alles n??d tema l?hedust. Homme saan temaga j?lle kokku; n??d ma teda enam ei karda, ei, n??d mitte.

Ja istun pingile rahulikult s?venedes iseendasse ja maitstes verevalt punetavate kiirte m?ngu mereveel.

Otse vastu p?ikest, kalda l?hedal, nagu sinakas kiilasj?? metallil?ikes, kaugemal piirlev joon ja joone taga kollakas krobeline pind, mis s?rgab silmaringini. Eemal hommiku pool saab kollasest violett, mis omandab peagi sinihalli varjundi, ja see kaob tema kohal h?ljuvasse, m?nglevate valguskiirte s?nnitatud tumedasse uttu. S??lt tulevad purjed mustadena, tontlik kudena, nagu muljuks neid mure tuule p?rast ja teda oodates pilluvad s?udvad m?lad kerkimisel elektris?demeid, kirgavasse vette pillates surtsatavaid tilku, ning pingutavad kollasel ja violetisel pinnal s?delevaid kardkiukesi, mille otsad k?idetud p?iksesse. Vaadeldes l??vad silmad virvendama, s?nnitades ikka uusi ja uusi v?disevaid pettev?rve, ja sulgemisel teevad nad palavat valu, nagu poleks ikkagi veel kustunud v?rvide heitlev m?ng. Loodus on muheldes tukastama j??nud, n?jatades millegi l?hedase vastu ja oodates lumem?gede peatset, virgutavat puhangut: see segab v?rvid, katkestab p?ikse kuldl?ngad ja heidutab aerude s??datud karglevad s?demed. Aga varsti vaibub tuulehiil ja ?ksikud v?rvid teisenevad varjunditesse, millele pole antud nime. Ainult meeled uimlevad joobunult ja s?da hakkab valjemini peksma, nagu aimaks ta l?henemas midagi suurt ja kallist.

?ksik pilverank on h??gumas p?ikse ruttukahanevast kuumendusest. Palmioksad sipsatavad pehmel kahinal tukkumas roose ja laulur??stas r?kkab puuladval lugude l?ppu.

Vaiki, mu armas, on l?henemas ?ndsuse viiv!

11.mail.

Neil on ?igus, kes r??givad kahesugusest ajast: ?ht n?itab kell, ?? ja p?ev, aastaajad, teist ei saa millegagi m??ta, see on m??ramata. M?ned tunnid, isegi silmapilgud v?ivad igavikuna tunduda ja aastak?mned kaovad l?hikese uinakuna. Aga mis elades n?ib l?pmata pikk, paistab tagasi vaadates kauge unen?ona, peaaegu ei tahaks uskudagi, et ta kunagi olnud.

Kuhu on viimased p?evad saanud? Olid nad nii l?hikesed, et ma neid t?helegi ei pannud? et ma aega ei saanud s?nagi kirjutada? Oh ei! Kes suudaks m??ta selle ainukesegi silmapilgu pikkust, kus ta esimest korda puutus mu k?evart, toetust otsides? Ehk kuidas peaksin kirjeldama k?igi nende p?evade v?ltust kuni eile ?htuni, kus kuulsin, et ta t?na-homme s?idab?

V?i millega v?rdleksin l?inud uneta ??d ja t?nast p?eva, kus pean koju j??ma palaviku p?rast? Tema s?idab t?na-homme, aga mina pean olema siin, nelja seina vahel, v?ib olla, ka siis, kui ta asetatakse lootsikusse, mida t?rklased, manades v?simata keelil, hakkavad aerutama merel ootava auruka poole.

Istun uimasel p??l ja l?dvul liikmeil laua ??res, vedades krabisevale paberile karglevaid t?hti. Meelteuimas tundub, nagu ei krabistaks minu oma k?si paberit, vaid nagu teeks seda keegi teine nagu istuks tema minu k?rval, m?letades ??rikest minevikku, mis on tiine lunastamata pantidest tulevikuks.

*

Puiestiku kaugemast otsast ringk?igul tagasi j?udes istus tema juba sinaarialusel pingil, s??lsamas, kus ta minult vastu oli v?tnud mu h?beliku roosi. Meeltes tundsin ise?ralist kihvatust ja olin valmis temast m??da astuma, aga tema pilk otsustas teisiti. Ehk miks pidingi m??da minema, olin ju tema p?rast siin! V?i ei saanud tema m??dupuuks k?igele mu tegevusele? ?htuti uinusin lapsena, kes palli pildudes v?i kepiga ratsutades p?eva otsa paljajalu ?mber kiiganud, ja hommikuti virgusin imestanult, et ?? nii ruttu m??da l?inud. Tema tahab, et ma h?sti magaksin, kordasin voodi heites, tema ootab mind ja armastab, et ma v?rske ja r??mus oleksin ?tlesin hommikuti ?rgates.

T?na, sel esimesel p?eval, oli ta valges riides harilikult kandis ta halli ?likonda ja n??d paistis ta veel ?rnemana, muredamana: see on n??psuke liilia, mille elumahla imenud mingisugused kurjad vampiirid, ja n?nda on saanud tast lajuke, mida ei tihka puutuda, sest vaata juba l??b ta v?risema ja n?rtsima hoolimata pilgustki.

Avatud raamat lamas tal p?lvedel, aga ta ei lugenud, nagu sellep?rast, et k?ed olid oimetunud selle hoidmisest.

T?na olen varane, ?tles ta mulle, kui ma tema k?rval aset v?tnud.

Loete?

Ah ei, muidu niisama; hakkasin, aga ei jaksa.

Midagi rasket?

. Tunnete seda?

Jaatan k?simise ja vististi pidi minu pilgust midagi lugeda olema, sest ta t?ttab seletama:

Tean, et ma sarnaseid asju praegu ei peaks lugema, aga ma tahan, lisab ta tujukalt juure, see ?iutab mind. M?ni lehek?lg kuskilt ma olen teda enne lugenud ja juba istun joobnuna. V?sitab hirmus ruttu, varemalt ei m?rganud ma seda. Ehk on Teil midagi muud, kohasemat?

Vaevalt, vastan ma meele tuletades ja lisan siis juure: .Aga ehk soovite Kiplingi Jungle Booki?

Ah seda! Olen sellest kuulnud, aga ise pole lugenud. Tooge p??legi.

Ja takistamata, otsimata libiseb jutt ?hest asjast teise, kuni pingilt t?useme ja sinnapoole sammume, kust urnidega kivitrepp viib alla rannarihvale. Teel tabame Anna Ivanovnat, kes kahele poisile midagi lilledest seletab, ja tutvust tehes ?tleb ta:

Ega te alla l?he?

M?tlesime minna, vastab Sonja.

Vaadake ette, merelt puhub tuul.

Me tuleme kohe tagasi.

Enne lahkumist p??rab Anna Ivanovna minu poole ja ?tleb:

Eks astuge m?nikord meile sisse; ta on mul ju niisugune t?re, ei klapi kellegagi, ehk oskate Teie temaga l?bi saada.

Ma t?nan ja me l?heme oma teed.

Mitte nii ruttu, keelab Sonja n?jatades trepi k?sipuule.

All seisatame otse lainete ulatuse piiril; vaht puutub tema pruunikaid kingi.

Kastab jalad, hoiatan.

N?nda on h??! Mul on, nagu tunneksingi juba jaheda vee karget puutumist, ja judin jookseb ?le keha m??da selga p??nahani.

M?rkangi ta liikmetes kerget v?rinat, n?en ninas??rmete tiivad laienevat ja v?disema l??vat, nagu liigutaks neid meretuul; huuli m?ngatab teadvuseta naeratus ja raske on aimata, kas saab see osaks liival lohisevatele lainetele, tuulepuhangutele v?i m?nele muule asjale.

Aga korraga oleksid nagu k?ik ta soovid t?idetud ja ta lausub rahuldunult:

L?hme n??d.

Esimesel trepiastmel v?tab ta s?na lausumata mu k?e alt kinni ja nagu oleks mulle morfiumi k?evarde pritsitud, tungib sumestav vool kehasse; isegi p?lvis ja all pahkluudes l??b miski surisema, ulatades varvasteni. Silmis v?riseks nagu kauge sinine ?hk, mis h?ljub aedade vahel ?ilmitseva rukkip?llu kohal. Aiman mingisugust sisemist helinat, mis laguneb piirita kaugusesse: heliseb tuulepuhang, helisevad lokslevad lained, heliseb rannarihv jalge all. N?rk k?si otsib minu k?elt tuge ja kerged riided, mis katavad k?rendlikku keha, kahisevad mind puutudes, kui suu sosistab nagu ?hatud s?nu:

Tasa, tasa, ma ei jaksa.

Oh taevas! kui tohiksin, kui s?andaksin sind s?lle v?tta ja kanda k?tel, mu vaev oleks ju nii v?ike ja mu koorem kebja. Aga meid on valvamas ilma silmad ja s??l s?hvataks kuri pilge ning huultel laieneks kaval muigamine.

T?nan, s?nab ta ?les j?udes ja vabastab mu k?e, nagu mulle n?ib viivitades, k?heldes. Tahaksin teda vastu t?nada, tahaksin ?elda, et ta mulle sugugi raskuseks polnud, vaid et kahekesi palju hoogsam on astuda, aga keel ei paindu s?nadeks ja valusatena neelan nad kurgust alla.

Istume, ?tleb ta pingini j?udes ja laskub rammestunult puhkama, hinge tagasi t?mbama. Ka mina istun ja me m?lemad j??me s?natuks t?kiks ajaks. Aga ma ei tunne seda s?navaesuse piina, mis mind m?nikord kahekesi olles piitsutanud ja sundinud r??kima, kuigi peaksin avaldama oma kallimad saladused.

N??d saadate mu koju, ?tleb ta pingilt t?ustes ja me hakkame l?bi pargi minema, kus Laniniga kokku juhtume.

Aleksander Ivanovitsch, ?tleb Sonja, ma k?isin t?na all.

Aga Teie ei lubanud ju minna.

Andke andeks tahab Sonja vastama hakata, aga mina r??gin k?rmesti vahele:

See on minu s??, mina avatelin.

Seda poleks ma uskunud, vastab Lanin.

Mina ise ka mitte.

Olge ettevaatlikud. Ja n??d saatke M-lle Piratova ilusasti koju, see parandab pisut pattu.

Mina tahtsin ju alla minna, mitte Teie, seletab Sonja, kui me kahekesi j??nud.

Just nii, vastan mina, Teie tahtsite minna, aga mina olin s??di.

Me hakkame naerma, aimates s??ta s?nades mingisugust salajast m?tet.

L?bi r?du minnes, mida ?mbritsevad ikkarohelised v??tkasvud, j?uame esisesse, kus ta mulle nagu vabandades ?tleb, et ta teisel korral elab. Ja j?lle puutub ta k?si minu oma, j?lle t?endab kergete riiete kahisemine ta l?hedust ja ma tunnen jalgades sama l?tvust, mida aiman kogu ta olevuses. Toas palub ta mind istet v?tta ja heidab ise n?jatoolile, silmad avatud klaasukse poole, mis juhatab r?dule, siniste gl?tsiinidte elavate rannikute keskele.

Natukese aja p?rast ?tleb ta:

Ehk v?iksite mind pisut aidata.

Kui oskan.

T?stke mu jalad kesk tooli ja katke nad vaibaga.

L?henen pisut k?heldes, tundes erutust teadmisest, et teda pean puutuma. Aga kui tunnen nende n??psukeste jalgade ootamata raskust, tahaksin imestust avaldada, saan aga vaevalt ?eldud n?nda? mille p??le tema vastab:

T?nan; n??d v?tke toolilt vaip ja pange neile p??le, nad k?lmetavad mul alati.

Olen k?ik teinud, siis k?sin:

Ons Teil n??d h???

V?ga, vastab ta lomsti ja tema p?senukkidesse hakkab valguma petlikku puna.

Tahate ehk uinuda? ma segan?

Ei, istuge.

Ja tasakesi, nagu kardaksime kuuljaid, hakkame r??kima kes j?uab m?letada, millest! kuni l?una l?henemas, t?di koju tuleb, oma liblikalaua v?lja toob ja surnud loomakeste ilu imestades mind p??ab kaasa kiskuda.

Lahkumisel ?tleb Sonja:

P?rast l?unat toote Jungle Booki?

Jah, vastan ja tunnen ?llatavat magusust sellest, kuidas tema seda v??rakeelist s?na h??lab.

Kui mind puiestikus ei ole, siis astuge siia sisse, ma ootan.

H?? k?ll.

L?unal ei taha toit maitsta ja p?rast ei tea ma, kuidas m?ni tund viita, et temale puhkamiseks aega anda. Katsun kirjutada, aga sulg on n?ri; hakkan lugema, aga silm ei seleta, Ja arvan l?pmata minutid, mis langevad nagu veetilgad t?ie ?mbri uurdest.

Kui ma teda kella viie paiku rannast ei leia, l?hen teda kodust otsima, kus ta endiselt lamab n?jatoolil ja v?rskenenult naeratades mulle ?tleb:

Laisk olen, ei viitsinud puiestikku tulla. Istuge siia mu l?hedale Raamatu t?ite?

Olge h??d.

Ta paneb selle l?hedale lauale, t?hendades:

P?rast loen, kui ?ksi olen. N??d lobiseme.

Ja l?busalt ning r??msalt, nagu vidistaks linnuke, hakkab ta r??kima, kuhu t?di l?inud ja kelle ta kaasa v?tnud. S?na veab s?na ja m?te tuikab m?tte j?rele, kuni ta j?uab kodukoha lagendikkudeni, kus tukkumas harvad hiied, lokkamas piirita viljap?llud, ?gamas saakikandvad viljapuud ja roomamas verstased k?lad kuivanud j?es?ngide kallastel. Ta jutustab kevad-??dest, kui hakkavad h??litsema suured ja v?iksed loomad.

Kas v?i nuta, aga und ei ole, l?petab ta, nagu n??d, haiguse ajal. Siiski t?na p?rast l?unat magasin terve tunni, t?di imestas aina.

Aga ??sel?

Eks n?e.

??sel peate niisama magama.

Ja Teie?

, , naljatan.

Magame v?idu!

Magame.

Ja nagu oleksime m?ni teab missuguse t?htsa lepingu teinud, naeratame rahuldunult m?nusal tundel.

N?nda hakkaksin varsti kohenema, ?tleb ta oma k?si vaadates ja lisab siis juure: N?ete, kui kondilised nad on, katsuge. Ta ulatab oma s?rmevibalikud mulle peosse. Aga enne olid k?eseljal nukkide kohal lohukesed, kui s?rmed sirgu ajasin. K?ev?ru ulatas parajasti randme ?mber, aga n??d logiseb.

K?lmad, t?hendan, tasakesi ta s?rmi muljudes ja nagu kerget rudinat tundes, mis niristab liikmetesse hellastava surina ja liigub kehapinnal vaevalt m?rgatava virvendusena vaiksel veel. On tundmus, nagu p??aks ta oma s?rmi vabastada, aga arusaamatul viisil nihkuvad nad mulle s?gavamalt pihku.

N?nda on nad ikka, jalad niisama, vastab ta minu t?hendusele.

Kui ?htu eel minekut teen, ?tleb ta:

Homme tulete? eks? jah?

Tulen.

Oli see t?epoolest k?ik esimesel p?eval? Kes teab! Ehk olen nii m?ndki unustanud, ehk olen p?evad seganud, kuigi need s?ndmused paistavad selgetena, nagu oleks neile valjutatud aastasadade reljeflik pitser. Aga eks ole ?ksk?ik, kas see s?ndis p?ev hiljem v?i varem, p??asi, et see n?nda oli ega mitte teisiti.

Aeg kadus vahuna, mida merde taganev laine j?tnud rannarihvale. Meil oli ikka tegemist, ikka k?imist, vaatlemist ja harutamist, seisatades tundmata puude, p??saste ja lillede ees v?i m?letades m?nd meeltesse kiindunud vaadet merele, m?gedele v?i helerohelisele aasale metsaga varjatud orukallakul.





: 1 2 3 4 5 6 7 8