Anton Tammsaare.

Varjundid






VARJUNDID

Lund sadas, paksu, laia lund. Ma k?ndisin vaiksel metsateel, mis siiraviira noorte m?ndide vahelt l?bi puges kuhugi suurema tee poole, kus m??das?itvad reed jalastel nagisesid, hobused puristasid ja meeste jutuk?min kostis.

Ma armastan lund, kui ta veebruarikuu p?ikse paistel v?rvilistes helvetes s?tendab siis viibin ma lumelagendikkudel kui lilleaias; aga ma armastan lund ka siis, kui ta vaikselt metsateel langeb ja mu riietele, silmalaugudele, ripsmetele peatama j??b: n?nda puutub ta mind ?rnema k?ena, rahustades, vaeva unustama pannes, ?ratades unistusi kaugeid ja l?hedaid. Jalg tippab jala ette harjumuse ajul ja mul on ?ks k?ik, kas ta kuhugi j?uab v?i mitte; k?ige parem kui ta mind ?mber talutaks miskisuguses n?iaringis, kus ei oleks l?ppu ega ??rt, ei vastutulijaid ega m??daminejaid, vaid kus oleks ainult ?ksik looklev tee ja langevad lumer?itsakad n?tkete m?ndide vahel.

Juba oli videvik, kui ma kodu poole hakkasin minema. S??l, kus m?nnid k?ige n?tkemad, oli okstel lasuv lumi nad looka vajutanud: valger??liste palver?ndajatena kumardasid nad ?le kitsa tee ?ksteise poole ja nende ladvad puutusid kokku v?lvides loodesse viivat lumist k?iku. Ja kaugel, kaugel, otse selle v?lvi avause kohal, rebenesid mustad tondipilved, n?idates videvikul kuumendavat l??netaevast, mingisuguse k?rge m?ena, mille lumega kaetud harja loojenenud p?ike veel kullaga kardab, kuna aga all orus juba ammugi sumenevad varjud asuvad. Ja mulle n?is, nagu ei k?nnikski ma ?ksikul metsateel, vaadeldes m?ndide vahel liuglevaid lumehelbeid, ja nagu poleks m?nnid sugugi m?nnid, vaid painduvad k?pressid kuskil l?una pool, mererannal, ?ksiku kivimaja ees, kust alla viiv trepp juhatab kohades vahutavate lainete l?hedale.

Ja mu meelde tuli k?ik, nagu oleks see alles eile olnud, nagu poleks vahe peal midagi t?helepanemisev??rilist s?ndinud ainult v?ike uinak lahutab mind sellest aastatetagusest.

* * *
5.aprillil.

Juba laeval, jaheda meretuule puhangute p??le vaatamata, tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma, ja kuhugi paigale sundis, et oma ette vahtides suikuda v?i pilku heita kaugemale merele, kus ajuti n?htavale tuli parv m?ngivaid delfiinisid, kellest ?ks v?i teine laevanina ette ruttas, et sellega v?itu joosta, tema ees kukerpalli lasta ja ikka ?hes edasi noolida l?bi roheka, selge vee. Paari n?dala jooksul on sellest esialgsest tundmusest saanud imelik raugus, mille sarnast ma varem kunagi pole tundnud. Mul tuleb meelde, et ma kodust v?lja s?ites l?unapoolsest p?ikesest unistasin ja tema ?lul kasvavast loodusest midagi ennetundmata, varemaimamata uut lootsin. Kas see raugus vast ?ks nendest unistatud eelaimdustest ei ole? Kas ei tunnista seda valjem s?dame peksminegi, kuigi arstid just tema rahustamiseks mind soovitasid siia?

Vaene s?da!

Ja n??d viibin ma laisalt laia p?rna varjatud r?dul n?jatoolis v?i laman suletud silmil suures, valges toas, aknad p?rani lahti, et ma kuuleksin niiske ja merem?ha-tiine tuule sasitud, tammede ja vahtrate kobisemist, kuristiku p?hjas keerleva m?eojakese sadudel m?irgavaks m?rinaks muutuvat vulinat, arvamata k?rististe sarnast konnakrooksumist ja et ma tunneksin akna all ?itsvate rooside joovastavat l?hna.

Ainult hommikuti, puhtel, v?i p?ikese loojenemisel, kui roosaks ja purpurseks v?rvitud lumem?gede poolt karske maine ?hk ulatab mererannani, virgun ma pisut ja sammun m??da m?en?lvakul siiraviirasel rajal mere ??rde, kus tean olevat k?rge kalda roosipuuteedega, mida varjavad p?lised sinaarid valdaval hiiglusel. Ma armastan neid l?hnavaid teid nende kainematel, karskematel silmapilkudel hommikuti kastest vabanemisel ja ?htuti kaste langemisel, sest siis jahutavad ja karastavad nad; palaval p?isep?eval immitseb neis uimastus ja s?da hakkab rinnas peksma nagu hirmuahastuses v?i tundmustetormil. Langeval niiskusel n?ib v?henev l?hn peatavat p??sastel, magama uinuvat ruttu pimeduseks tihenevas videvikus v?i maha langevat lopsakale rohule,: nii et kogu maapind, isegi liivased k?nniteed, n?ivad muutuvat l?hnavaks. Hakkad pelgama, nagu v?idaks jalaastumisega kedagi segada, kellegi unistavat rahu rikkuda, ja laskud kuhugi roosidevarjulisele pingile, et hingata v?rskenevat ?hku ja kuulata viimiste lindude suigutavat laulu.

8.apr.

Raugus kestab edasi; suurenedes muutub ta loiduseks, tuimuseks, ?ksk?iksuseks. Saan osav?tmatuks ja k?lmaks k?ige vastu, unustades oma l?hemaid, ja hakkan ennast tundma ?ksikuna, ilmast lahutatuna. P?hja poole j?id silmad ja s?da, kus leidub minule ainult h??dusi ja ?rnust, aga see kipub ununema, ma ei tunne seda enam terve hingega, v?hemagi kehakoekiuga. Loen ma saadud kirja, siis l??b minus midagi endist h??guma, t?otades nagu kustumata kollet; aga vaevalt olen kirja lugemise l?petanud, kui juba k?ik muutub segaseks, udu seks. Ja ma unustan vastuse, unustan, et nukker hing iga s?na, iga t?he j?rele igatseb, v?hemastki sulevajutusest aimata p??des, kuidas ja missugune ma olen.

Ajuti aga, mingisuguse pisitillukese p?hjuse hukutusel, valdab mind ise?raline tujukas tundmuste ?rnus ja siis tahaksin kogu hinge v?lja valada salgamata, v?ltsimata. Lehek?lje lehek?lje j?rele katan siis tihedate ridadega ja s?nadevoolule ei taha l?ppu tulla, kuni p??ajus, meeltes korraga seisak tundub ja ma kirjutatud read uuesti l?bi loen. N??d kaob endine hingeline hoog, ma leian k?ik asjatuna ja l?puks h?vitan kirjutuse, nagu oleks ta m?ni kardetav s??distus minu vastu. Laisal k?el ja tardunud meeltel vean m?ne kehva, ahtra s?na paberile, et seda endise kirja asemel ?ra saata ja l?puks juurde lisada: j?rgmisel korral pikemalt. Aga ma j?taksin ka need kuivad s?nad saatmata, kui mitte sundijaks poleks mingisugune kohusetunne v?i s?dametunnistuse argus, ehk k?ll m?istus mulle ?tleb, et ma n?nda ?he kurit?? teise j?rel korda saadan. Parema meelega lamaksin n?jatoolil v?i istuksin k?rgel rannal roosip??saste all, l?hnast joovastatuna, oma silmadele puhkust andes vahelduvatel v?rvidel, mis hakkavad tulipunasest ja lahtuvad k?ige ?rnemates varjundites helevalgesse. Just s??l, kus kahvatu roosa l?ppemas, et valgele maad anda, peatab mu pilk ise?ralise p?sivusega, nagu p??aks ta paiga leida, kus roosa l?ppenud, aga valge alles hakkamata: otsin ja otsin ning unistan nukruses, mis nagu asjatu ja olutu, mis ei millestki teki ja mida millegagi ei v?i kaotada.

10.apr.

Oli haruldaselt selge ja vaikne hommik, varjates eneses midagi karsket, ja elustavat, misp?rast vististi minagi tundsin kehas ootamata v?rskust, kui ma r?dule istusin lugema Maeterlincki Lintelligence des fleurs. Juba ammu olin selle raamatuga hakatust teinud, aga ikka veel seisis ta oodates minu aseme ees v?iksel laual, kus ta oleks hommikuti ?rgates esiniesena k?ep?rast. Vaevalt sain lugenud paar lehek?lge, kui k?rvad kiindusid tuttavasse linnulaulusse: isalepalind laulis siin on tal rohkem lugusid kui p?hja pool r?du ees p?rna oksal, vidistades ?ht viisi teise j?rel, n?htavasti kuulavale emale, kes istus kiikuvas oksasagaras pesal. Seda pesa n?gin juba siis, kui puud olid alles hiirek?rvul ja kui nad ei suutnud veel lehtedega varjata oma saladusi. Raugena uneta s?da??l, kui v?ljas l??tsus hooglik tuul ja kui l?bi klaasukse helkiv tuletorn joonistas p?rnaoksad tumedate, uduste varjutriipudena valgele toaseinale, p??dsin ma m?nikord leida seda p?eval n?htud oksasagarat, ?hes lepalinnu pesaga.

Aga enne kui eesm?rgile j?udsin, vajusid silmad kinni ja hommikul ei teadnud ma kunagi kindlasti, kas olin unes v?i ilmsi otsinud liikuvalt p?rnavarjult linnupesa.

Linnulaulu kuulates peatasid silmad piki k?pressi-alleed paistvatel kaugetel lumem?gedel, mille, jahedat h??gust arvasin tundvat. N??d valendasid m?ed tipuliste p?uapilverankadena ja nendest immitses minusse imeline rahu, mis oleks nagu aimdusrikka mererahu sarnane, kui oodata ?gedat tormi. On aga sadu k?imas ja hulub torm, muutes merd kumera, lumise m?eseljandiku taoliseks, siis paistavad kauged lumem?ed sinava merena s??lpool kohisevaid metsi.

Raamatut kaasa v?ttes l?ksin alla randa, et istuda kuskil varjulisel pingil.

Meri oli kui m??ratu peegel. M??das?itev aurulaev n?is libisevat kiilasj??l, maha j?ttes valkjat, servade poole tumenevat joont. Hiilgaval veepinnal v?iks nagu seletada tumedaid varjusid v?ikeste purjukate k?rval, mis kalameestega ??viivuks v?lja s?itnud kaugele merele, osalt silmaringi varju kadudes, ja n??d ootavad tuult, et tema ajul tagasi p??rda randa. Aga tuul on magama uinunud teiselpool laia merd, v?ib olla kuskil muinasjutulises kaljukoopas kangete valendavate m?gede vahel.

Puiestik kubises inimestest. Istuti ja k?nniti paari ning karjakaupa, k?idi l?busal jutuvestmisel, heledasti naerdes, armatsedes. Elustav l?ige paistis ka nende silmist, kelle n?od kandsid pikaldase ja kurnava haiguse j?lgi.

Miks nii vaikne? k?sis minu ette seisma j??des Lanin, umbes neljak?mneaastane mees.

V?sinud, vastasin mina.

Ma tahtsin Teid jalutama kutsuda, meie omade juurde.

J?tame see teiseks korraks, s?da peksab.

Ma tundsin juba nii m?ndki Lanini omadest tema kaaspansion??ridest. S??l on Ida-Siberist N. linna politseimeister, kes alguses armastas r??kida oma arvatavast tiisikusest, traavlitest ja naistest ja kes m?ngis kaasatoodud kahereaga l??tsapilli (sellep?rast h??ti teda l??tsmoorikuks): ikka ?ht ja sedasama lugu, mingisugust marssi, tund hommikul ?rgates, teine ?htul uinutuseks, s?ngis lamades ja m?nguriista k?hul hoides. N??d on tal haiguseks ja m?ngimiseks v?hem aega, sest ta peab valvama oma noore, ilusa ja edeva naise j?rele: see on sakslane, Baltimaalt p?rit, ja r??gib oma kodumaast niisuguse kerguse ja himutsemisega, nagu oleks ta m?ni suup?rane maiusroog v?i kena siidibluus.

S??l on k?hn ja vimmas noor helilooja peente jalgadega, sissevajunud rinnaga, mulla karva n?oga ja mustade, imelikult kilavate ja nagu hingeni vaatavate silmadega. Ikka r??gib ta muusikast ja muusikameestest, sattudes vaimustusesse, nagu n?eks ta ?ksikuid toonikudesid selgesti esitatud joontena. Ta tahaks ise m?ngida v?i teiste m?ngu kuulata, aga arstid on talle selle ?ra keelnud; ta tahaks muusikalistele unistustele anduda ja uusi teemasid ?les t?hendada, aga sellest kuulutatakse talle surma. Talle soovitatakse rahu, rahu ja ikka rahu. Esiteks elas ta minu l?heduses, kuskil k?rgel m?ekallakul ?ksikus majas, kust tore vaade m?gedele ja merele, aga s??lt p?genes ta, sest s??l m?tles ta ainult muusika ja iseenese p??le. Ta p?genes ?ksindusest, iseennast pidades oma suuremaks vaenlaseks. Ta otsis inimeste seltsi, lootes kerget, l?busat ajaviidet; aga inimesed piinavad teda k?iksuguste t?histe asjade ja asjakestega. Kui ta m?nikord vaikselt iseenesesse s?veneb ja nagu ilmast lahutatuna viibib, tahavad nad teada, mis ta m?tleb; l?heb ta aga nende juurde iseenese eest varju otsima, siis jutustavad nad v?idu talle oma haigustest, teiste haiguste ?le pilkavalt naeratades, neid ei mikski pannes, v?i nad esitavad talle halba muusikat. N?nda p?geneb ta tagakiusatud metsloomana mere ??rest pansiooni ja s??lt klaveriklimberdamise ning politseimeistri marsi eest mereranda.

S??l on pisut iganud Moskva kaupmehe proua, instituudikasvandik, kes heidab v?rku noortemeeste j?rele. Ta usub, et tal ilusad jalad ja kenad s??red, ja sellep?rast leiab ta alati p?hjust siidist kahiseva kleidisaba kergitamiseks. Kui tal ometi julgust j?tkuks plikariiete kandmiseks!

S??l on veel noor ?li?pilane, ?ksik poeg, kes p?eb teravat rinnahaigust ja saab leselt emalt ?rnusest ja hirmust n?retavaid kirju, aga kaupmehe proua veab teda hommiku vara ja ?htu hilja taga ja nooremehe silmad langevad ikka enam auku.

Neid ja palju teisi tunnen ma, aga ma ei tunne veel seda noort neidu, kes ainult harva puiestikku ilmub ja kellest k?ik nagu kahkvel v?i aukartuses eemale hoiavad. Ta ei seltsi kellegagi, p??le vanadlase naisterahva, kelle k?ele ta enamasti toetab, kui ta pikkamisi, nagu l?tvadel liikmetel, roidunud sammul astub. Mingisugune sisemine ?revus on mind ajanud tema eest k?rvale p?iklema, nagu kardaksin salajaste unistuste h?vinemist. Aga tema on Lanini k?rval ainuke, kelle j?rele ma m?nikord igatsen. Teda n?hes hakkavad v?disema peenemad hingekeeled ja ma p??an kuulatada nende helinat, mis annaks vastuse s??l, kus ka k?ige varjundlikum s?na saab valeks. Tema erutab, Lanin rahustab mind. Juba laeval, kus Laniniga tuttavaks sain, tundsin tema l?heduses m?nusat kindlust, kui ta jutustas, et ta Doni ??res kasakana s?ndinud, varemalt mitu aastat Kaukasuses elanud, kauge ida s?jast moonamuretsejana osa v?tnud, mitut ametit pidanud, huvituse p?rast Greeka ja Saksa keelt ?ppinud, Goethet lugenud, kuni ta armastuse p?rast abielusse astunud, ?lespidamist n?utades poeselliks hakanud ja n??d ?rijuhina kuskil L??ne-Siberi linnas asub. Siia, Musta mere randa, tulnud ta ?hes naisega rohkem p?ikest, pehmemat ilmastikku ja puhkust otsima rinnahaiguse parandamiseks.

Mis kopsud teevad? k?sin temalt t?na.

Paranevad, vastab ta l?hidalt Olen k?mmekond naela raskemaks l?inud.

Ja Marja Aleksandrovna omad?

M?ni neid teab. Naistega, nagu ikka, on asi kahtlane. Arst arvab, et tal polegi tiisikust; ainult n?rvid ja veel midagi muud.

Ah nii!

Arst ?tleb, et meil peaks lapsi olema. Aga ?telge, mis isa olen mina, kui rinnas r?giseb. Hilja, pole midagi parata.

Ja esimest korda arvasin n?gevat tema silmis n?utut vaadet ning varjatud nukrust, kui ta hakkas r??kima oma naisest, kes ihkab lapsi.

12.apr.

Ikka veel n?en teda, seda ?ksikut, istumas roosipuude all kahvatuna, nagu sellesama rauguse paelus, mis mindki vabastada ei taha. Mitu korda k?isin temast m??da, nagu otsides midagi v?i nagu oleksin k?rbes, kes ei malda eemal p?sida k?rvetavast leegist; aga ikka n?gin ma sedasama kitsast n?gu, ?hukesi huuli ja silmi, mida katsid mustad ripsmed, heites pruunikat varju silmaalustele. Need silmad oleksid nagu hirmuahastusest liig suured ja tunduksid liig t?sistena ja tarkadena, kui mitte ripsmete heidetud pruunikas vari n?o kahvatu jumega k?rvu seistes ei annaks neile ise?ralist armsust ja unistavust. T?tt ?elda, ma ei vaadanudki silmi, ma n?gin ainult neid ?mbritsevat varju, mis hoolsamal vaatlemisel kippus omandama mingisuguse m??ramata, saladusliku paiste. Ja n??d k?in meelteuimas m??da tuba v?i laman roidunult n?jatoolil ning p??s tuikab midagi, mis veel s?nadesse pole selgunud. Iga natukese aja p?rast kordan ma: mis siis? nagu paneksin selle k?simuse kellegile teisele ette; aga ei ole vastajat minust enesest ega arvatavast teisest. Ja l?puks tunnen raugust, mis v?tab j?u s??miseks, isegi magamiseks.

15.apr.

Torm sasib , tugevaid tammi ja painutab n?tkeid k?presse ajuti maani; aknad logisevad ja tuba on tuule valul. Meri m?irgab, kattes, puude kohinat ja k?ike, mis tormil h??litseb.

Ma ruttasin rannale vaatlema lainete m?ngu: muinasjutuliste hiiglaelukatena, kes kannavad valgeid kroone, heidab torm nad rannale, hoolimata nende vastupuiklemisest, veerlemisest ja p?genemisekatsetest, ja vihaselt sisisedes purskavad nad vormita l?ugadest kivis?merale valget vahtu. Taganedes p?rkavad nad kokku rannaler?hkijatega ja h?vitatult langevad m?lemad alla, j?rele j?ttes loksuvat ja vulisevat voogu, mida paiskab kaugele kaldale uus tormi vintsutatud valgeharjaline vee-elukas. Ei rauge tormi j?ud ega leia p?si laial merel lained: ikka tulevad nad ?ksteise j?rel korralikul hulgal ja purunevad ?hkides veervatel kivikestel, v?riseval rannarihval. Ja kui ma tuule eest varju otsides seisatan h?bedase kuuse taha, mille okste vahelt ainult paiguti v?lgatavad valendavad lained, paistab veem?ng veel suurep?rasemana: nagu l??ks k?ikuma k?rge rand ja nagu ulataks kobrutava vahu sadu ?le roosip??saste hiiglasinaarideni.

Lainete villitud liiva tulevad vedama kaukaaslased kaherattastel puuassidega k?rudel, mille ette rakendatud paar taltsutatud metsh?rga, kes unustanud esivanemate vaba p?lve ja alandlikult painutavad oma k?verate, tugevate sarvedega p?? ja v?imsa turja orjaikkele. Hooglikud, vahutavad veejoad uhuvad meeste pruune s??ri ja tuulehiilid sasivad nende katmata p?id. P?rast, koormaga minnes, kui h?rjad vaevalt viitsivad t?sta jalga jala ette, istuvad mehed nende ?hisel ikkel, silmad koorma poole, vibutavad laisalt m?ngides pikki vemblaid ja jorutavad mingisugust viisita laulu, mis ajuti muutub metsikuks ja kaasakiskuvaks kisaks, meelde tuletades kajakate kogukarjumist taeva all v?i ?geda tormi hulumist s?gavates kaljukuristikkudes.

Muidu on mererand hingeta. Puiestikus v?lgatab ajuti ?ksik k?ndija ja kaob s?gavamale lehestiku varju. Kui koju m?tlen minna, n?en Laninit tulemas ?hes naisega.

Teie tormi ei karda? h??ab Lanin juba eemalt.

Kardan k?ll, n?e hoian kuuse varju, vastan mina.

Meie omad istuvad toas, t?idavad arsti k?sku. Mina sain suure surmaga silmapilguks v?lja, aga mitte ilma j?relvalvuseta.

Ma ei usalda teda k??nev??rtki, seletab Marja Aleksandrovna, temal on k?ik muu t?htsam kui tervis.

Ja ta vaatab oma meest, nagu oleks see m?ni ?rn ja kallis vaas, mida tormipuhang rikkuda, purustada v?ib. Peagi hakkab ta r??kima niiske meretuule kahjulikkusest ja tuletab meelde, et aeg olevat koju tagasi minna. Sel silmapilgul l?henevad rannale kaks naisterahvast. Ma tunnen neid v?ga h?sti, tunnen neid sellest, kuidas teine teise k?e najale toetab ja astub, nagu oleks ta m?ttes v?i nagu veetaks teda tahtmata kaasa. Ta on enesele taliriided selga ajanud ja p?? villase r?tikuga m?ssinud, nii et vaevalt v?ib m?rgata silmadele j?etud pilu.

Anna Ivanovna on arust ?ra, ?tleb Lanin endamisi, vanemat naisterahvast t?hendades Mis ohule talutab ta tema t?na randa.

Aga mis ta peab siis tegema, kui Sonja mangub, vastab naine talle tasakesi, sa tead ju, tema oma jonni ei j?ta.

Ja n??d hakkavad nad v?idu mulle Jutustama Sonjast, sellest haigest, isemeelikust t?drukust, kes on s?ndinud kuskil L?una-Venemaal m?isnikut?trena ja elanud Moskvas, kus tema isa arhivaariuseks. Alles vaevalt ?heksateistk?mmend aastat vana, aga juba on ta l?petanud g?mnaasiumi ja astunud k?rgematele kursustele ?ppima kirjandust ja keeli. Ja nad kiidavad ta tarkust ja naeravad imestades tema teravat keelt, mille eest kaaspansion??rid p?genevad pakku. Isa saatnud ta t?di valvusel siia, aga t?druk sunnib vanainimest iga oma tuju t?itma ja alla andes, nagu iseenese vabanduseks, seletab see teistele, et Sonja olevat nii kui nii p??stmatu. Ma kuulan ja s?dames tekib ise?raline ?revus, mis laiali laguneb kehapinnani, muutes teda ?rnemaks, hellemaks, nii et riiete puutumine tuulehool peaaegu valusana tundub.

18.apr.

Roidus, raugus hakkaks nagu kahanema, aga tema asemele tuleb midagi muud: n?rvlikkus, mis mulle kuskil rahu ei anna. T?nini v?isin v?hemalt paigal p?sides aja m??da saata, olgu r?dul, akna all, asemel lamades v?i rannal istudes, p?lvedel avatud raamat, mille lugemise ma unustanud. Aga n??d vintsutab mind mingisugune tundmata aje paigast paika kodunt mere ??rde, sealt koju tagasi v?i m?gedele, kuhu mul keeldud ronida s?dame p?rast. Ja ikka nagu ootaksin, otsiksin midagi. Ka siis, kui l?unalauas istun, tunnen ma m?nikord tungivat tarvidust ?les t?usta ja akna alla astuda, nagu oleks seal midagi ise?ralist n?ha. Isegi s?da??l, kui v?ljas peale k?ristis-konnade k?ik puhkusele on l?inud ja kui viimased ??k?rbsed vilgutavad oma laternaid p??sastikus hilise tee valgustamiseks, t?usen ma uneta asemelt, m?ssin enese vaipa ja l?hen r?dule t?htise taeva alla v?i seisan rahutult peksval rinnal, n?jatades vastu klaasukse piita. Heidan ma uuesti asemele, siis kiinduvad silmad nendesse valkjatesse, liikuvatesse laikudesse, mida toaseinale maalib tuletorni valgus, paistes l?bi p?rna paksu lehestiku. Ja ma vahin ning vahin neid virvendavaid valguselaike, nagu peaksin siit p?hjuse leidma, miks mu n?rvid pingul, s?da rahutu ja valutavad silmad uneta. Hakkan lugema laual oleva taskukella tikslemist, p??des koguda m?tteid ?hisesse punkti; p??ran kinnised silmad m?ttes sissepoole vaatlema p??aju ja tema sepitsemist n?nda olen v?inud enese ikka magama uinutada; kordan nagu n?iutades, needes ?ksis?nu: uni, uni, uni, aga t?helepanemata saab unest , mis muutub ?rnaks, paitavaks ks. Ja selle asemel, et n?rvlikkuse p?hjust otsida uuest ?mbrusest, toidust, ilmastikust, p?ikesest, n?rgast s?damest ja kurnatud kehast, hakkan s??dlaseks pidama teda, seda tundmatut, tagasihoidlikku, keda ma nii harva n?en. Imelik, miks ta nii v?he puiestikus k?ib! Ons ta t?esti nii haige?

23.apr.

Naljakaid asju s?nnib ilmas, n?ituseks t?na minuga. Aga ma ei tunne ei imestust ega kahetsust, tunnen ainult, et see teisiti olla ei v?inudki.

L?ksin linna, pikkamisi astudes m??da m?ek?ljel keerlevat teed ja tundes ise?ralist l?tvust liikmetes ning t?hjust, n?rkust rinnas. Tee??riste suvimajade esisel, mis merepuhangute eest varjatud suurte puudega, punasid ja valendasid roosid, mille l?hna tuulekeerutused kandsid teeni, segades teda t?usva tolmuga. Ei tea miks, aga ma hakkasin tundma ise?ralist ?rnust ja hellust ning mul t?usis tahtmine kellegile teha h??d. Ja kui ma j?udsin kerjuseni, jalutu meheni, keda omaksed toonud siia tee veerde, et ta ootaks lahkeid andjaid, siis tuli meelde, et mul taskus ainukeseks rahaks k?mnerublane kuld. Mul on raske sandi v?ljasirutatud k?est m??da minna ja ma ?tlen talle tr??stiks:





: 1 2 3 4 5 6 7 8