Anton Tammsaare.

Juudit



скачать книгу бесплатно

OSALISED

JUUDIT, noor naine Petuuliast.

SUSANNA, tema ?mmardaja.

OSIAS, Petuulia peavanem.

KABRIS, Petuulia vanem.

SIIMEON.

RABI.

OLOVERNES, Assuri v?ejuhataja.

PAGOAS, tema telgi?lem.

AKIOR, Ammoni pealik.

NIMETU.

NAINE.

NAINE lapsega.

K?SKJALG.

Rahvas, rahvaste vanemad ja v?rstid, pealikud, s?durid, pidulised, h??led, I, II, III ja IV v?ravavaht.

ESIMENE VAATUS

(Eestuba Juuditi juures. Pahemat k?tt v?lisuks, paremat k?tt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe p?rast seda Susanna v?lisuksest.)

JUUDIT. K?isid sa m??ril?

SUSANNA. Tulen s??lt, emand. Hommikuti on mu esimene teekond ikka m??rile.

JUUDIT. Mis teeb Assur?

SUSANNA. Assur seisab nagu ikka. Hobuseid ja s?javankreid on k?ik kohad t?is, piigi-ja ammumehed k?nnivad nende keskel.

JUUDIT. Tormijooksu ei kardeta veel?

SUSANNA Ei, emand, sellest ei teadnud keegi midagi r??kida. Assur loodab, et me heaga alla anname, et me l?kitame saadikud Olovernese juurde. Eilagi on j?lle m??ri taga pasunat puhutud ja inimesi m??rile kokku meelitatud kuulama Olovernese kiitust. Nad r??givad temast, nagu polekski muid v?gevaid ilmas, kui aga tema, Olovernes. Tema kuulsus liigub k?igi meeltes, tema nimi ei anna enam inimestele rahu, tema nimi kustutaks nagu n?lja ja janu.

JUUDIT. Jah, Olovernese nimi ei anna enam kellelegi rahu, varsti r??gitakse temast m??ri sees niisama sagedasti nagu m??ri tagagi. Raske on inimestel Olovernese nimele vastu seista, kui nad kuulevad teda nii sagedasti… Aga kaevud on ikka veel kinni?

SUSANNA. Kaevud on kinni; nagu ennegi hoiavad neid Olovernese sulased. ?mberkaudsed m?ed on t?is s?jamehi; s??l istuvad ikka veel Eesavi ja Ammoni lapsed: nad istuvad nagu n?ljased rongad, kes ootavad k?ngeja looma viimast hinget?mbust. N?lgiva ja n?rbiva Petuulia j?rel k?ivad nende himud.

JUUDIT (endamisi). K?ik nagu ikka, nagu eile ja tunaeile, nagu sel ja viimasel n?dalal… Mis on linnas n?ha ja kuulda, mis teeb rahvas?

SUSANNA. Linn on t?is hulumist ja h?dakisa, rahvas r?kkab t?navail, turul ja katusel Jehoova poole, rahvas on meeleheitel. S??distatakse vanemaid, miks pole nad alla l?inud ja Assuriga r??kinud, miks pole nad Olovernese jalge ette heitnud ja temaga lepingut teinud, nagu tegid Moabi v?rstid ja Ammoni pealikud ning k?ik need rahvad, kes elavad mere ??res suurtest m?gedest kuni alla Egiptusest saadik. Neil k?igil on n??d hea p?li: nad istuvad omas kojas, puhkavad viigipuu all ja s??vad oma leiba. Nende kaevud on vabad ja allikate juures ei seisa piigimehed vahiks. Miks peab siis ainult Iisrael n?lgima, miks peab Iisrael janu kannatama? n?nda k?sitakse.

JUUDIT. Oleme meie siis paganad, et peaksime tegema nagu Moabi v?rstid ja Ammoni pealikud ning k?ik need teised rahvad, kes elavad mere ??res?

SUSANNA. Rahvas on meeletu h?da p?rast, emand. N?gin surejat s?durit, keda vaenlase nool osavasti tabanud.

Ta kannatas hirmsasti, aga ?mberseisjatele seltsimeestele ?tles ta naeratades: vennad, surm on valus, aga tema on ainuke abimees n?ljas; ?rge lootke mujalt abi, Jehoova on k?rgel, Jeruusalemm kaugel.

JUUDIT. Jehoova n?uab alandlikku meelt.

SUSANNA. Oleme p?rmus Jehoova ees. Eks ei ole k?ik oma riideid l?hki k?ristanud ja eks ei kanna ka vanemate ja preestrite niuded kotiriideid? Vanakestegi hallidest juustest tuisutab hommikutuul tuhka. Aga ometi oleme n?rkemas rammutuses. Nagu hundid otsivad n?ljased saaki p?levail silmil. Emad tuiguvad janus lastega l?velt l?vele, aga neid saadetakse t?hjalt ?ra. ?kski ei halasta teise peale, iga?ks muretseb ainult iseenda eest – v??ra valu on puu k?ljes. N?drad ja v?etid ei liiguta enam kellegi meelt.

JUUDIT. ?ndsad on t?nap?ev need, kel pole isa ega ema ja kelle lapsekoda Jehoova pole avanud.

SUSANNA. Jah, emand, ?ndsad on sigimatud.

(Vaikus.)

JUUDIT. On meil veel astjas vett?

SUSANNA. Vett jatkub nii m?nekski p?evaks. Ehk annab Jehoova seni vihma. ?list ja leivast saab ka tulevaks n?dalaks.

JUUDIT. Hoia seda k?ike, kuni ma saan k?skinud.

SUSANNA. M?tleb ehk emand n?ljaste ja januste peale? T?na hakkas mul nende ees ?udne. K?ik t?navad, t?navate nurgad, kogu turg oli neid t?is. Igal pool koltunud palged, igal pool kilavad silmad, igal pool laste nutt ja emade pisarad. Mineval n?dalal oli neid alles v?he, tunaeile v?hem kui eile, eile v?hem kui t?na. Aga mis saab homme ja ?lehomme, mis toob tulevane n?dal? Tilk vett pikendaks nii m?negi lapsukese elup?evi.

JUUDIT. Tilk vett pikendaks nii m?negi surija piina, Sest keda suudaksime p??sta, kui Jehoova ei anna vihma, kui ta ei kuule meid. Kui ?hele annaksime, miks peaksime siis teisele keelama, v?i kui ?ks tilga saab, kas ei tea sellest siis varsti terve linn. Aga mis saaks meie veest linnale? Sellep?rast, hoia, mis meil on, seda l?heb Jehooval tarvis. Mine kutsu rabi ja vanemad siia, palu nad minu kotta, sest mina tahan neile imelikku asja ilmutada.

SUSANNA. Teen, nagu sa k?skinud, emand. (V?lisuksest ?ra.)

(Enne kui Juudit j?uab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.)

NAINE (laps s?les). Jumala rahu olgu…

JUUDIT (vahele) Mis sa tahad?

NAINE. Jehoova ?nnistus olgu Juuditi majale.

JUUDIT. R??gi, mis sul vaja.

NAINE. Tilk vett.

JUUDIT. Minu astjad on t?hjad.

NAINE. ?ksainus tilk… Jehoova nimel… ma palun.

JUUDIT. ?tlesin juba – minu kruusid on kuivad.

NAINE. Halasta, Juudit, sest sa oled ikka lahke ja helde olnud. Sa oled vaeseid toitnud ja paljaid katnud, sa oled peavarjutuile ulualust annud… Vaata, mu lapsukese silmad on juba suletud, palekesed lohku vajunud, kurtunud keel ei liigu enam veretute huulekeste taga. Ta on mu ainuke n??psuke ihuv?su, mu ainuke Jehoova ?nnistus, – olen lesk.

JUUDIT. Ka mina olen lesk ja mul pole ainustki last. Aga Iisraelis on veel mehi k?ll.

NAINE. Emand, olen vaene, olen vana, olen inetu, mind ei taha enam ?kski Iisraeli mees.

JUUDIT. Mis v?in siis mina, olen naine nagu sinagi.

NAINE. Anna ainult pisut vett. et korrakski oma lapse suud kastaksin, siis v?ib ta surra, kui see on Jehoova tahtmine.

JUUDIT. Pista talle rind suhu.

NAINE. Ta suu ei ime enam.

JUUDIT. Siis l?psa end ja jooda oma last.

NAINE. N?ljast ja janust olen aher juba kolmat p?eva.

JUUDIT. Niisuta siis silmaveega ta huuli.

NAINE. Silmad on kuivaks saanud nutmisest, p?ud on silmalauges suure nutu p?rast. Kogu linn on karjumist t?is.

JUUDIT. Sa tunned vagajuttu emast, kes suure p?ua ajal oma sooned avas, kes p??stis vallali oma keha tuiksooned, et joota oma ihusugu. Kui sa oma last armastad, siis mine tee niisamuti. Sina ise oled vana, tema on noor, sina oled sigimata, aga tema v?ib kord Iisraelile sugu saata.

NAINE. Juudit, sul on vagaduse ja tarkuse kuulsus Iisraeli naiste seas, kasvades istusid vana Siimeoni jalge ees, aga ometi r??gib sinu suu hirmust asja Jehoova vastu. Sinu s?nad on t?is pattu.

JUUDIT. Jehoova on meile katsumisep?evad saatnud, Jehoova tahab suurt armastust, Jehoova n?uab rasket ohvrit, ja kes midagi keelab, see peab k?ik ohvriks tooma: kui sa pattu kardad, siis mine ja sure ?hes oma lapsega.

NAINE. Verd ei pea teie mitte s??ma, ?tleb Jehoova, sest kes verd s??nud, selle vastu tahab ta oma palge panna ja teda oma rahva seast ?ra kaotada. Veri on liha hing ja hinge ei pea teie mitte s??ma, ?tleb Jehoova.

JUUDIT. Veri ehk p??stab t?nap?ev su lapse: miks ei taha sa oma ihusugu lunastada?

NAINE. Kes olen mina, et peaksin oma ihusoo lunastama! Olen vana, olen vaene, olen inetu, olen sigimata, olen alatum Iisraeli naiste seas. Palun ainult piisakese vett, Juudit. Otsi oma kruusid l?bi, ehk leidub ometi kuskil tilgake; p??ra oma astjad uurakile, armuline emand, ehk n?rgub niiskust uurdesse. Ehk pani ?mmardaja su linased riided ??seks kaste alla, ehk viis ta sinna su kallid Egiptuse l?uendid; too, ma katsun neid v??nata lapsukese suu kohal, ehk puserdub kuskilt piisake. N?e, alles liiguvad teise huulekesed, k?ed kerkivad, silmalaud paonevad… Juudit, halasta, heida armu!.. ,

JUUDIT. Jehoova ei anna kastet ega vihma, Jehoova on taeva ja maa Iisraeli eest lukku pannud, Jehoova meel haudub k?ttemaksmist. Mine, et ma palvetaksin.

NAINE. Enne tilk vett, emand, piisakenegi… Ma orjan sind selle eest eluaeg.

JUUDIT. Mul on muidugi orje k?ll. Ma tahan paluda.

NAINE. Anna enne vett, palu siis… palu ka minu lapse eest.

JUUDIT. Ma palun Iisraeli eest.

NAINE. Mis on mulle Iisrael, kui mu laps sureb. Oleks Iisrael minu p?ralt, siis annaksin terve Iisraeli tilga vee eest.

JUUDIT. Naine, sa r??gid arutuid s?nu, kurbus on su meeli puutunud.

NAINE. On see siis ime, Juudit? Kogu Petuulia olen l?bi jooksnud, et lapsukesele tilga vett saada, aga n??d saadad sinagi mu t?hjalt ?ra. Inimeste meeled on kivist ja nende s?damed on pinnitud vask. Ennem leiab rikka silmas armu koerapoeg kui lesenaise laps.

JUUDIT. T?nap?ev on Jehoova katsuma tulnud rikkaid ja vaeseid. Ainult kelmid ja petised l?hevad rasva, nagu murdjad suure katku ajal.

NAINE. Emand, sa ?tled: kelmid ja petised. Aga kes v?ib Petuulias sellega hoobelda, et ta on aus ja ?iglane? Kelm on iga?ks, kes s??b, kui naaber n?lgib; kelm on igamees, kes veel elab, kui seltsimees juba v?itluses langenud; petis on iga naine, kes end ehib, kui v?itlejad on alasti. Aga kas n?rbivad ja n?lgivad Petuulias juba k?ik? Kas on juba k?ik mehed linnam??ril v?itlemas v?i kas on naised juba ehtimise j?tnud? Eks ei ole k?rvus alles r?ngad, kaelas keed, jalus ehitud kammitsad, et oleks tippamisi k?ik! Ma vihkan ja p?lgan Petuuliat; v?he puudub, siis neaksin ta.

JUUDIT. Naine, ?ra nea parem, ?ra nea mind ?hes Petuuliaga mu enda kojas.

NAINE. Anna tilk vett, Juudit, halasta meeletu ema peale. Muidu l?hen turuplatsile, l?hen lausa taeva alla, l?hen sinna, kus on palju teisi n?lgijaid, ja nean seal… nean k?ikide kuuldes… nean oma lapsukese p?rast, kellele ei saa tilgakest vett kogu Petuuliast.

JUUDIT. ?ra nea ka turuplatsil, naine; ei ole hea, kui neetakse tilga vee p?rast.

NAINE (p??rdub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake v?ikse poisiga k?e k?rval. Naine neile) ?rge tulge parem – mine tagasi, Siimeon: Juudit on nagu teisedki, tema halastus on kurt, tema heldus on surnud. Juudit tahab palvetada, aga mu laps tahab juua, mu laps tahab vett… kust leian oma lapsele tilga vett. Siimeon, Juhata sina ometi, heida armu, halasta!

SIIMEON. Turul m??akse vett, r??giti.

NAINE. Turul? Turul m??akse vett! Issand jumal! Ja mina olen siin! M??akse vett ja mina ei teadnud. J??n j?llegi ilma… (V?lja.)

SIIMEON. Rahu olgu Juuditi majale.

JUUDIT. Siimeon, sa elad alles! Pole sind ammugi n?ha olnud.

SIIMEON. Istusin kodus, ootasin surma, aga surm on mu unustanud, ei saada mulle ei katku ega n?lga j?rele; need armastavad nooremaid, tugevamaid.

JUUDIT. Mis sinu siis t?na v?lja ajas?

SIIMEON. Otsin poisile abi ja armu.

JUUDIT. Ah Siimeon, Siimeon! Kohatul ajal otsid sa abi ja armu. Puhtest videvikuni koputavad abipalujad ustele, aga kes suudab neid t?nap?ev aidata. Kus on Petuulias see, kes j?uaks k?iki januseid joota ja k?iki n?lgijaid s??ta? Siimeon, Jehoovalt peab abi otsima, Issandat peab paluma, mitte inimesi, n?nda ?petasid ise kord mind.

SIIMEON. N?nda ?petasin kord, aga h?da unustab k?ik s?nad, h?da vastu ei saa ?kski ?petuss?na. Jehoovat olen kogu eluaja palunud, n??d p??ran inimeste poole, n??d palun sind, Juudit.

JUUDIT. On siis Jehoova kurdiks j??nud, et p??rad inimeste poole palvega?

SIIMEON. Jehoova on Iisraeli vastu kurjust t?is, tema meel on ?ritatud tulisest vihast.

JUUDIT. Mis v?in siis mina? Ega ometi naine pea Jehova juures eestkostjaks hakkama?

SIIMEON. Varja mu lapselast, hoia mu poissi, anna talle ulualust, kaitse teda.

JUUDIT. Ei m?ista, Siimeon, kelle eest pean teda varjama, kelle eest kaitsema.

SIIMEON. Varja mu poissi omaste ja sugulaste eest, – nemad ihkavad ta hinge.

JUUDIT. Siimeon, sa r??gid hirmsaid s?nu! On siis omaksed metsalisteks saanud, et ihkavad poisi hinge? On nad aru kaotanud? N?lg on su meeltele liiga teinud, sa jampsid.

SIIMEON. Ei, ma ei jampsi ja mu aru on selge. Inimesed on n?ljased nagu k?rvehundid ja saaki otsivad nad kui noored l?vid. Prohveti s?na on t?nap?ev t?eks saanud: liisku heidavad nad oma laste peale.

JUUDIT. Halastaja Issand! V?gede Jehoova! Su rahvas on meeletu rahvas, su rahvas on ?nnetu rahvas! (Haarab omal peast kinni.) Mu meeled l?hevad segi… (istub) Iisraeli h?da ei mahu mu s?damesse. Peaks midagi v?imatut s?ndima, meie iga?ks peaksime midagi v?imatut tegema, muidu l?heme k?ik hukka ja Iisrael ?hes meiega… Nad s??vad juba oma ihusugu! Siimeon, miks ei ole Jehoova noormees, et naine oma liikmetega v?iks ta meelt muuta!

SIIMEON. Miski ei v?i tema meelt muuta, mitte miski; ei kunagi pole ma n?inud, et keegi oleks tema meelt muutnud. Sellep?rast p??rangi inimeste poole, tulen sinu juurde, Juudit, palvega oma poisi p?rast. Ema suri tal n?lga, isa katku, nad j?tsid poisi minu hooleks. Tahaksin teda hoida, et ta ei l?heks isale ja emale j?rele ja et ta kannaks mu ihusugu tulevatesse p?lvedesse, kui see on Jehoova tahtmine.

JUUDIT. Siimeon. ka sina m?tled ainult iseenda ja oma poisi peale, ka sina m?tled, nagu k?ik teised. Kellelegi ei tee Iisrael muret, k?ik m?tlevad ainult iseenda peale.

SIIMEON Ei, Juudit, mina m?tlen Iisraeli peale, m?tlen, et lapsed on tulevane Iisrael. Endast ei hooli ma, aga poisi, selle p??staksin, sest iga p??stetud laps v?ib t?nap?ev tulevase Iisraeli isaks v?i emaks saada.

JUUDIT. Minu maja oleks lapsele halvaks varjuks, siin sureks ta n?lga.

SIIMEON. Veel elab ta m?ne p?eva ja seni n?itab ehk Jehoova Iisraelile oma palet.

JUUDIT. Janu tapab ta.

SIIMEON. Mitte t?na ja homme v?ib juba p??stmine tulla. Halasta, Juudit! V?ta poiss oma kotta, siit ei leita teda nii pea, siin ei teata tema hinge varitseda. Tule, pojuke, langeme Juuditi ette maha, ehk v?tab ta meid siis kuulda, ehk n?rkub ta s?da (p?lvili).

JUUDIT (Siimeoni juurde, h?rdalt) T?use ?les, Siimeon, minu ees ei pea sa mitte p?lvitama, minu ees mitte (t?stab vanamehe ja poisi jalule).

SIIMEON. Siis kuule meid, kuule mind, keda nimetid millalgi oma isaks, ja ?ra p??ra oma silmi k?rvale, nagu p??rab Jehoova Iisraeli pealt.

JUUDIT. Mu koda pole ju kindlus, kus h?dalised v?iksid varju leida.

SIIMEON. Siia ei tule, ei tea nad nii pea tulla ja k?llap leiad poisile m?ne salaurka, kus ta kellelegi silma ei puutu.

JUUDIT. Mu koda j??b t?hjaks, ma l?hen siit ?ra. Nii t?esti kui ma siin seisan, tahan siit ?ra minna.

SIIMEON. Aga kuhu siis, mu t?tar? Kuhu tahad sa minna, Juudit?

JUUDIT. M?tlen Iisraeli peale. Iisrael ?hkab p??stmise j?rele.

SIIMEON. Peab siis naine Iisraeli p??stma?

JUUDIT. Miks ei peaks ka naine Iisraeli p??stma, kui see on Jehoova tahtmine; meie iga?ks peame katsuma Iisraeli p??sta. Sellep?rast j?tan oma koja maha ja l?hen.

SIIMEON. Kuhu?

JUUDIT. Siimeon, ?ra p?ri. Kui see on jumala tahtmine, siis kuuled, kui k?ik saab s?ndinud. Seni ?nnista mind, Siimeon, ?nnista ja palu, et Jehoova juhiks mu jalaastumisi.

SIIMEON. Kuhu pean siis k?ll oma poisi viima…

JUUDIT. Vii ta m?nde teise kotta, Petuulias on suuri ja vagu kodasid veel k?ll.

SIIMEON. Kus on t?nap?ev see koda, mis v??rast vanakest varjaks ja mis annaks vaeslapsele ulualust? Ennem tuleb jumal j?lle maa p??le meie keskele, kui et vaeslast keegi varjaks. Ei, Juudit, enam ei tea ma kuhugi minna, kui sina mu ?ra ajad; sina olid mu viimane lootus. Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest.

JUUDIT. Rahvas on Jehoova unustanud.

SIIMEON. Jehoova on oma rahva unustanud, ta on oma kuulmed sulgenud laste nutukisa eest.

JUUDIT. Issand n?uab alandust.

SIIMEON. Rahvas ihkab halastust ja armu.

(Susanna v?lisuksest.)

JUUDIT (?mmardajale) Mis ?tlesid vanemad?

SUSANNA. Nad tulevad, nad on teel siia. Ka rabi tuleb, nad tulevad ?heskoos.

JUUDIT. Vii siis vana Siimeon ?hes poisiga tahatuppa ja otsi neile pisut leiba ja vett.

SIIMEON. Mitte minule, minule mitte, mina olen vana, poisile anna, temale on vaja.

SUSANNA. Lapsed karjuvad s??a ja juua, emand.

JUUDIT. (?mmardajale) Tee, mis ma k?skinud Mine, Siimeon, s?? ka sina, s??ge ja jooge m?lemad.

SIIMEON. Sinu jalgu tahaksin suudelda ja sinu jalaj?lile suud anda, mu t?treke. (Tahab maha langeda)

JUUDIT (teda takistades) Isake, p?evade poolest olen sinu lapselaps – minu jalgu ei pea sa mitte suudlema. Minu jalgu pole veel ?kski mees suudelnud, ega ometi sina taha esimene olla V?ta poiss ja vii ta tahatuppa.

SIIMEON. ?nnistatud olgu sa Iisraeli naiste seas ja… (S?nad katkestab rabi, Osiase ja Kabrise sisseastumine, kuna Siimeon ja poiss teise ukse kaudu kaovad.)

RABI. Rahu olgu Juuditi majale.

JUUDIT. Tere, rabi. Tere ka, Osias ja Kabris. Palun vabandust, et teie kallist aega raiskan sel raskel silmapilgul.

OSIAS. Mis on emandal r??kimist? Meie aeg on kasin; ahastus ja meeletus kipuvad v?imust v?tma.

JUUDIT. Kui kaua m?tlete veel vastu panna?

OSIAS. Veel ehk p?eva viis.

JUUDIT. Miks just viis?

RABI. Seni p??rab ehk Jehoova oma viha.

KABRIS. Ehk tuleb meile seniks abi.

JUUDIT. Miks peab Jehoova just viie p?evaga abi saatma? Eks ei v?i ta seda ka kuuendal p?eval teha.

RABI. Hiljem pole meil vist enam Jehoova abi tarvis.

OSIAS. Hiljem sureme n?lga.

KABRIS. Janus n?rbivad juba n??d me lapsed.

JUUDIT. Ons Jehoova teie v?lglane, et te talle t?htaja m??rate?

RABI. Me palume ja loodame ainult.

JUUDIT. Milleks siis see t?htaeg?

OSIAS. Me kaotame v?imu rahva ?le, me v?ime ta juba enne viit p?eva kaotada, kas v?i t?na, homme – me ?kski ei tea, kui ruttu v?ime kaotada v?imu rahva ?le.

JUUDIT. Te olete vanemad, te k?site.

OSIAS. Sagedasti on raskem k?skida, kui k?sku t?ita

JUUDIT. Kas ei ole teie Jehoova asemikud maa peal.

RABI. Jehoova on oma rahva maha j?tnud, n?lgijad j?tavad Jehoova maha.

OSIAS. N?lgiv vanem on ainult n?lgija n?lgijate seas ja sellep?rast v?ib s?ndida, et rahvas meid varsti mikski ei pane: meie k?su vastu avab ta linnav?ravad ja l?heb alla Olovernese leeri paluma suut?it leiba ning r??bet vett. Usu, emand, seda teeb ta, kui mitte neljandal v?i viiendal p?eval, siis ometi kuuendal. Rahvas l?heb kui n?ljas k?rvav koer, kes otsib uut peremeest, kel on veel leiba. Meie p?had paigad teotatakse siis ?ra ja meie naiste ning neitsite au oleneb v??ra s?jamehe himust. Juba praegu maksab Olovernese nimi paljude suus rohkem kui paljud Iisraeli nimed, varsti ei taheta enam ?htegi Iisraeli nime kuulda Olovernese nime k?rval.

JUUDIT. Nii t?esti kui Jehoova elab, see ei tohi mitte s?ndida.

RABI. Iisraeli jumal teeb m?nikord imelikke asju.

OSIAS. Imetegudeks on t?nap?ev k?ik k?ed n?rgad Iisraelis.

JUUDIT. Usku on tarvis, Osias, Jehoova on usus, usk saadab abi

OSIAS. Kutsusid sa meid selleks, Juudit, et usule manitseda? Siis raiskame asjata kallist aega.

JUUDIT. Ei, Osias, manitseda ei taha ma teid, vaid imelikku asja teile ilmutada.

OSIAS. Siis r??gi.

RABI. Me ootame, emand.

JUUDIT. Ma ei tea, millal v?i kus see oli, aga see oli…

OSIAS. Mis nimelt?

JUUDIT. Magasin nagu rasket und, v?ga rasket. ?kki puutus mind keegi ma polnud tema juurdeastumist kuulnud – puutus ja ma tundsin seda lihas, luus, ?dis ning kargasin ?les Minu ?mber oli l?pmatu lagendik, pimedus kattis maad ja t?hed sirasid taevas; kaugel, kaugel helendas mingisuguse m?e lumine tipp. „Sinu laps karjub, Juudit,“ ?tles puutuja. Ja n??d kuulsin pimeduses lapse nutuh??lt ning see h??l oli mulle tuttav ja armas. Hakkasin huupi h??le peale edasi minema, kord-korralt sammu ikka kiirustades, kuni viimaks jookstes hingetult maha langesin, ilma et nutjani oleksin j?udnud, nagu p?geneks ta minu eest pakku. Mul hakkas hirmus kahju sest nutjast lapsest, nii hirmus kahju, et endalegi nutt peale kippus pimeduses. Kui ma n?nda hingeldades keset lagendikku kummuli lamasin, puutus mind j?llegi keegi – ja tema puutumine oli kui tuleleek – puutus ja ?tles: „Juudit, mitu korda peab sind ?ratama, kui su laps karjub!“ Ehmunult kargasin maast ja vahtisin p?rani silmil oma ?mber, aga pimeduse p?rast ei seletanud mu silm midagi kui aga siravaid t?hti ja kaugeid lumiseid m?etippe. V?tsin oma viimase j?u kokku ja jooksin sinnapoole, kus karjus ikka veel laps. V?ga kaua ei v?inud see kesta, sest hingetult langesin uuesti maha. Aga siis r??kis endine h??l: „Juudit, miks ei taha sa oma last aidata?“ Meeletult h??dsin talle vastu pilkasesse pimedusse: „Mu ihuramm on otsas, ma’i jaksa enam!“ Aga tema vastas mulle: „Juudit, Juudit, t?nasest peale pead sa palju jaksama ja sinu ihurammul ei pea l?ppu tulema. Iisrael ootab sinult ilmv?imatut. Iisrael ootab p??stmist, sest Iisrael on saanud kui v?etiks lapseks, kes nutab pilkases pimeduses ja ?kski ei kuule tema h??lt. T?hed siravad k?rgel, aga nemad ei tule alla aitama, m?ed istuvad kaugel, aga nemad ei astu ligi nuttu vaigistama, pimedus on Iisraeli ?mber, aga tema ei varja teda vaenlaste eest. Sellep?rast t?use ?les, ehi end ja v?ta kaasa leiba ja ?li, nagu valmistuksid pikale teekonnale, ning mine. alla Assuri leeri – astu Olovernese palge ette, sest seal pead sa Iisraelile abi saatma.“ N?nda r??kis see h??l, kui ma kummuli maas lamasin ja mind ?mbritses pimedus. Suur hirm tuli minu peale ja ma k?sisin, ilma et silmi oleksin julgenud t?sta v?i paotada: „Kes oled sa, et sa minuga n?nda r??gid?" Ja h??l vastas: „Olen see, kes ikka olnud ja kes j??b igavesest ajast igavesti. Sellep?rast ?ra viitsi minu s?nu t?itmast, sest ma olen r??kinud ja Iisraelil on h?da suu juures.“ N?nda vastas ta mulle viimaseks ja vaikis ning see vaikus oli mu kuulmeis, nagu puhuksid k?mme suurt pasunat v?ehulkade ees. N??d lasksin teid kutsuda, et kuulda, mis peab sest k?igest arvama?



скачать книгу бесплатно

страницы: 1 2 3 4 5 6 7 8

Поделиться ссылкой на выделенное