Anton Tammsaare.

Juudit



скачать книгу бесплатно

JUUDIT. Ons Jehoova inimeselaps, et tema k?skude p?rast peab kauplema? Eks ei pea ma Olovernese ette minnes oma ihu kasima ja oma liikmeid tegema l?hnavaks lilleks. Otsi mulle m?rri?li, mida toonud Siidoni kaupmehed, pane valmis kallid rohud, mis l?hnavad magusasti. Kirstust v?ta mu merisinised riided, mis vilguvad rohekalt, ja peened Egiptuse l?uendid, sest ehituna tahan alla minna Assuri leeri ja nagu m?rsja ilmuda Olovernese palge ette. Kaela panen merevahust kaelakeed, mis f?niiklased toonud teiselt poolt ilmaotsa, k?rvu anna mulle mu k?rvar?ngad ja too v?lja k?ik muud kallid ehted, mis mulle surres j?ttis Manasse… Alla minnes tahan kandle v?tta ja tema keeli helistada meelep?raseks m?nguks Olovernesele ja tema sulastele, et neil himu t?useks naise j?rele, kes tuleb m?gedelt… Mine ja tee, nagu ma k?skinud.

SUSANNA. Ma l?hen, emand. (?ra.)

JUUDIT (langeb p?lvili ja palvetab) V?gede Jehoova, kes sa mind kutsusid, tee ilusaks mu silmade vaade ja himu?ratavaks mu liikmete n?tkus. Anna mu h??lele sulavus ja juhi mu s?rmi kandlekeelil, et m?ngiksin meeletuks Assuri leeri ja s??taksin armuihke Olovernese silma. Anna mulle tarkust ja kavalust, et m?istaksin ?ieti su salan?u ning et ma j?llegi ei viiks oma neitsilikke kenadusi ilma naeruks. Kuule, Jehoova, oma ?mmardaja h??lt ja ?ra j?ta teda mitte maha, sest tema on k?vasti n?uks v?tnud ei midagi peljata, ei millegi ees kohkuda. Iisrael leinab, Iisrael nutab, Iisraelis oa vaikinud vile ja pill, Iisraeli ei r??musta enam kinniri ega siltseli m?ngud, aga mina, Iisraeli t?tar, tahan alla minna kannelt helistama. Tee, Jehoova, et oma kandlem?ngust r??mu tunneksin, sest minu r??m peab olema ka Iisraeli r??m, minu ?nn tema ?nn. Kuule mind, taevane isa, kui ma p?rmus sinu poole h??an!

(Eesriie juba enne viimaseid s?nu.)

TEINE VAATUS

(Esitelk. Pahemal k?el uks v?lja, tagaseinas uksed k?rvaltelkidesse, paremat k?tt uks sisetelki, kust oodatakse Olovernest. Ootajad on Pagoas, m?ned teised aukandjad, s?durid ja rahvaste vanemad ning v?rstid. Olovernes ilmub auvahtide saatel Rahvaste vanemad ja v?rstid kummardavad maani)

OLOVERNES (istet v?ttes.) On ehk uusi saadikuid rahvaste poolt?

PAGOAS. Ei, Olovernes. Sinu jalge ees on kogu ilm.

OLOVERNES. Mitte minu, vaid Nebukadnetsari jalge ees; mina olen tema sulane. Aga m?gedelt pole ometi veel s?na?

PAGOAS. Veel mitte, Olovernes.

OLOVERNES. Olen juba k?llalt oodanud.

PAGOAS. Su sulased ootavad k?sku, et m?gedele minna ja s?na tuua.

OLOVERNES. Kas kuulsite, rahvaste vanemad ja v?rstid: mina ootan ja mu sulased ootavad. N?htavasti januneb maapind ikka veel vere j?rele ja maamuld tahab, et peaks ikka veel tapma. Kas ei tea keegi, mis rahvas see on, kes elab neis m?gilinnus, ja milles peitub tema j?ud ja julgus? On ta uhke oma rikkuse peale v?i usaldab ta oma s?jaj?udu, oma linnade valle? Kui lugu ehk n?nda, milleks siis oodata, milleks aega raisata. Olen r??kinud ja ootan vastust, rahvaste vanemad ja v?rstid.

(V?ike k?helev vaheaeg, siis astub ette Akior.)

AKIOR.

Olgu Olovernes mulle armuline, kui ma tema meele p?rast ei r??gi, aga ma tahan r??kida, mis tean ja mis ma ustavailt esiisadelt p?randusena kuulnud… See rahvas on kangekaelne rahvas; isegi oma jumalale paneb ta vastu ja ei v?ta tema s?na kuulda. Ta eraldub k?igist, kes elavad lagedal maal, mere ??res ja all Egiptuse pool, eraldub ja h?vitab teiste jumalaid, altarid ja p?hi paiku. Ta on oma jumalaga lepingu teinud elu ja surma peale ja ometi pole ta teda n?inud ega tema h??lt kuulnud. Ja see jumal kaitseb teda, on teda ikka kaitsnud. Tulest ja veest on ta oma rahva tervelt ja elusalt l?bi viinud, k?rves on ta teda nelik?mmend aastat mannaga toitnud, kaljust on ta temale allikavett annud ja ta maale viinud, mis jookseb piima ning mett. Ja ep ole ?htki rahvast, kes suudaks selle rahva vastu, kui aga jumal on temaga. Teeb see rahvas aga kurja ja p??rab jumal oma palge temast ?ra, siis pole temas mingit rammu: ta saab teiste sulaseks, langeb n?ost ?ra ja tema mehed ning noormehed on k?ikuvad ja painduvad nagu pilliroog meretuules. Sellep?rast, Olovernes, kui sa tahad, et see rahvas ennast sinu ees t?esti peaks alandama v?i sinu s?javankrite, piikide ja m??gatera ees langema, siis saada mehed v?lja, l?kita saadikud ja salakuulajad, kes peaksid s?numid tooma, on see rahvas praegu oma jumala silma ees armu leidnud v?i on ta tema oma kangekaelsusega tulivihaseks teinud, sest ainult niisugusel korral maksaks tema vastu minna, muidu, Olovernes, on see rahvas v?itmatu ja tema t?rkumist ei murra maapealne ramm.

OLOVERNES. Usud sa, Ammoni pealik, ka ise oma s?nu v?i r??gid ainult selleks, et mina ja mu mehed usuksid?

AKIOR. Olovernese jalge ees on mu elu ja surm; olen r??kinud, nagu ise usun ja t?eks pean.

OLOVERNES. Aga teie, rahvaste vanemad ja v?rstid, mis arvate teie Akiori s?nadest? (Liikumine.)

H??L. Akior on iseenda eest k?nelnud, meie usume ainult Olovernese j?udu.

OLOVERNES (muigavalt). Ja sina, Pagoas, mis ?tled sina? Kas peame t?esti j?rele kuulama, kuidas elab see m?girahvas oma jumalaga v?i peame ehk hukutajad ja ?ssitajad v?lja saatma, kes ajaksid kulla ja ehete abil selle rahva ta jumalaga t?lli, et siis oma v?imusse v?tta kurja jumalat kui ka tema kangekaelist rahvast?

PAGOAS (naeratades). Olovernesel on ainult k?skida; siis s?nnib selle rahva ja jumalaga niisama, nagu on seni s?ndinud k?igi rahvaste ja jumalatega: nad on sinu jalge ees.

OLOVERNES. Kas kuulsid, Ammoni pealik, sina ?ksi oled meie seas, kes usub seda rahvast ja tema jumalat.

AKIOR. Olovernes olgu mulle armuline, et olen ?ksi, ja andku mulle andeks, et julgen kinnitada kindlas usus: selle rahva jumalat ei too keegi sinu jalge ette. (Liikumine.)

OLOVERNES (huvitatult). Miks siis mitte, Akior?

AKIOR. Seda jumalat ei saa silmaga vaadata, k?rvaga kuulda ega k?ega katsuda – sellep?rast, Olovernes.

OLOVERNES. See on ju siis tundmatu jumal. Esimest korda elus puutun kokku tundmatu jumalaga.

AKIOR. Ja ometi tunneb see rahvas teda ja on talle p?hakojagi ehitanud; Jeruusalemmas on see.

OLOVERNES. See rahvas meeldib mulle ja tema jumalaga tahaksin silm silma vastu seista. Kuid ometi, Ammoni pealik, et sa meie seas ?ksi oled, kes seda rahvast ja tema jumalat n?nda usub, siis mine ?ra meie juurest, mine ?ra kas v?i ?hes oma rahvaga, mine ?ra selle rahva ja tema jumala juurde, keda sa usud.

AKIOR. Minu rahvas ei tule minuga kaasa, mina ?ksi langen sinu viha alla, Olovernes.

OLOVERNES. Ma pole vihas r??kinud. V?i on mul kuri n?gu ja kurjad s?nad?

AKIOR. Sa ajad mu oma silma alt ?ra, Olovernes.

OLOVERNES. Ammoni pealik, inimene peab minema oma usuga, meie k?ik peame minema oma usuga, ainult seda ?tlesin sinule. V?i ei ole sul t?epoolest usku? Aga miks sa siis r??kisid? Tahtsid sa t?esti minu ja mu sulaste meelt heidutada s?nadega? Siis oled sa kurjategija. (Liikumine.)

AKIOR. Mu s?nad olid mu usk, Olovernes, nii t?esti kui ma sinu jalge ees seisan.

OLOVERNES. Siis mine oma usuga. Sinu usk on m?gedel, mine m?gedele. Auvahid peavad sind saatma ja kuulutajad peavad kogu laagris teatama, et Ammoni pealik l?heb oma usuga. Ja kui selle rahva ja tema jumala tund saab tulnud, siis makstakse tuhat kuldt?kki sellele, kes toob Akiori elusalt ja tervelt minu ette, sest siis tahan sind j?llegi n?ha ja sinuga r??kida, Ammoni pealik. Mine! (Akior l?heb, temaga ?hinevad m?ned s?durid saatjaina.)Pagoas, lase noor vang ette tuua.

PAGOAS (s?durite poole) Tooge vang Olovernese ette. (Paar s?durit lahkub.)

OLOVERNES. Vaikib ta ikka veel?

PAGOAS. Tema suust pole keegi s?na kuulnud, nagu oleks ta tumm.

OLOVERNES. On ta s??a saanud?

PAGOAS. Ta ei puutu ?htegi toitu.

(Vang tuleb s?jameeste saatel, k?ed seljale seotud, j??b Olovernese ette julgelt seisma. Olovernes t?useb istmelt ja astub otse tema ette.)

OLOVERNES (natukese vaatlemise j?rele). Mis on su nimi?

NIMETU. Sa k?sid, nagu huvitaks see sind.

OLOVERNES. Ometi kord! Sa r??gid! Kes sa oled?

NIMETU. Sinu vaenlane.

OLOVERNES. Enam mitte. N??d oled veel ainult mu vang. Miks tahtsid mind tappa?

NIMETU (vaikib).

OLOVERNES. Mis olen ma sulle kurja teinud?

(Sel silmapilgul tuleb Juudit ?hes ?mmardajaga s?durite saatel v?lisuksest sisse ja j??b rahva varju seisma.)

NIMETU (ei vasta).

OLOVERNES. N?en sind esimest korda. V?i tundsid sina mind juba varem?

NIMETU (vaikib endiselt).

OLOVERNES. Miks sa ei vasta? Haavasin ehk sind kuidagi?

NIMETU. Olen su vang, sunni mind r??kima.

OLOVERNES. Ah nii! Sa n?uad vabadust, enne kui r??kida m?tled. Pagoas, lase vangil k?ed lahti teha. (Seda tehakse.) N??d anna temale ka ta s?jariistad tagasi.

PAGOAS. Tema pistoda on m?rgitatud.

OLOVERNES. Olgu.

(S?jariistad tuuakse, aga niipea kui Nimetu oma pistoda k?tte saab, tormab ta v?lgukiirusel Olovernese kallale, kelle ta ootamatuses v?iks tappa, kui see mitte ise Nimetul s?jariista k?est maha ei l??ks m??gaga. Jahmatus. Nimetu j??b norus peaga Olovernese ette seisma, kes p?levail silmil talle n?kku vahib.)

OLOVERNES. Juba teist korda! Miks p??ad sa tappa, kui sa seda kunsti h?sti ei m?ista. Aga julgust ja hoogu on sul, oled v??rt, et s?pradeks saaksime. Tead sa mu nime?

NIMETU. Tean.

OLOVERNES. Kes ma siis olen?

NIMETU. Olovernes.

OLOVERNES. Miks tahtsid mind tappa?

NIMETU. Ma vihkan sind.

OLOVERNES. Siis v?iksid mind ka armastada.

NIMETU. Ma ihkan su verd.

OLOVERNES. Seda ma n?en, aga miks siis?

NIMETU. Olen ?nnetu.

OLOVERNES. Teeb siis minu veri su ?nnelikuks?

NIMETU (viivitades). Ei tea.

OLOVERNES. Siis oled juba p?ris ?nnetu. Ja ometi tahaksid mind tappa?

NIMETU. Praegu lepiksin, kui sina minugi tapaksid.

OLOVERNES. Noormees, sa meeldid mulle. Aga surm tuleb harva, kui teda otsid.

NIMETU. Olovernes, sa paned mu s?nu naeruks

OLOVERNES. Ei, mu noor s?ber, sa meeldid mulle t?epoolest, sest sa tuletad mulle l?inud aegu meelde. Ka mina olin kord niisama noor kui sina praegu.

NIMETU. Annaksin k?mme korda oma nooruse, et sinu asemel olla.

OLOVERNES. Sa liialdad, noormees. Sa oled ?nnetu ja arvad sellep?rast, et teised k?ik on ?nnelikud. Aga mis on ?nn? kes on ?nnelik?

NIMETU. K?ik r??givad ainult sinust. Isegi need, kes sind neavad, r??givad ainult sinust, sest nad k?ik tahaksid sinu asemel olla.

OLOVERNES. T?hendab, minu nimi ei annud sulle rahu, sellep?rast tahtsid mind tappa?

NIMETU. Olin kuulus s?jamees omal maal ja ?mberringi, minu nimi k?is suust suhu vanade ja noorte keskel, meeste ja naiste seas, aga n??d r??gitakse minu kodus ja mujal ainult sinust ning rahvaste kenamad t?tred ehivad end ainult sinu p?rast.

OLOVERNES. Kodus ollakse harva kuulus. V?i teeb sulle t?esti muret naiste eblakus ja nende himur edevus?

NIMETU. Olen noorem sinust, Olovernes, ja minu jalge ees ei seisa ilma varandused ja kenadused maitsmist oodates.

OLOVERNES. Mina ise seisan Nebukadnetsari jalge ees, olen tema sulane.

NIMETU. Aga rahvas r??gib ainult sinust.

OLOVERNES. Rahvas, ikka rahvas. Ja naised… Liiga ripud sa, noormees, rahva ja naiste k?ljes. Mis peab sinust n?nda saama? Mis pean sinuga peale hakkama?

NIMETU. Tapa mind v?i lase tappa.

OLOVERNES. Usud sa, et surmas ootab sind ?nn? Oled sa kuulnud, et keegi on surmas ?nnelikuks saanud?

NIMETU. Tahtsin ju sind tappa, sellep?rast pean surema.

OLOVERNES. Tahad sa ikka veel mind tappa?

NIMETU (l??b silmad maha, vaikib).

OLOVERNES. Miks sa’i vasta? See otsustab ehk su saatuse.

NIMETU. Minu saatus on sinu otsustada.

OLOVERNES. Ei, mu noor s?ber, m?ista ise kohut, ?pi iseenda peale kohut m?istma, see on tarvilik.

NIMETU. Tahan surra.

OLOVERNES. Surra tahtmine pole kohtum?istmine. Tahad sa ikka veel mind tappa?

NIMETU (vaikib endiselt).

OLOVERNES. V?ta oma pistoda maast, ta on alles m?rgitatud; ?ksainus piste, ?ksainus veristav puutumine ja ma olen kadunud.

NIMETU (vahib aineti oma ette ja langeb nagu kokku).

OLOVERNES (Nimetule l?hemale astudes). Vaata, ma seisan su ligi, heidan s?jariistad endast (teeb seda), olen kaitseta, n??d v?id mu tappa. Noormees, tee seda, kui sa muidu ei v?i elada; vala oma s?bra veri, kui sa muidu ?nne ei leia. (Nimetu langeb veel enam k?ssi.) Ja avalikult k?sin k?ikide kuuldes: sinu veret??d ei pea sulle mitte k?tte makstama. Minu sulased peavad sinu su koduv?ravani saatma ja pasunaid peab puhutama ning s?rmilist m?ngitama igaveseks kiituseks, sest sa oled selle tapnud, kelle nimi on k?ikide suus. T?ida, mida sa kaks korda p??dnud, ja sind ootab kuulsus, mis kestab ehk su eluotsani. (Nimetu j??b liikumatuks)

OLOVERNES (k?tt Nimetu ?lale pannes). Miks sa vaikid? Miks saad sa oimetuks? Sa ei ole enam vang, vaid vaba, nagu k?ik teised, kes mu telgis; sa oled vabam kui k?ik teised, vabam kui mina ise. Mina olen k?sualune ja nemad k?ik on k?sualused, sina aga v?id teha, mis tahad, v?id minna, kuhu s?da kutsub. Kogu maailm on sinu p?ralt, kogu suur maailm, kas kuuled! (Nimetu langeb Olovernese ette p?lvili, haarab tema jalge ?mbert kinni ja nuuksub.)

(Vaikus.)

OLOVERNES (k?tt Nimetu p?he pannes). ?nnetu noormees! Vastad sa n?nda mu s?nadele? Igatahes on su vastus selge ja ma ei eksinud, kui su vabaks kuulutasin… Aga t?use ?les, ma ei aja sind kuhugi; sa v?id ka siia j??da, kui soovid. Veel enam: ma palun sind – j?? siia, j?? minu juurde.

NIMETU (t?ustes). Kuhu peaksingi minema.

OLOVERNES. On siis maailm nii kitsas?

NIMETU. Igal pool r??gitakse ainult sinust Sina oled minult k?ik v?tnud, mis mulle armas.

OLOVERNES. N?en sind esimest korda.

NIMETU. Ainult sinu nimek?la riisus mult ?e ja m?rsja.

OLOVERNES. Kas sa siis ei tea, et naised on liblikad pimedal ??l: mida heledam tuli, seda rohkem lendab neid kokku. Selleks on neile tiivad antud. H?da sellele, kes neid p??dma l?heb, sest see v?ib kaotada neid kui ka iseennast. Mina annaksin sinu sulle endale tagasi, muud paremat ei m?ista ma teha.

NIMETU. Su and on armuand, Olovernes, ja armu saamiseks ei tulnud ma sinu telki: mul pole midagi vaja.

OLOVERNES. Usun, aga minul oleks sind tarvis.

NIMETU. Siis mitte minu p?rast ei kuulutanud sa mind vabaks?

OLOVERNES. Me ei tee midagi teiste p?rast, nii v?i teisiti on me tegusid ikka meile enestele tarvis..

NIMETU. Sa nimetasid mind oma s?braks, aga kas siis s?prus ei kohusta?

OLOVERNES. K?ll ikka. Sellep?rast palungi sind: ?ra tarvita juba esimesel p?eval minu s?prust kurjasti. J?? elama, j?? siia, j?? minu juurde, j?? m?neks p?evakski. Tahad sa j??da?

NIMETU. Mul on ?ksk?ik.

OLOVERNES. K?llap me ?ksk?iksusest jagu saame, kui sa aga j??d. Meid ootab tegevus, see peletab ?ksk?iksuse. Pagoas, muretse meie noore s?bra eest, juhata talle telk eluasemeks minu l?heduses. Ta on t?iesti vaba, v?ib minna v?i j??da, v?ib elada v?i surra, nagu tahab; selleks anna talle tema s?jariistad tagasi. Aga pea meeles, noormees: elavalt armastan sind rohkem kui surnult. Mine!

(Pagoas annab m?rku ja Nimetu saadetakse k?rvaltelki.)

OLOVERNES. Rahvaste vanemad ja v?rstid.

PAGOAS (vahele r??kides.) Olovernes vabandagu, aga ootamas on naine m?gedelt.

OLOVERNES. Naine m?gedelt? Lase ette astuda.

PAGOAS (annab s?duritele m?rku ja need saadavad Juuditi ettepoole )

JUUDIT (kummardab Olovernese ees maani).

OLOVERNES (s?duritele) T?stke ta ?les. (S?durid teevad seda.) (Juuditile) Mis sa tahad, naine?

JUUDIT. Sind n?ha, Olovernes.

OLOVERNES. Saadab sind rahvas v?i tuled ise?

JUUDIT. Tulen ise.

OLOVERNES. Kust oled p?rit?

JUUDIT. Petuuliast.

OLOVERNES. Kuidas p??sesid linnast?

JUUDIT. P?genesin videvikul; sinu s?durid v?tsid mu kinni ja t?id siia.

OLOVERNES (s?durite poole) Oli see n?nda?

PEALIK. See oli n?nda, Olovernes. See naine tuli ?hes ?mmardajaga m?elt alla ja ?tles, et ta sinu juurde tahab tulla, sest temal olla t?htsat teatada.

OLOVERNES. See oleks esimene naine, kel minule t?htsat teatada. (Juuditile) Mis t?htsat asja tulid sa mulle teatama? V?i on see saladus?

JUUDIT. Mul pole saladusi, kui Olovernesel neid pole.

OLOVERNES. Mina ajan asju avalikult. Rahvaste vanemad ja pealikud ongi selleks siin koos, et nad mu tegusid n?eksid ja mu s?nu kuuleksid. Naised aga armastavad igast asjast saladuse teha ja t?hiseist asjust teevad nad suure saladuse.

JUUDIT. Siis olen mina esimene naine, kes teisiti talitab.

OLOVERNES. On m?gedel k?ik naised niisugused?

JUUDIT. Ei m?ista, mis Olovernes m?tleb.

OLOVERNES. M?tlen, et oled mehelikult s?nakas.

JUUDIT. On see Olovernese ees kiitus v?i laitus?

OLOVERNES. Naistes kiidetakse ikka kelmikat kavalust, ilu ja edevust.

JUUDIT. Siis pole mina kunagi kiitust otsinud.

OLOVERNES. Sa leiad seda otsimata, kui sa tood mulle m?gedelt t?htsaid s?numeid. R??gi, naine, ma kuulan ja ?hes minuga k?ik, kes siin kojas. Meil oli alles hiljuti m?girahvast ja tema jumalast juttu, olen huvitatud midagi l?hemat kuulma.

JUUDIT. Petuulias on suur n?lg; liisku heidetakse seal juba laste p?rast ja tilk vett ajab valama inimese verd.

OLOVERNES. Miks ei avata siis v?ravaid, miks ei l?kitata saadikuid? meil on k?ike k?ll.

JUUDIT. Meil m?gedel on teine jumal, sellep?rast.

OLOVERNES. Teil olevat tundmata jumal, r??gitakse.

JUUDIT. Lagedal maal ei tunta teda ja ka mere ??res on ta v??ras kuni Egiptusest saadik, aga meie ise tunneme teda, meie k?ll.

OLOVERNES. Tunnete ja kaitsete teda, heites liisku oma laste p?rast ja valades tilga vee juures inimese verd?

JUUDIT. Me anname elu p?haduste eest, jumalat kaitstes l?heneme ise jumalale. Ainult siis, kui kurja teeme tema silma ees, p?geneb ta meie eest ?ra ja meie ei leia teda kuskilt.

OLOVERNES. Kuidas nimetate oma jumalat?

JUUDIT. Asjata ei tohi ?kski tema nime suhu v?tta.

OLOVERNES. Naine, teie jumal seal m?gedel hakkab mulle ikka rohkem meeldima. Aga ?tle: miks ei kaitse jumal teid minu vastu ja miks ei saada ta teile leiba ja vett? – tema v?ida ju ka kalju allikaks muuta.

JUUDIT. Tema v?ib k?ik, aga sinu vastu ei kaitse ta meid.

OLOVERNES(huvitatult)Miks siis mitte? Olen mina teie jumala armualune?

JUUDIT. Sina oled jumala s?rm, sina oled tema k?skjalg.

OLOVERNES. Mina olen Nebukadnetsari sulane.

JUUDIT (vaimustuses) Ei, sa oled jumala k?skjalg. Eila veel ei teadnud ma seda, aga t?na tean. t?na, kus ma su pale. n?inud. N??d m?istan, mis t?hendab, et jumal mind ??sel h??dis ja k?skis alla tulla sinu palge ette, Olovernes.

OLOVERNES (muigavalt) H??ab teie jumal ??seti naisi ja ajab nendega juttu?

JUUDIT. Olovernes, sa p??rad mu s?nad naeruks.

OLOVERNES. Mulle teeb nalja, et tundmata jumal naise oma k?skjalaks valib. Aga mis s?numeid tood sa siis mulle oma jumalalt?

JUUDIT. ?tlesin juba: sa oled jumala vits.

OLOVERNES. Ah see ongi see t?htis teade, mis sa mulle pidid tooma?

JUUDIT. Mis suuremat oleks mul teatada, kui et sa oled jumala l?kitatud.

OLOVERNES. Aga miks ei avata mulle siis v?ravaid linnadesse; mis m?gedel?

JUUDIT. Rahvas on pime, rahvas on kangekaelne, sellep?rast.

OLOVERNES (muigavalt) Ja jumal ei saa temast jagu?

JUUDIT. Sinu k?evarrega, Olovernes, murrab jumal oma rahva kangekaelsuse.

OLOVERNES. Siin valitsevad teised jumalad ja m?gede jumalalt pole ma mingit k?sku saanud.

JUUDIT. Minu suu l?bi r??gib taeva ja maa jumal.

OLOVERNES. Kuulan ja imestan; oleksin noorem, siis usuksin ehk juba. Aga miks r??gib teie jumal naise suu l?bi? On ta nii heitliku meelega v?i armastab ta petlikke s?nu?

JUUDIT. Naine peab selle ilmale kandma, kes p??stab ilma; naise igatsused rahva tuleviku p?rast lendavad sinnapoole ilma otsa, kus on v?imalik ilmv?imatu. Naine on kuut?bine, kes k?nnib ka seal julgelt, kust mehe arukas samm tagasi kohkub.

OLOVERNES. Sa r??gid nagu ettekuulutaja, aga meie naiste kohta ei k?i see mitte: nemad armastavad ehteid, l?hna?lisid ja iluv?rve. Nooruses kudrutavad nad mehest, parajas eas kannavad lapsi ilmale ja vanaduses istuvad ning porisevad nad.

JUUDIT. Olovernes, sa tunned ainult maiseid naisi, sa tunned halbu naisi.

OLOVERNES. Naised on ikka maised, naised on ikka halvad, sest n?nda meeldivad nad meile k?ige rohkem. N?nda on neis elur??mu, muretut m?ngu, uhkavat kirge ja ?levat pidutuju, kui s?tendav viin niisutab nende punaseid huuli.

JUUDIT. Olovernes, sa r??gid naistest, kes ?ratavad himu, aga naine peab olema p?ha.

OLOVERNES. Paljuke on p?hadus v??rt, mis himu ei ?rata v?i millest osa ei saa! Ei, m?gede naine, p?hadust peab maitsma. Tean seda, olen seda teinud, sellep?rast vihkavad mind mehed, aga naised nimetavad mind oma igatsuseks.

JUUDIT. Sina oled see, kes tulema pidi.

OLOVERNES. Rahvaste vanemad! Teie kuulete selle naise s?nu? ?ppige temast, siis on v?hem kohtum?istmist. Ja sina, m?gede naine, sa r??gid h?sti; tahaksin sind teine kord veel kuulda, kui mul rohkem aega. Tahad sa meie juurde j??da?

JUUDIT. Tulin, et armu leida su silma all, Olovernes.

OLOVERNES. Seda oled sa leidnud. Pagoas, juhata talle telk eluasemeks. (Pagoas ?tleb paar s?na s?durile, kes paar sammu l?hemale astub Juuditi ootamiseks.)

JUUDIT. ?ks palve, Olovernes.

OLOVERNES. Ma kuulan.

JUUDIT. Olen vaga ja tahaksin puhtel palvetamas k?ia lausa taeva all.

OLOVERNES. Pagoas, selleks olgu talle tee vaba.

JUUDIT. Veel teine palve.

OLOVERNES. R??gi.

JUUDIT. Vagaduse k?sk keelab mind muud s??mast kui aga seda, mida mu ?mmardaja kaasas kannab.

OLOVERNES. See olgu n?nda, Pagoas.

(Juudit kummardab maani ja l?heb ?hes ?mmardajaga juhatatud k?rvaltelki.)

Kuulge n??d, maade v?rstid ja rahvaste vanemad! Ma lasksin teid kutsuda, et teatada: Nebukadnetsar on teel siia, ta on oma pealinna v?ravaist v?lja s?itnud suure s?jav?ega. Sellep?rast l?kitage k?skjalad oma maade rajadesse, laske saaki koguda ja k?iksugu moona ning kingitusi meelelahutuseks, et ta teid ei h?vitaks maa pealt hoopis ?ra ?hes teie naiste ja laste, pudu– ja sarvloomadega. Andke k?sud, et k?ik ruttu toimetataks; t?take, sest Nebukadnetsari jalg on k?rmas. Olen r??kinud, minge!



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8