Anton Tammsaare.

Juudit



скачать книгу бесплатно

RABI. Inimene m?tleb, jumal juhib. Sa l?ksid patuhimuga, aga Jehoova p??ras ta Iisraeli ?nnistuseks.

JUUDIT. Iisraeli ?nnistus sai minu neitsilikkuse nutulauluks.

(Inimesed tulevad v?ravast sisse, k?es leivad, puuviljakorvid, veekruusid jne. R??m, h?isked, laul, kandlehelin, vilem?ng. Kostavad h??ded: Elagu Juudit! Juudit elagu!)

OSIAS. Kas kuuled, Juudit, k?ik kordavad sinu nime.

JUUDIT. Aga mina kordan Olovernese nime. N?e, praegu ulatavad esimesed p?iksekiired tema n?ole, puutuvad otsaesist, juukseid, huuli. Te ei tea, kui rahulikult ta magas, ?kski teist ei tea! Nagu laps, kes pannud pea ema p?lvile, n?nda magas ta. Ta naeratas, kui mina l?hemale hiilisin, ja mul tuli meelde, et olin ukse taga oma kingad jalast v?tnud, nagu l?heksin paika, mis on p?ha. Peatasin, v?risesin, k?ed said oimetuks, hing j?i kinni, jalad n?tkusid, nagu peaksin magaja ees p?lvili langema. Aga siis lendas vari ?le ta n?o, suu t?mbus pilkavale muigele, nagu avateleksin teda ?raandmisele v?i nagu pakuksin talle Iisraeli trooni. Hing p??sis mul rinnas lahti, k?ed haarasid m??ga, sest meeletu viha v?ttis v?imust. Kui ta p?? t?stsin, n?gin ta huulil j?llegi naeratust ja p??rases himus surusin oma suu tema huulile, nagu peaksin sealt ta hinge vastu v?tma. See oli ainuke suudlus, mis temalt sain; vere maik oli sel suudlusel. Ja n??d lastakse mind elada, n??d kiidetakse mind ?ndsaks meeste ja naiste poolt, sest minu ?nnetus andis neile leiva ja vee tagasi… Vaikige, pillipuhujad, j??ge tummaks, kiituslauljad, m?rtsukalt saite leiva, mida s??te, abielurikkujalt naiselt vee, mida s??te.

H??LED. Juudit on Assuri l??nud! Juudit elagu! Elagu Juudit! Elagu! Ta elagu!

JUUDIT. Laske teisi elada, laske iseendid elada, mitte mind! Laulge teistele kiidulaule, mitte minule, mina olen tallanud t?hja tuult, mina olen k?ndinud paturada, kuhu talutavad naise himud ja ilu. Mul oli mees, aga ma ei saanud lapsi, mul oli mees, aga ma ei tunnud armastust ja abieluvoodil hakkasin ihkama tema elu. Pilgutasin silmi noortele, naeratasin neile, kel rammu k?ll, ?ratasin neis patuhimu ja tulist kiimalust enda vastu, tegin nad armuorjaks, panin nad kire-ikkesse ja ?ssitasin nad siis mehe kallale. N?nda suri Manasse! (Liikumine)

H??LED. Kuulge, kuulge, Juudit on oma mehe tapnud!.. Juudit on Olovernese tapnud! Elagu Juudit! Juudit elagu! Elagu!

JUUDIT. Petuulia mehed ja naised, olete teie aru kaotanud, et mind ikka veel elada lasete, kui teate, et ma elada ei tohi, sest s??tu veri kisendab taeva poole ja n?uab lunastust. V?i tahate ehk mulle tasu maksta, et oma mehe tapsin? Tahate ehk minule niisama teha, nagu tegin mina Manasse hingev?tjatele: tapetu enda rahaga tasusin tapat??, tapetu enda varandusega sulgusin ka nende suud, kes Manasse surmas kahtlesid. N?nda tegin ma, sest Israel on ostetav, Iisrael on m??dav, Iisrael on h?bistavat alatust t?is, Iisraeli au on saanud kui r??munaine, kes kaupleb oma kenadustega ristteil.

Kuulge seda, Petuulia mehed ja naised, kes te elate Iisraelis! (Liikumine kasvab.)

OSIAS. Iisraeli mehed ja naised, ?rge kuulake Juuditi s?nu, ?rge kuulake, mis ta t?na r??gib, sest t?na on tal halvad s?nad: kurja keelt kannab ta iseenda ja oma tegude peale. Minge ?ra siit, minge oma kodadesse, s??ge leiba ja jooge vett, mis Juudit teile annud, ja ?petage tema nime oma lastele, kuulutage neile tema tegusid p?lvest p?lve, see on ?ige ja aus.

JUUDIT. ?rge minge kuulutama mu nime ja tegusid oma lastele, sest see pole mitte ?ige ja aus. V?i tahate teie t?este ?petada oma lastele, et mehetapjaid naisi peab austama ja et abielurikkujaid peab kiitma p?lvest p?lve? Mis on siis teie k?sud ja mis maksavad teie seadmised, mis te Jehoovalt saanud? On need t?esti ainult silmus rumalatele ja vaestele ning ?hvardus orjadele?.. Kividega peate mu surnuks viskama, keha ?le m??ri v?lja heitma koerte nuuskida, metsaliste kiskuda, lindude nokkida – n?nda peate minuga tegema ja peate unustama igaveseks ajaks mu nime. S?hke, siin on mu k?ed(sirutab nad rahva poole), siduge nad kinni, k?itke nad, sest nad on r?vetatud mehe verest, viige mind ?ra ja m?istke mu peale kohut, kui tahate olla Jehoova p?risosa (Suur liikumine, segased h??led.)

OSIAS. Miks tahate t?na nii v?ga kuulata Juuditi s?nu ja miks ei l?he te oma kodadesse! On teil veest puudus v?i on teil leiba v?he, et seisate ikka veel Juuditi ?mber? Eks ei ole ta teile k?ike k?llalt annud, mida tahate siis veel? V?i kas teie ei m?ista, et Iisraeli ?nn on puutunud Juuditi meeli ja et Juudit ihkab surma, nagu usuks ta surmas igavest elu. Juudit tappis Olovernese ja sellep?rast tahab ta n??d ise surra. Aga kas peab Iisrael oma seaduste j?rele kohut m?istma Olovernese surma p?rast v?i kas on Jehoova k?skinud k?tte maksa Iisraeli vaenlaste kadu? Minge, Petuulia mehed ja naised!

JUUDIT. J??ge, ?tlen ma teile, sest ei ole t?si, et ihkan surma Olovernese p?rast. Asjata v?tab Osias suhu Olovernese nime, sest mina r??gin teile ainult oma mehest Manassest. Tema verevalamises olen s??di, tema surma p?rast pean ka mina surema, kui maksavad Iisraelis veel Jehoova k?suseadmised V?i ei usu te mind? Pean ehk tooma t?endusi, pean ehk nimetama tunnistajaid? R??kige, ma olen valmis! (Liikumine, segane vada.)

OSIAS. Inimesed, ?rge n?udke t?endusi, ?rge n?udke tunnistajaid, ?rge n?udke t?na Juuditilt tunnistajaid, sest t?na r??gib ta oma murtud meelte p?rast, t?na r??gib ta oma kurva s?dame p?rast. Aga ei ole hea, kui leinajalt n?utakse tunnistajaid leina p?rast, hea on ainult, kui leinate leinajaga. Minge oma kodadesse ja leinake, sest Juuditi meel on haige ja tema s?da on suures mures.

JUUDIT. ?rge minge, kui armastate ?igust. (Liikumine.) Ja te peate ?igust armastama, sest Jehoova on ?iglane. Aga Osias p??ab varjata ?igust, ta paneb ?iguse kui tulukese vaka alla, iseenda p?rast paneb ta ?iguse kui tulukese vaka alla. (Suur liikumine. Rabi ja Kabris pistavad pead t?hendusrikkalt kokku. S?nak?min.)

OSIAS. Juudit, halasta iseenda ja minu peale, halasta Iisraeli meeste ja naiste peale, kes s??vad sinu leiba ja joovad sinu vett. ?ra saada neid eksiteele oma s?nadega, ?ra hukuta neid oma p??stja vere valamisele. ?ra n?ua t?nap?ev ?igust iseendale ja teistele, n?ua midagi muud, n?ua ?ksk?ik mida, ?ra n?ua ainult ?igust, sest ?igus v?ib saada kurit??ks sinu, minu, meie k?igi vastu, ?igus v?ib saada ilma hukatuseks. ?igus n?uab verd, palju verd n?uab t?nap?ev ?igus, sest ?igus on tugevama p?ralt.

JUUDIT. Kui veri, siis veri, vere p?rast ei pea ?igus kannatama. Mina n?uan ?igust, mina n?uan kohut seadmiste j?rele; mina n?uan, et mind ustaks, kui r??gin, mina n?uan usku, kui t?endan, et olen oma mehe veres s??di. Kes kahtleb, see n?udku tunnistajaid. Kas kuulete, mehed ja naised, n?udke tunnistajaid, kui te ei usu; ma ei taha, et peaksin t?hja r??kima.

OSIAS. ?rge uskuge, kes te kuulete Juuditi s?nu, ?rge uskuge ka siis mitte, kui ta nimetab teile tunnistajaid. T?na ei pea teie teda mitte kuulama, et te usuksite. T?na minge oma kodadesse, puhake ja s??ge, et saaksite tagasi oma ihurammu ja meeled. Vannutan teid elava jumala nimel: minge ?ra, ?rge kuulake enam Juuditit, sest ma kardan, et hakkate teda uskuma, et hakkate ?igust n?udma, et hakkate oma usu p?rast ?igust n?udma, aga ma tunnen, et n?nda n?uate hirmust asja.

RABI. Osias, ma ei m?ista sind, meie ?kski n?htavasti ei m?ista sind, kui r??gid usust ja ?igusest, nagu oleksid need hirmsad asjad. Sa n?ed, rahvas saab k?rsituks, rahvas tahaks teada, keda v?i mida uskuda, et m?ista, kus on ?igus. (Heakskiitev liikumine ja s?nak?min.) On siis t?esti kurit?? r??kida ?igusest v?i on hullumeelsus toonitada usku? Jumal t?natud, meis k?igis h??guvad veel need kaks jumalikku s?det ja ?kski v?gi ei saa neid kustutada.

KABRIS. Osias kui p??vanem p??ab oma m?ju kurjasti tarvitada, ta p??ab midagi summutada, mis kipub ?iguse valgusse. Mina ja, ma arvan, ?hes minuga k?ik Petuulia mehed ja naised tahaksid ometi kord teada, miks ?tleb Juudit, et Osias p??ab ?igust panna vaka alla iseenda p?rast. R??kige, seletage, meie k?ik ootame.

OSIAS. Juudit, r??gi sina. Iga s?na, mis ?tled, v?ib saada kiviks sinu elu pihta, v?ib kiviks saada ka minu elu pihta, sest mul on ainus elu – see on sinu elu. Tee oma suu lahti, Juudit, ma ootan esimest kivi.

JUUDIT. Te kuulsite Osiase s?nu, aga te ei m?ista neid. Kuulake siis, mis ?tlen (naised nihkuvad Juuditile l?hemale, pead ?ieli, m?ned ronivad kuhugi ?les, et paremini n?ha ja kuulda): Osias kutsub mind oma kotta k?skima k?ige ?le, mis tal on, ta kutsus mind veel enne seda, kui l?ksin alla Assuri leeri Olovernese palge ette. Siis ei teadnud ta veel, kuidas suri minu mees Manasse, siis veel mitte, aga n??d teab ta, teate teie k?ik: Manasse veri on minu hingel ja sellep?rast pean surema; teie peate mu kividega surnuks viskama, kui armastate ?igust ja usute Jehoovat. Aga Osias ei taha minu surma, k?suseadmiste vastu tahab ta minu elu, sest ikka veel himustab ta mind oma kotta k?skima k?ige ?le, mis tal on. Sellep?rast r??gib ta n?nda, nagu ta r??gib, ja sellep?rast andis ta oma naisele lahutusraamatugi. Ta ?tleb teile, et mina olen aru kaotanud, et meie k?ik oleme oma arust kaotanud; aga minu aru on selge, ma tean, mis r??gin, ja ei ole s?na minu suus, mis poleks t?si.

RABI. Osias, n??d on sinu k?es kord, r??gi n??d sina.

OSIAS. Juuditil on ?igus, kui ta ?tleb, et mina tahan teda oma kotta. Jah, nii t?esti kui siin seisan, seda tahan. Tema on ainuke naiste seas, keda tahan, ja ma olen oma elu tema elu k?lge k?itnud igaveseks ajaks, kuulge seda, Iisraeli mehed, kel teil on omal naised. Aga ma ?tlen veel enam: tahan teda oma kotta k?skima k?ige ?le, mis mul on, ka siis, kui ta oleks tapnud oma esimese mehe, tahan teda igal tingimusel. Aga mina ei usu, et Juudit oleks Manasse surmas s??di, ei usuks seda isegi siis, kui tulevad tunnistajad, kes seda t?endavad. T?nap?ev ei julge ma enam midagi inimeste kohta uskuda, niisugune on aeg ja inimesed. Usun ainult ?hte: Juudit m?ngib surmaga, sest Assuri leer ja Olovernese pale on ta meeli puutunud; ta koputab teie usu ja ?iguse peale, et teie ta tapaksite – seda usun ma.

JUUDIT (?rritatult) Kas kuulete: Osias v?taks mu oma kotta isegi siis, kui oleksin Manasse surmas s??di. Aga mina ?tlen: mina ei l?heks ei Osiase ega kellegi teise mehe kotta ka siis mitte, kui oleksin Manasse surmas s??tu. Mehe kotta l?heb naine, aga mina pole enam naine; Olovernese veri tappis minus naise, sellep?rast ei l?he ma ?hegi mehe kotta. Et aga Osias mind ei usu, siis kutsun tunnistajad. Susanna, kus oled sa?

SUSANNA. Olen siin, sinu l?heduses, emand.

JUUDIT. R??gi rahvale, mis jutustasin sulle iseendast ja oma mehest enne Assuri leeri minemist.

SUSANNA. Emand pole mulle midagi jutustanud, mitte midagi halba. Mina r??kisin emandale rahva laimujuttu.

JUUDIT. Sa valetad, Susanna! Rahvas r??kis t?tt, sina valetad.

SUSANNA. Puutugu mind siinsamas Jehoova k?si, kui ma valetan… Mina ei tea midagi.

JUUDIT. Siis on teine meist m?lestuse v?i aru kaotanud.

SUSANNA. Minu aru on selge, emand, mina ei tea midagi… Ma palun, l?hme ?ra siit, paljust r??kimisest ei v?i head tulla.

JUUDIT. Ei, ma ei l?he, ma tahan teada, kas mu aru t?esti segi on. Siimeon! Kus on vana Siimeon?!

SIIMEON (rahva seast kepi najal l?hemale komberdades) Olen siin, t?treke.

JUUDIT (l?heb talle vastu ja v?tab tal k?est kinni) Tule aita mind, tule aita, et inimesed mind uskuma hakkaksid ja et ma ise ei peaks ennast arutuks. ?tle neile kuidas suri minu mees Manasse; sind nad usuvad, sind nad usuvad kindlasti.

SIIMEON. Juudit, mu t?tar, t?na ei taha ma, et mind ustaks, t?na ei taha ma seda mitte, sellep?rast ?ra n?ua, et peaksin r??kima.

JUUDIT. Ma n?uan seda, meie k?ik n?uame seda.

OSIAS. Mina mitte, Siimeon, mina ei n?ua.

SIIMEON. Miks oled sa ?ksi, Osias, kus on su seltsimehed?

OSIAS. Mul pole seltsimehi, sellep?rast olen ?ksi. Teised k?ik n?uavad ?igust, mina mitte.

JUUDIT. Ma ootan, Siimeon, me k?ik ootame, r??gi.

OSIAS. Mina ei oota, mina mitte, minu p?rast j?? keeletuks, Siimeon.

SIIMEON. Ennem oleksin v?inud kogu eluaeg keeletu olla, kui et t?na peaksin r??kima.

JUUDIT. Tahad sa t?epoolest vaikida, Siimeon? Kas sa ei m?ista, et pole suuremat valet kui vaikimine selle rahva ees. V?i tahad sa t?esti valelikuks saada?

SIIMEON. Sada aastat pole ma valetanud, miks peaksin seda t?nagi tegema Aga usu, Juudit, uskuge k?ik, kes te siin seisate: ?ndsam oleks t?na valetada kui t?tt r??kida, ?ndsam oleks t?na h?bi tunda vale p?rast iseenda ees kui avada suu t?es?nadeks, nii hirmus ?lekohtune on t?na t?de.

JUUDIT Ma n?uan t?de, tervet t?de.

SIIMEON. Tervet t?de ei suuda ma anda, selleks oleksin peaksin. valetama. Ainult vale oleks ehk annud rahvale terve t?e, aga vististi pole ma veel k?llalt vana, et valetada.

JUUDIT. R??gi, Siimeon, r??gi k?igi p?hade nimel.

SIIMEON. Olgu siis n?nda, Juudit: mina viskan esimese kivi. Nihkuge l?hemale, et paremini kuuleksite, missugune lugu on Juuditiga ja tema mehe Manassega. (Rahvas nihkub l?hemale, naised k?ige ees.)

H??LED (naiste) Jutusta, Siimeon… jutusta… sind usume… sind usuvad k?ik… me ootame… tahame t?tt teada… tahame teada…

SIIMEON. Jutustan, aga kas see t?si on, mis jutustan, seda ei tea ma; arvan ometi, k?llap see t?si on. Mina tean ainult seda, mis Juudit mulle r??kis… See oli paar aastat tagasi… ??se oli see, kui Juudit minu kotta hiilis… v?ljas vingus tuul ja sadas vihm… siis tuli Juudit. Ta, tuli oma s?dant kergendama, ta tuli oma elu pihtima… oma ?nnetusest r??kis ta, sest tema elu on ?nnetu elu t?nap?evani. Me r??kisime ka varemalt, juba Manasse elu ajal armastas Juudit minuga r??kida, aga kunagi polnud me k?ne puutunud Manasset. Aga sel ??l… siis r??kis Juudit oma mehest ja iseendast… mul on see selgesti meeles; v?ljas oli ??, sadas vihm ja vingus tuul. Peale seda pole mulle Juudit enam kordagi r??kinud Manassest, r??kis ainult sel ??l…

RABI. Mis r??kis ta siis sel ??l oma mehest?

SIIMEON. Ta r??kis, mis ta t?nagi r??kis; r??kis, et on oma mehe surmas s??di, r??kis ja nuttis… n?nda r??kis ta… pidin teda vaigistama kui v?etit last. Juba tol korral tahtis ta minna vanemate juurde, et temaga tehtaks k?suseadmist m??da.

KABRIS. Aga miks ta ei tulnud, miks hakkas ta alles t?na sellest r??kima?

SIIMEON. Mina keelasin, mina ei lasknud tulla, ja mind kuulas ta.

RABI. Siimeon, sa tegid k?su?petuse vastu, sa tegid rasket pattu.

SIIMEON. Tegin, nagu s?da k?skis, tegin, nagu halastus n?udis, sest ainult halastust tundsin tema vastu, kui pidin teda vaigistama kui v?etit last. ?tlesin talle: mine vanemate juurde, kui sa muidu ei v?i, aga kui sa v?id, siis ?ra mine. Vanemate juures saad sa hukka, aga hukkumine pole lepitus, surm pole lunastus. Katsu end jumalaga lepitada, katsu end lunastada, katsu elada, et m?istaksid: jumalast on hea ja kuri, s?nd ja surm, jumalast on k?ik, mis teeme v?i tunneme, ja ei ole ilmas midagi muud kui mis on jumalast. Jumalast peab seegi olema, et tapsid oma mehe, jumalal peavad sinuga head m?tted olema, miks muidu saatis ta s?lle nii raske katsumise: ta andis sulle nooruse, ta andis sulle ilu, aga ta andis sulle ka sigimata mehe, sest Manasse oli sigimata, Jehoova oli tema ihurammu puutunud igaveseks ajaks – niisugune mees oli Manasse.

RABI. Siimeon, sa teotad jumalat, sa teotad jumalat rahva ees.

SIIMEON. Kes v?ib jumalat teotada? Paneb torm pahaks, kui teda s?imatakse v?i muudab voolas vesi k?iku, kui teda pilgatakse? J?tab rohi t?rkamise needmise p?rast v?i vaikib laulja linnuke meie naeru p?rast? Kuidas v?iksime teotada, keda alles otsime, ja kuidas sellele kurja teha, kelle eluaset pole veel leidnud? Sellep?rast ei kartnud ma jumala teotamist, kui r??kisin Juuditile, et k?ik on jumalast. ?tlesin talle: kanna heameelega oma risti. Valutab sul s?da oma tegude p?rast, vaigista teda heategudega, piinavad sind uneta ??d, siis valva ja palu, otsi oma jumalat, kuni sa ta leiad, sest ?ks leiab oma jumala r??mus, teine kurbuses, ?ks vagaduses, teine kurjuses, ja ei v?i ?kski teisele ?elda, kus ta peaks otsima oma jumalat. Juudit l?ks heategudesse, sest teie k?ik tunnete tema elu. Vaesed ja viletsad on tema varandusest rohkem saanud kui tema ise. T?nap?evani k?ndis ta meie seas, nagu leinaks ta ikka veel oma meest. N?nda on Juuditi lugu. Kui te muidu ei v?i, siis m?istke temale k?suseadmist m??da, nagu ta n?uab; mina olen m?istnud, nagu k?sib halastus.

JUUDIT. Ma n?uan k?sut?itmist, mitte halastust. Mina ise pole halastanud, miks peaks minu peale halastatama. Rahvas otsustagu.

OSIAS. Pidage meeles, Petuulia mehed ja naised, Juudit andis teile vee ja leiva tagasi, Juudit p??stis Iisraeli, ja kui teie tema peale kohut m?istate, siis m?istate selle peale, kes p??stis teid endid ja teie lapsed.

JUUDIT. ?rge kuulake Osiase s?nu, Osiasel on t?na kavalad s?nad. Oma himude p?rast tapsin Olovernese, nagu tapsin Manassegi; muud midagi pole ma teinud. Iisraeli pole ma p??stnud, Iisraeli mitte, Iisrael ootab alles p??stmist, Iisrael ihkab lunastust, meie k?ik ootame, mina ka. Sellep?rast peate mulle tegema k?suseadmist m??da.

H??LED. Rabi r??kigu! Miks ei r??gi rabi?! Miks vaikib Kabris? Nemad r??kigu!

RABI. Juudit; sa n?uad ?igust k?suseadmist m??da, sa n?uad surma, sest sa oled s??di oma mehe veres. Aga sa oleksid pidanud k?sut?itmist n?udma varemini, palju varemini, veel enne seda, kui raiusid Olovernese pea. Oled oma n?udmisega pisut hiljaks j??nud, oled enne vaenlase vere valanud, niis on kui lepitusveri Jehoova altaril. Kardan, et Jehoova on heameelega seda lepitusverd vaadanud oma ohvrialtaril, kardan, et ta oli pikameelne k?sut?itmisel Manasse surmas just sellep?rast, et ta tahtis n?ha Olovernese verd lepitusaltaril Juuditi k?est. Aga kui Jehoova oli pika meelega Juuditi tegude p?rast, kas ei peaks siis ka meie olema pika meelega? kui tema oli helde, kas siis meie ei peaks tundma halastust? V?i on ehk n??d silmapilk k?tte j?udnud, kus Iisrael peab end puhastama k?sut?itmisega? Mis arvad sina, Kabris?

KABRIS. Mina pole k?nes osav ja kirja ei tunne ma, aga ometi arvan, et Osias ja rabi kas tahes v?i tahtmata segavad Juuditi lugu. Juudit oli oma mehe surmas s??di, kui ta polnud veel midagi muud kui aga noor naine, kes himukas ja ilus. Oma mehe p?rast oleks pidanud ta surema. Et ta end t?nap?evani varjas, siis on k?sut?itmine ainult viibinud. Mida rutem ?igus maksma pannakse, seda parem Iisraelile ja ka Juuditile endale. Iisraeli p??stmisest ja Jehoova pikast meelest r??giti siin asjata, sest Manasse hinge himustades polnud Juudit veel kedagi p??stnud, ja kui temaga siis oleks tehtud k?sku m??da, siis oleks v?inud t?nap?ev kas v?i v?eti laps Iisraeli p??sta, kui see on Jehoova tahtmine. Jehoova oleks v?inud kas v?i oma ingli l?kitada Assuri leeri Olovernese pead raiuma. N?nda arvan mina, sest mina pole k?nes osav ega tunne kirja. Pealegi, mis puutub halastusse, siis ei ole paremat halastust, kui et teeme nagu keegi tahab: Juudit n?uab ?igust, anname talle ?iguse, Juudit n?uab k?su t?itmist, t?idame k?su. Eks ole n?nda, Petuulia mehed ja naised? Ei ole hea, et noored naised hakkavad himude p?rast tapma vanu mehi, ei ole hea, et Iisraeli mehed peavad oma elu p?rast mures olema abieluvoodil. Olen r??kinud.

H??LED (meeste ja naiste omad l?bisegi) ?ige!.. Kabris on h?sti r??kinud!.. Juudit peab surema!.. Surma! Surma! (M?ra, vada.)

SIIMEON. Iisraeli mehed ja naised, kuulge mind veel kord. (Vada vaikib.) Te tapate Juuditi, te viskate ta kividega surnuks ja seega ei tee teie midagi muud kui t?idate ainult k?sku ja Juuditi enda soovi. Aga uskuge, k?sut?itmine on t?na terav astel ja Juuditi soov on kui kuri madu, kes ei salva ainult teda ennast. Juuditi veri on kallis veri ja ei ole t?nap?ev Iisraelis kallimat elu kui on Juuditi elu. Temata on teil raske elada, v?ga raske on Jehoova rahvalgi elada, kui ta on valanud oma p??stja vere. Sellep?rast halastage iseenda ja oma laste peale, halastage ja ?rge valage oma p??stja verd.

H??LED. Juudit on oma mehe tapnud! Juudit on Manasse veres s??di! Tema veri tulgu meie peale!

OSIAS. Minu peale mitte, minu peale ?rgu tulgu Juuditi veri!

JUUDIT. Olovernese surm ei pea takistama Jehoova k?skude t?itmist. S?hke, siin on mu k?ed (sirutab nad rahva poole), siduge nad kinni, ammugi ootavad nad ?iguse k?idikuid. (Hakatakse siduma) Mitte nii k?vasti, teete mulle haiget! Visake mind kividega surnuks, aga ?ra tehke mu k?tele haiget; nemad puutusid Olovernese m??ka, nemad raiusid Olovernese pea.

OSIAS (meeletult) S?jamehed, ajage rahvas laiali, v?e?lemad, andke k?sku, et Juuditi k?ed lahti v?etaks. Mitte k?itma ei pea teda, vaid laulu ja m?nguga, pillide ja pasunatega peate ta koju saatma, n?nda peab Juuditile tehtama tema tegusid m??da. Miks te seisate, kes te s?jariistu kannate! Minge, mina, Osias, Petuulia peavanem, k?sin teid! (S?nad j??vad m?ra ja vada seas peaaegu t?iesti t?hele panemata. Rahvas on Juuditi ?mber murdu koos, nagu valdaks teda p??rasus.) Te olete aru kaotanud, teie k?ik olete aru kaotanud, olete meeletuks saanud leivast, joobnuks j??nud allikaveest, mida Juudit teile annud. Arutult m?istate kohut, meeletult teete ?igust ja teie k?sut?itmine on kui hullumeelse sonimine pilkases pimeduses. Saagu maa teie jalge all tuliselt kuumaks, saagu taevas teie pea peal nagu teie oma s?da rinnas, teie jumal olgu surnute jumal!



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8

Поделиться ссылкой на выделенное