Anton Tammsaare.

Juudit



скачать книгу бесплатно

JUUDIT. Olovernes, Olovernes!

OLOVERNES. T?na vihkan oma nime, Juudit, ta on praegu mu ainuke vaenlane.

JUUDIT. R??gitakse, sa olevat kuningate suguv?sast, sinu isa k?skinud troonil paljude rahvaste ?le.

OLOVERNES. Jah, r??gitakse… Aga mina olen paljude kuningate ja rahvaste troonid umber t?uganud.

JUUDIT. Miks ei t?sta sa oma isa trooni j?llegi ?les?

OLOVERNES. Milleks seda?

JUUDIT. Et peale istuda, muidugi selleks.

OLOVERNES. Troone loorib pettus, nende p?hju p?imib vaga kelmus ja nende jalad seisavad auravas veres. Olen ma kelm v?i m?rtsukas, et sinna tahaksin istuda.

JUUDIT. Mina pean sind kuningaks, Olovernes.

OLOVERNES (?kki istukile t?ustes). Kuningaks? Mind kuningaks? Ma olen Nebukadnetsari sulane.

JUUDIT. Meie k?ik m?gedel peame sind kuningaks. V?i peab Olovernes ikka sulaseks j??ma?

OLOVERNES. Kes on sulane, kes isand? Kes k?sib ja kes kuulab k?skusid? Eks ei ole isandad alati oma orjade s?nakuulelikud k?sualused.

JUUDIT. Sa heidad nalja, Olovernes, et minu s?nade eest k?rvale p?igelda.

OLOVERNES. Koguni mitte, Juudit. Kuningad on ikka oma orjade s?na kuulanud. Mida rohkem orje, seda orjalikum kuningas, ja mida alatumad orjad, seda enam oleneb neist kuningas. Sellep?rast teete m?gedel ?lekohut, kui arvate, et Olovernes on orja peremees, orjade ori.

JUUDIT. Tahaksin, et sa kuningas oleksid, me k?ik tahame seda. Senikui tuled sulasena, j??vad m?gedel linnade v?ravad sinu ees lukku. Tuleksid sa aga kui kuningas, siis v?etaks sind kiidulauluga vastu. Vile ja pill hakkaksid Iisraelis j?llegi h??dma, noormehed saaksid ihurammu tagasi ja noored neiud l?heksid n?ost jumekaks.

OLOVERNES (m?ttes). Tuleksin ma kuningana… Mina, Olovernes, kuningana. Aga Nebukadnetsar?

JUUDIT. Olovernes on paljude rahvaste troonid ?mber t?uganud.

OLOVERNES (p?sti karates): Naine, sa r??gid asjust, mis meestele kohased; t?nini on mulle sellest ainult mehed r??kinud, sina oled esimene naine, kes selle asja suhu v?tab.

JUUDIT. Alguses r??kisid sellest mehed, n??d r??gib sest naine; tahad sa oodata, kuni ka lapsed v?i rohus??jad loomad sest r??kima hakkavad? Oma elu annaksin, nagu punase lillekese, kui see Olovernese kuningaks teeks. N?ua oma ?igust, sul on ?igus oma isa trooni peale.

OLOVERNES. ?igust! Naine r??gib ?igusest! Kummalisi asju s?nnib ilmas. See, kes peab armastama, r??gib ?igusest.

JUUDIT. Ei meeldi Olovernesele ?igus, siis toetugu j?ule. Kui m?gedel linnade v?ravad sinu ees avanevad, siis saad vapraid mehi tapluseks nagu liiva mere ??res V?i kardad sa Nebukadnetsarit? Kardab Olovernes Nebukadnetsarit?

OLOVERNES. Ma ei karda kedagi, ammugi mitte Nebukadnetsarit; tema kuulsad teod on minu tehtud, seda ei tea mitte ainult mina ise.

JUUDIT. Siis on maailm ju sinu jalge ees! Siis pole mina ja mu sugurahvas mitte eksinud, oodates sind kui kuningat. Me l?hme ?les Jeruusalemmast saadik ja p?has kojas peavad k?igi p?lved painduma sinu ees.

Mina tahan sinu eel minna ja sinust kuulutada k?igele loomale. R?kata tahan ristteil ja linnat?navail ja ma’i j?ta enne, kuni k?ik saab s?ndinud, nagu jumal r??kinud.

OLOVERNES. J?llegi need ?nnetud jumalad! J?tame parem need m?ngust v?lja. Kuningad loodavad jumalate peale ja nendega punuvad nad oma troonip?hju, sest jumal on sitke vits orjade hirmutamiseks. Aga mina ei armasta orje, sellep?rast pole mul ka vaja sitket hirmuvitsa, sest teda k?es vibutades tunduksin naeru– ja halatsusv??rsena. T?nini p??dsid mind mehed naeruv??rseks teha, kui nad pakkusid mulle jumalate armust kuninga trooni, n??d himustavad juba naisedki mind sellena n?ha. A-ah! Minu aeg on m??das v?i mu aeg pole veel tulnud!

JUUDIT. Olovernes, ma ei m?ista sind.

OLOVERNES. Usun, et ei m?ista. N?htavasti ei m?ista mina ka sind; me seisame nagu kaks m?istatust teineteise l?heduses. Aga n?nda ongi ehk k?ige parem(Juuditi juure p?lvitades; lihtsalt ja s?damlikult)Usu, Juudit, n?nda on k?ige parem. Armastamine ei vaja m?istmist ja sina pidid mind ju armastama, pidid mu hea ema olema ja mina sinu suur, rumal poeg. Ema, mul hakkas esteks nii hea, sind puutuda oli nii magus.

JUUDIT. Olovernes! Olovernes! Sa mu suur laps. Ma armastan sind rohkem, kui sa m?ista tahad, rohkem, kui see sulle meeldib. Ihkan sind ilmav?rstina, kuningate kuningana, et seda suuremas alanduses sinu poole ?les vaadata, sinu poole palvetada. T?na esimest korda elus tunnen nagu jumala l?hedust.

OLOVERNES. Ema, sa oled noor, sa oled ilus, sa r??gid, nii et mul s?da v?risema l??b; sa vist isegi ei tea, kuidas sa r??gid, mu noor ema. Kas sa pole kuulnud, et rahvad ja inimesed oma jumalaid tapavad, et iga?ks oma jumala tapma peab, varem v?i hiljem… iga?ks… mina, sina, meie k?ik. K?ik tapavad, ainult k?ik jumalad ei sure, ei, k?ik ei sure, nad saavad tappes aina elavamaks ja veel suuremas ahastuses palvetatakse nende poole.

JUUDIT. Olovernes, Olovernes! Sa r??gid kurvalt, nagu oleksid juba oma jumala tapnud ja nagu poleks sul enam tuttavaid ega s?pru.

OLOVERNES. Mu jumalad on surnud, aga s?brad elavad; kui vaja, j?tavad nad oma elu minu eest.

JUUDIT. Mida ootad sa siis veel? Heida endast sulaser?? ja v?ta ?lgadele kuninga kuub.

OLOVERNES (nukralt m?ttes) M?tlen ja kahetsen, kahetsen sind ja iseennast.

JUUDIT. J?llegi ei m?ista ma sind, Olovernes.

OLOVERNES(nagu endamisi)Kunagi veel pole ma naise juures nii nukraks saanud kui t?na. Hakkan ehk juba vanaks minema? On see m?ni eelaimdus v?i meeldid sa mulle rohkem kui ?kski teine varemalt?

JUUDIT. Olovernes! Olovernes!

OLOVERNES. Juudit, sa oled ilus, oled meeldiv, aga sa v?iksid veel meeldivam olla, kui sa poleks nii… (peatab).

JUUDIT (p?nevalt )R??gi, Olovernes, ma ootan.

OLOVERNES. Kui sa poleks nii s?nakas ja… auahne.

JUUDIT. Olovernes!

OLOVERNES. Sa ei armasta, Juudit, sa pole vist kunagi armastanud, ei kunagi. Minuski n?ed ja kuuled ainult mu nime. Sa tahaksid seda ilma silmis veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada. Ma ei tea, mis Juuditi nimi ?tleb m?gedel, ei tahagi teada, n?en sind ennast, tunnen su ihu l?hna, aiman su liikmete v?rinat, ja sellest on mulle k?ll. Tahaksin silmapilgukski unustada k?ik nimed, tahaksin ainult sind oma l?heduses tunda, kus kaovad m?lestusest orjakuningad ja kuningate orjad. Armastan andumist, ihkan unustust, selles otsin igavikku. Himusid v?ib muidugi t?ita, himusid v?ib ka nende naiste juures t?ita, kes ei tunne andumist ja kes annavad oma kenadusi raha, vannete, t?otuste ja abielu eest. Aah! Ikka harvemaks saavad igaviku-silmapilgud, ikka sagedamalt kuulen ainult oma nime. Aga oma nimest ei saa ma juba ammugi enam joobnuks. Juudit, sina oleksid v?inud mind joovastada…

JUUDIT. Ja siis?

OLOVERNES. Ja siis… Ma ei tea, mis siis. Oleks alanud j?llegi hall igap?evsus.

JUUDIT. Meeste joovastus lahkub ruttu ja m?ngust saab neil varsti himu otsa. Mis saab naisest p?rast seda?

OLOVERNES. T?epoolest ei tea. Aga siiski armastan m?ngu, milles v?iks unustada ilma ja iseenda, oma nimegi. Ja sina, Juudit, sina oleksid ehk p?rast emaks saanud.

JUUDIT. Oleksin sulase lapse emaks saanud, aga ma tahaksin kuninga poegi ja t?treid ilmale kanda.

OLOVERNES. Juudit, sa ei armasta lapsi.

JUUDIT. Mu ihu karjub nende j?rele.

OLOVERNES. Ei, sa ei armasta neid mitte. Isegi lastes armastad sa ainult nime, laste ilmalekandmisegagi tahaksid ainult oma auahnust kustutada. Oleksin mina naine, siis k?iks minu auahnus sinnapoole, et kas v?i orjapoegist kuninglikkude troonide ?mbert?ukajaid kasvatada.

JUUDIT. Oleksin aga mina mees, liiatigi veel Olovernes, siis t?ukaksin k?ik troonid ?mber ja teeksin neist uue, ?leilmse, kuhu peale istuksin.

OLOVERNES (p?sti t?ustes) Jajah, oleksid sa mees… Aga sa r??gid nagu mees. Selles olen vististi mina s??di; ikka on mehed s??di, kui naised hakkavad r??kima nagu mehed. Juudit, kui sa teaksid, kui v?he inimlikku v?ib mees omale naise juures lubada. Naine ei armasta inimest.

JUUDIT(t?ustes) Olovernes, su h??l muutub, ma ei tunne enam su h??lt. ?ra r??gi minuga n?nda, mul tuleb hirm peale.

OLOVERNES. Olen v?sinud, Juudit. J?in liig palju magusat viina sinu ja Nimetu terviseks. Tahan magada.

JUUDIT. Tule puhka minu juures, pane pea mu p?lvile.

OLOVERNES. Naise p?lved on halb peapadi puhkamiseks.

JUUDIT. Sa vihkad naisi, Olovernes.

OLOVERNES. Seda mitte, aga enne uinumist pean pisut m?tlema, aru pidama, sellep?rast pean ?ksi olema.

JUUDIT. Ma’i hingagi k?vasti, tahan ainult su palet n?ha.

OLOVERNES. Naised j??vad eemale, kui otsustatakse rahvaste ja maailma saatust.

JUUDIT (r??msa ?revusega) Siis ometi!? Ometi m?tled heita sulaser?? ja ?lgadele v?tta kuningakuue?

OLOVERNES. J?tkem see. ?tlin juba: ma ei taha naeruv??rseks saada. Homme l?hen ainult m?gilinnade ja nende tundmata jumala vastu, et seista silm silma vastas temaga.

JUUDIT. Olovernes, halasta! Halasta minu ja mu sugurahva peale.

OLOVERNES. Ma pole kuri ei sinu ega su rahva peale. (Lahkuma hakates.) H??d ??d, Juudit.

JUUDIT. Olovernes, ?ra p??ra oma palet enda ?mmardajast ?ra.

OLOVERNES. Aeg on hiline, Juudit. Naise p?rast ei unusta Olovernes oma kohuseid. Mis oli, tuli ei tea kust v?i miks. Millal ta kordub, kes v?ib seda ?elda. Sa oled noor ja ilus. Nebukadnetsar on tulekul, tema haaremis leidub veel nii m?nelgi ruumi, kes tahab ilmale kanda kuninga poegi ja t?treid. Head ??d. (L?heb sisetelki.)

JUUDIT(astub Olovernesele m?ne sammu j?rele)Olovernes, Olovernes! (Langeb telgi ukse ette maha.)

(Vaikus.)

SUSANNA (tuleb k?rvaltelgist, seisatab ukse all). Juudit! (Valjemini) Emand! (L?heb p?lvitab tema juurde). Sa ei leidnud armu tema silma ees?

JUUDIT (pisut t?ustes) J?llegi sai mu neitsilikkus naeruks.

SUSANNA. Issand, halasta!

JUUDIT. Kuninga poegi ja t?treid ihkan ilmale kanda, aga Jehoova l?kitab mu kuninga sulase juurde. Peaksin himustama ilmav?rsti, aga Nebukadnetsari ori k?idab mu meeled.

SUSANNA. Emand, ta pole see, kelleks sina teda pead, tal pole silmi sinu jaoks, teised k?ik imetlevad sind.

JUUDIT. K?ik imetlevad ja k?ik 'j?tavad. Siin ma n??d olen! (Nutab.)

SUSANNA. Emand! Juudit, mu armas laps!

JUUDIT (kord-korralt ?gedamalt, h?rdamalt). Pean ehk minema ja Olovernese s?duritele laulma, Jehoova? On see su ettekuulutus, on see su t?otus? Pean ma viima oma neitsilikud liikmed ilgeteks tegudeks ja pean ma sealjuures kiitma sinu nime, Jehoova? Anna mulle m?rki, juhata mind! Homme l?heb Olovernes m?gilinnade ja su rahva vastu, homme langevad Iisraeli m??rid, homme tapetakse ta pojad, naerdakse ta t?tred linnat?navail ja ristteil. On see su tahtmine, Jehoova? Kuule mind, Issand, kui sa oled elav jumal ja kui annad abi elavatele! Hingeahastuses h??an sinu poole; ?ra j?ta mind maha, kinnita mind, l?kita tr??stija! (Nuuksub kummuli.)

SUSANNA. Juudit, mu t?treke! T?use ?les, katsume pimedas omaste juurde p??seda ja sureme ?hes nendega, kui see on Jehoova tahtmine

JUUDIT (p?sti) Kes on mu omaksed? Mis on Jehoova, kui ta mind ei kuule!?

SUSANNA. Isa Aabrami ja Jakobi jumal.

JUUDIT. Miks ei kuule ta siis mind niisama, nagu kuulis ta neid?

SUSANNA. Mu lapsuke, lapsuke…

(Vaikus.)

JUUDIT (kuulatades) Tasa! Kuulsid sa midagi? Keegi liigutas, keegi astus. See oli Olovernese samm… ta tuleb… tuleb mind kutsuma.. Kas sa ei kuulnud, Susanna?

SUSANNA. Ei, ma ei kuulnud midagi.

JUUDIT. Aga mina kuulsin, kuulsin selgesti. (Erevil) J?lle! (Vahib ?ksisilmi telgi uksele.) Ta tuleb… tuleb kindlasti, ainult pisut pean ootama, pisut kannatama. (Kuulatab.) N??d peaks ta juba j?udma; l?hen talle vastu, l?hen telgi uksele vastu (astub otse vastu ust.) Olovernes!.. Olovernes!.. Ei vasta. Aga ma tunnen, ta seisab ukse taga ja kuulatab, kuulatab ja ootab… mind ootab ta, sest ta ?tles, mu ihusoojus on magus. Tule, Olovernes! (L?kkab k?ega ukseriide k?rvale, vaatab silmapilgu ja laseb siis k?e ning pea langeda.)

SUSANNA. Emand, mis on? Mis sa n?gid?

JUUDIT (p??rdub; lootusetult). Ta magab, Olovernes magab. Ta j?i liig palju magusat viina ja n??d magab ta. Susanna, kas kuuled, kas m?istad: Olovernes magab. Aga homme, siis l?heb ta Iisraeli vastu, l?heb v?ib olla Jeruusalemmast saadik, teotab p?hakoja, r?vetab tema riistad… Issand, p??sta oma rahvas, anna talle abi! Tee raskeks Olovernese uni, et ta ei ?rkaks ei sel ega tuleval p?eval. (Uuesti riiete vahelt piiludes) Ikka magab ta, Susanna, ta uinub nagu lapsuke rahulikult… M??k ripub tal peatsis, terav, haljas m??k.

(Nimetu pea tuleb oma telgi uksel n?htavale.)

NIMETU (sosinal) Juudit… Juudit!

JUUDIT (nagu virgudes) Nimetu! Sina!

NIMETU. Sa oled ?ksi.

JUUDIT (annab ?mmardajale m?rku ja see kaob oma telki). St! Olovernes magab.

NIMETU. Mina valvasin kogu selle aja.

JUUDIT. Miks sa ei maganud?

NIMETU. Uni ei tulnud: m?tlesin sinu peale, m?tlesin, et oled Olovernesega.

JUUDIT. ?tlin juba: Olovernes magab. M??ga on ta riputanud peatsisse ja ise heitnud magama. See on sama m??k, millega ta sinul l?i pistoda k?est, kindlasti seesama. Teda n?hes saan ikka kurvaks.

NIMETU. Misp?rast, Juudit?

JUUDIT. Miks ei ole sina Olovernes v?i miks pole Olovernes sinuks!

NIMETU. Ikka Olovernes, Olovernes. Sa r??gid ainult temast.

JUUDIT. Sina meeldid mulle, Nimetu, sellep?rast r??gin Olovernesest. Kui teda poleks, siis oleksid ainult sina.

NIMETU. Aga et ta on, siis olen mina… siis pole mina midagi.

JUUDIT. Ei, sa oled, tunnen, et oled. Sul on ilusad juuksed. Oloverneski ?tles, et sul on ilusad juuksed. (L?heneb Nimetule) Kui ma su juukseid puutun, hakkab mu s?da v?risema. Tule, ma istun, pane pea mu p?lvile, ma tahan su juukseid silitada. (Istub lambanahale ja t?mbab Nimetu pea omale r?ppe.)

NIMETU(lamades)Juudit, Juudit!

JUUDIT. Kas tunned, mu p?lved v?risevad. See on sinu lokkide puutumisest. Hakkab valus ja kuum, nagu oleks tulemas midagi sootuks uut. Ihkan ainukese j?rele, aga n??d on neid kaks: sina ja Olovernes. Miks ei tapnud sa sel korral Olovernest!

NIMETU. Juudit, Juudit!

JUUDIT. V?i miks ei tapnud tema sind!

NIMETU. Seda oleks pidanud ta tegema.

JUUDIT. Sa ei pane mind mikski, Nimetu.

NIMETU. V?iksin sinu p?rast rohkem kui ?he elu anda, kui mul enam kui ?ks elu oleks.

JUUDIT. Aga kuidas tihkaksid siis surra, kui mina elan?

NIMETU. Sinu p?rast surra on magus, Juudit. Mida enam sulle l?henen, seda enam tunneksin nagu surma l?hedust.

JUUDIT. Mitte n?nda, mu armas! Enam ei tohi sa surma armastada. Katsu mu k?si, mu k?sivarsi, vaata mu silmi, n?ed mu huuli, kas kuulutavad need Surma? V?i on mu juustel surmal?hn (laotab juuksed Nimetu n?ole), haista, uhkavad nad haua niiskust? (V?tab Nimetu pea ja surub vastu rinda)Tunned, kuidas rinnas peksab? on surm niisugune, tuksub surmal n?nda s?da?

NIMETU. Juudit, Juudit! (Haarab tema ?mbert kinni.)Mu telgis on ase t?hi, l?bi katuseaugu vilguvad t?hed, p?rast t?useb kuu, n??d peabki ta juba t?usnud olema, k?nnib kui neitsilik naisjumal ?le taeva.

JUUDIT. Mu hea, mu kuldne! Aga Olovernes magab ju.

NIMETU. Ikka Olovernes!

JUUDIT. Lase mind pisut lahti (vabastab enda Nimetu k?test), tahan vaadata. (L?heb sisetelgi ukse juurde ja vaatab areldi; Nimetu astub talle paar sammu j?rele. Juudit p??rdudes) Ta magab. Olovernes magab rasket und. M??k ripub tal peatsis, ilus ja haljas. M??k ripub, aga Olovernes magab, ta j?i t?na palju magusat viina. Alles eila tahtsid teda tappa.

NIMETU. ?ra tuleta seda enam meelde, Juudit.

JUUDIT. Ma armastan ju sind.

NIMETU. Tule siis minuga, mu telk on pime ja ase t?hi.

JUUDIT. Tahaksin ainult sind armastada, Nimetu, tahaksin, et poleks enam peale sinu ainustki, keda armastada v?iksin.

NIMETU. Mu ase on meie p?ralt, mu telk on t?hi, Juudit, kuule mind. (P?lvitab Juuditi ette ja kahmab ta niuete ?mbert kinni.) Minu elu on sinu p?ralt, muidu oleksin juba surnud.

JUUDIT. Sa r??gid raskeid s?nu, aga armastus n?uab tegusid.

NIMETU (t?ustes) Sinu p?rast pole ?kski tegu liig raske, Juudit.

JUUDIT. Olovernes magab… m??k ripub tal peatsis… seesama m??k, millega ta sul pistoda k?est l?i, kui teda tahtsid tappa. Ma ei taha, et ta veel kord sul pistoda v?iks k?est l??a, sest ma armastan sind.

NIMETU (kohkunult eemaltudes) P?had jumalad, Juudit!

JUUDIT. Olovernes ei pea sul enam tapariista k?est l??ma, ta ei tohi enam oma pead mu p?lvile panna, sest miks pani ta oma pea mu p?lvile, kui ta n??d magab. Mu p?lved v?risesid, kui ta neid oma peaga puutus, nad v?risesid peaaegu niisama, nagu sinu lokkide puutumiselgi. Temal on k?rva ??res juba h?bedat, suur hulk h?bedat on tal juba k?rva ??res, ma n?gin seda ?sna l?hedalt; sellep?rast magab ta n??d. Ma ei taha, et ta magab, kui sina valvad; sest sina oled ainuke, sina oled ?ksi, keda himustan… Siis tulen, kuhu kutsud, tulen su telki, tulen siravate t?htede alla, tulen, kui paistab t?iskuu s?da??l ja kui ilm on ?le kallatud nagu kitsepiimaga.

NIMETU. Pean mina Olovernese tapma?

JUUDIT. Kui teda ei ole enam, siis armastan sind; siis oled sina mu ainuke, mu p?ike Kiibeonis, mu kuu Ajaloni orus. (Nimetu najal) Kas tunned, kuis minus k?ik kuumab, kuis s?da peksab! Suudle mind, kui sa muidu ei usu, suudle, nagu oleksin juba t?iesti sinu oma. (Suudleb Nimetut.) Suru mind endale vastu rinda, n?nda on mul ?tlemata hea, kallista mind, ma himustan sind, ainult kui teda poleks. Tema magab, tema uni on raske, – ta j?i palju viina minu p?rast. Ka sinu p?rast j?i ta, sest tal oli hea meel, et ta sinul v?is tapariista k?igi ees k?est l??a. N??d magab ta ja ta on r??mus oma tegude p?rast, oma m??ga on ta peatsisse rippuma pannud… ?ksainus l??k, ?ksainus k?eliigutus – ja ma ootan sind… Mine, sul on j?udu k?ll, armastus teeb tugevaks, armastus teeb julgeks… M??k on terav; maksa k?tte iseenda ja selle eest, kes sind armastab. (Nimetu p??rdub, astub paar sammu sisetelgi poole. Juudit on ?revuses, ta tahaks nagu Nimetut ?ssitada ja takistada korraga. Nimetu peatab, p??rdub.)

NIMETU (valusalt, kindlalt) Ei, seda ei v?i ma!

JUUDIT (pilkavalt) Sa kardad Olovernest ka siis, kui ta magab.

NIMETU. Ma ei karda midagi, aga mul on, nagu peaksin k?e t?stma oma isa vastu. Ei, ei!

JUUDIT. Hea k?ll. Kui ei, siis ei! (M?ttes. Istub siis lambanahale ja puhkeb nutma.)

NIMETU. Juudit!.. Juudit! (Samm l?hemale) Juudit! (Nimeta p?lvitab Juuditi juurde; paluvalt) Juudit! (Nimetu puutub Juuditi juukseid, suudleb neid, katsub k?si silmi eest k?rvaldada ja suudleb neid seni kuni nad silmad vabaks annavad.)

JUUDIT. Sa armastad mind ometi.

NIMETU(h?rdalt Juuditi p?lvedele kummuli ja nutab)Ah Juudit, Juudit! Kui r??kida oskaksin, kui s?nu leiaksin!

JUUDIT. Armastus n?uab tegusid mitte s?nu.

NIMETU. Olovernes on mulle enam kui isa.

JUUDIT. Kas sa siis mind rohkem ei armasta kui oma ema?

NIMETU. Juudit, Juudit, miks on armastus nii hirmus?

JUUDIT. Armastus on magus, armastus on uimastav karikas kallima k?es. ??pimeduses tahaksin m?ngida tema lokkidega ja pilkases pimeduses himustaksin tunda tema otsivaid huuli oma ihul; tahaksin h?belikult takistada tema kuumi k?si, mis meeletult eksivad mu v?risevail liikmeil…

NIMETU (p??ab Juuditit s?lle haarata) Mu telk on pime… mu…

JUUDIT. Olovernes magab alles.

NIMETU (Juuditit vabastades) Armulised jumalad! Ema, mu ema, kus oled sa, et pojale n?u annaksid!

JUUDIT. Sa oled mees, aga raiskad s?nadega kallist aega, nagu oleksid naine. Rutta, sinu ase ootab meid.

NIMETU (nagu ?rgates) Jah, ma olen mees ja mees ei v?i meest magades tappa. L?hen ja ?ratan Olovernese unest ja v?itlen temaga: mina v?i tema.

JUUDIT. Ta l??b sul j?llegi s?jariista k?est.

NIMETU. T?na mitte.

JUUDIT. K?ll ikka… Ei, ei, ?ra sega parem Olovernese und; sellest ei v?i midagi head tulla, kui sa tema und segad. Mine ka ise magama, mina l?hen palvele.

NIMETU. Kus oled sina, sinna l?hen ka mina.

JUUDIT, Tee, mis ma ?elnud, siis tule…

NIMETU. Seda ei v?i ma, Juudit.

JUUDIT. Siis mine. Head ??d!

NIMETU. Ma palun…

JUUDIT. Tegusid, tegusid, mitte palveid.

NIMETU (langeb kokku, ?kki nagu p??seteed leides) Ela h?sti, Juudit! Ela h?sti! (L?heb.)

JUUDIT (tahaks nagu Nimetut peatada, lausub aga l?puks) Ela h?sti! (Nimetu kaob oma telki. Juudit kuulatab, ehmub, ruttab Nimetu telgi ukse juurde, peatab ?revalt ja t?ttab siis oma telgi uksele.)

JUUDIT. Susanna!

SUSANNA (ilmub). Mis on, emand? On midagi juhtunud, – sul on nii imelik h??l ja n?gu.

JUUDIT (?revalt) Mine vaata, mine ruttu, l?kka pisut riie k?rvale, vaata, mis on Nimetuga, kardan, et temaga on midagi, midagi hirmsat kardan ma. ?ra h??a teda, vaata ainult.

SUSANNA (l?kkab ukser?iva k?rvale ja p?rkab siis tagasi, p?geneb Juuditi juurde). Emand! Halastaja Issand!

JUUDIT. Tasa, Olovernes magab! Mis on, Susanna?

SUSANNA. Veri, palju verd!

JUUDIT. Susanna!

SUSANNA. Ta on vist juba vaikne, p?ris vaikne n?is ta juba olevat.

JUUDIT (l?kkab ukseriided k?rvale, laseb valguse sisse paista, Nimetule peale). ?nnetu noormees! Tal oli nii ilusad juuksed. (Laseb ukseriide langeda, m?ttes.)

SUSANNA. Emand, l?hme ?ra siit, p?geneme, kuni on pime; ma kardan, mul tuleb hirm peale, see on ?udne paik.

JUUDIT (m?ttes). Olovernes magab, ta magab ikka veel.

SUSANNA. P?geneme, enne kui ta ?rkab, p?geneme, emand, p?geneme m?gedele, tule, l?hme!

JUUDIT. M?gedel on janu, m?gedel on n?lg, m?gedel tapavad emad juba oma lapsi, m?gedel oodatakse abi, kuidas l?hme sinna t?hjade k?tega. Hirmus on minna t?hjade k?tega, kui oodatakse pikisilmi abi. Ei, Susanna, ma ei l?he enam m?gedele: mul on h?bi minna, mul on h?bi iseenda, oma n?gemuse ja Jehoova p?rast. Kas kuuled, Susanna: mul on h?bi iseenda ja Jehoova p?rast.



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8

Поделиться ссылкой на выделенное